Seminarist tundi: 19. lennu osaleja Ailika Aben kirjutab õpitu elluviimisest klassiruumis

Ailika Aben on Noored Kooli 19. lennu osaleja ning õpetab Tartu Raatuse Koolis eesti keelt ja kirjandust. 

Noored Kooli 19. lennu osaleja Ailika Aben

Noored Kooli seminarid on minu arvamust õppimisest muutnud. Varasemate õpingute põhjal poleks ma ausalt öeldes uskunud, et õppimine võib olla nii praktiline, eluline ja isegi lõbus. Tallinna nädalavahetused seminarides mööduvad märkamatult – vahel tundub, nagu oleks aeg seal teise kiiruse peal. Me saame uusi teadmisi ning mängime läbi olukordi, mis võivad koolis ette tulla – ootamatutest situatsioonidest kuni konfliktide lahendamiseni –  see annab julgust ning kindlust ka päris klassiruumis tegutseda.

Kõik õppejõud on oma ala professionaalid ning just nende elulised näited ja teiste õpetajatega arutamine teevad seminarid kaasahaaravaks. On hea tunne mõista, et ma ei ole sellel teekonnal üksi ning tundmatusse vette on hüpanud kõik Noored Kooli osalejad, kellest paljud on saanud mulle väga heaks sõbraks. Koos õppimine ja katsetamine on kordades turvalisem ja lõbusam.

Kui naasen kooli pärast intensiivset õppimisnädalavahetust, olen alati veidi ärevil – peas keerleb palju uusi ideid ja tahaks kohe kõike proovida. Samas olen õppinud, et muutused ei juurdu üleöö. Õpetajatöö eeldab järjepidevust, kannatlikkust ja oskust pidevalt õppida. Oluliseks osaks minu arengust on saanud eneserefleksioon ja arutelud mentoriga, mis aitavad mõtestada kogemusi ning leida tasakaalu katsetamise ja stabiilsuse vahel.

Mulle meeldib, kui õpilased on tundides aktiivsed osalised, mitte pelgalt kuulajad. Olen õppinud kasutama erinevaid õpistrateegiaid, mis muudavad tunni mitmekesisemaks ja kaasavamaks: rühmatöid, arutelusid ja loovülesandeid, kus õpilased saavad ise mõelda, otsustada ja tegutseda. Olen märganud, et kui annan õpilastele võimaluse valida, kuidas nad teemat uurivad või esitavad, tekib neil sisemine motivatsioon ja huvi. Mitu korda on mõni õpilane tulnud pärast tundi ja öelnud: „Aitäh sulle toreda tunni eest.” Just sellised hetked kinnitavad, et olen õigel teel.

Seminarides rõhutatakse sageli klassi kokkