Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla: haridus on ühiskondlik investeering

Tarmo Ulla
Swedbanki eraisikute panganduse juht ja Noored Kooli nõukogu esimees

Kuidas algas sinu teekond hariduse eestvedajate arenguprogrammi Noored Kooli nõukogus?

Minu roll nõukogus sai alguse aastal 2019, kui mulle tehti ettepanek asuda nõukogu esimehe kohale. Minu jaoks on alati olnud oluline siiralt ja innuga kaasa mõelda, edasi viia ning kasvule ja arengule keskenduda.

Sellest lähtudes otsustasin pakkumise vastu võtta. Oli ju ette teada, et hariduse teemal tuleb meil palju mõttevahetusi, strateegiliste otsuste langetamist ja hindamist, kas liigume õiges suunas. Otsustajate laual olid koolide vajadused, õpetajate toetus, arengusuunad, mõju mõõtmine, aga ka ressursside tõhus ja läbimõeldud suunamine sinna, kus need kõige enam loevad. 

Sihtasutus Noored Kooli loodi aastatel 2006–2007 koostöös mitme haridus- ja ühiskondliku eestvedamise partneriga. Algatuse kaudu sooviti koolidesse tuua motiveeritud inimesi, kes suunavad tähelepanu igale õpilasele, tagavad turvalise õpikeskkonna, kujundavad õpioskusi ning toetavad üldpädevuste arengut – eesmärgiga vähendada hariduslikku ebavõrdsust. Sihtasutuse loojate hulgas oli ka Hansapank ning ma siiralt võtan mütsi maha kõigi inimeste ees, kes lisaks tavapärasele tööle panustasid oma energiaga ka ühiskonna arengusse.

Millisena näed enda rolli nõukogus ja arenguprogrammis laiemalt?

Nõukogu ja minu kui nõukogu esimehe esimene roll on suures plaanis anda ette strateegia ning valida õige tegevjuhtkond strateegia elluviimiseks, suunamiseks ja teekonna hindamiseks.

Kuid eks meie rollid on ka veidi laiemad. Me koolitame ja suuname igal aastal 40–50 õpetajat koolidesse tööle. Arutame päris tihti selle üle, kui suureks suudame kasvada ja mis meil selleks on vaja. Klassikaline kvaliteedi ja kvantiteedi diskussioon. Pean oluliseks arutada, millised arenguteed suurendavad programmi mõju: kas tuleb tugevdada õpetajate koolitust, laiendada mentorite võrgustikku, toetada vilistlaste jätkutegevusi või kaasata rohkem kogukonda. Samuti jälgin valikute ja mõju vastavust eesmärgile – mõju igale õpilasele.

Teiseks oluliseks rolliks on võrgustikke luua ja leida uusi toetajaid. Kuna töötan panganduses, näen tihti, et erasektor ja haridus saavad kasu teineteise kogemustest, vahenditest, digitaliseerimisvõimalustest ja projektijuhtimisoskustest. Soovin viia neid kogemusi haridusorganisatsioonidesse heas koostöös ning kujundada rolli, kus erasektor ei ole ainult rahastaja, vaid ka kaasamõtleja. 

Kolmandaks kirjutan ja räägin teemadel, mis puudutavad nii haridust kui ka sporti, sest neid väärtustades loome paremate võimalustega tuleviku. Näiteks olen rõhutanud, et ettevõtjate panus haridusse saaks olla veel suurem. Kui olete huvitatud meiega koos hariduse toetamisest ja valmis sel teekonnal kaasa lööma, saame kasvada ja kvaliteeti veelgi enam kasvatada. Andke endast ainult teada ning tuleme ja räägime, mida igapäevaselt teeme ja kuidas pingutame.

Kokkuvõtvalt – meie roll nõukogus on anda ette õige strateegia, toetada tegevtiimi, kes igapäevaselt rolli kannab, ning avada uksi ja aidata luua tingimusi, et iga laps saaks võimalikult hea hariduse. 

Mis on sinu jaoks praegu kõige olulisemad teemad Eesti hariduses?

Eesti haridus on hea, paljud asjad toimivad hästi, ent arenguruum on suur. Minu jaoks on praegu olulisimad järgmised valdkonnad. 

• Hariduslik ebavõrdsus ja võimaluste erinevus. Soovime tuua arendust ja tuge sinna, kus seda kõige enam vajatakse – kus noorte edasiõppimise võimalused on väiksemad. Iga laps peab olema võimeline saavutama oma maksimaalse potentsiaali.

• Õpioskuste ja üldpädevuste (sealhulgas suhtlemise, enesejuhtimise, koostöö ja kriitilise mõtlemise) tugev arendamine. Maailm muutub kiiresti ning järjest olulisemaks kujunevad õppimise, kohanemise, eksimise ja paranduste tegemise oskus. Haridus on õppimisvõime kujundamine, mitte pelgalt teadmiste sisestamine. 

• Koolijuhtide ja õpetajate toetamine, ka pärast programmiga liitumist ja esmase koolituse läbimist. Ka koolituse läbinuna vajavad õpetajad tuge, inspiratsiooni, mentorit, suhtlust ja tagasisidet. 

• Süsteemne mõju ja mõõdetavus. Mõõtmine ja analüüs aitavad tagasisidet anda ja paremini suunata.

• Kodanikuühiskonna, kolmanda sektori, erasektori ja riigi koostöö ning sidusus. Ühiskonna jõud peitub mitmekesisuses – mitte selles, et kõik oleks ühesugune, vaid selles, et erinevad inimesed teevad seda, mida nad teevad kõige paremini, aga tegutsevad koos ühise eesmärgi nimel.

Töötad teises valdkonnas. Milline on sinu keskmine tööpäev?

Minu põhitöö on Swedbankis, kus juhin eraisikute pangandust. Minu tüüpiline tööpäev sisaldab äriplaani ja tulemuste ülevaateid ning planeerimist; koosolekuid meeskonnaga; strateegilisi kohtumisi programmide, parenduste, uute teenuste ja turusuundade teemal; finantstulemuste, tootevaliku, kulude ja tulude juhtimist; koostööd erasektori partneritega ning suhtlust klientide ja meediaga. 

Vabal ajal tegelen spordiga, mängin käsipalli ja suvel golfi – see hoiab mind tasakaalus, fookuses ja parandab otsustusvõimet.

Kuigi pangandus ja haridus võivad tunduda eri maailmad, on neil palju ühiseid jooni: eesmärkide seadmine, riskitajumine, piiride ja tegevuste mõõtmine, mõjuanalüüs, ressursi planeerimine, vastutus ning koostöö. 

Mida võiksid erasektor ja kolmas sektor teineteiselt õppida?

Minu arvates ei ole haridusinvestor ega pangajuht tõhus, kui ta ei mõista mõlema poole parimaid praktikaid. 

Mida on kolmandal sektoril õppida erasektorilt? Struktureeritud planeerimist, tulemuslikku mõõtmist, projektide juhtimise metoodikat, rahalise vastutuse fookust ja efektiivsust. Erasektor on sageli orienteeritud arvudele ja tulemustele – see aitab ka haridusalgatustes mõelda, kuidas tagada mõju pikemas perspektiivis.

Mida on erasektoril omakorda õppida kolmandalt sektorilt? Eesmärkide ja väärtuste selget sõnastamist, kaasatust, keskkonna ja ühiskonna vastutuse mõistmist ning sotsiaalset mõju. Hea haridusprojekt ei tähenda pelgalt „rahastatud tegevust“, vaid süstemaatilist panust inimeste ja ühiskonna arengusse. Näiteks pankadel aitab see mõelda, kuidas ta teenused, kliendisuhted ja strateegiad toetavad inimeste tegelikke vajadusi – mitte ainult finantsteenust, vaid elumugavust, turvalisust, usaldust. 

Koostöö kaudu saame jõuda lahendusteni, mis on nii innovaatilised kui ka jätkusuutlikud. Näiteks koolides võidaks rohkem käsitleda finantsteemasid – eeskätt rahalise teadlikkuse suurendamist, riskide teadvustamist, raha haldamist, laenamise ja investeerimise mõistmist. Pankades võiks aga olla rohkem arusaamist hariduslike vajaduste mitmekesisusest ning võimalusest investeerida inimestesse, mitte ainult varadesse. 

Haridus on Eesti tuleviku alus. Rahastajad, eestvedajad, õpetajad, koolijuhid, õpilased, pered – kõik liiguvad üheskoos edasi, ent igaühel on oma roll. Haridus on võtmetähtsusega iga õpilase kasvule ja arengule. 

Mul on hea meel olla sellest osa – seejuures mitte ainult investeerija või nõukogu esimehena, vaid kaasmõtlejana.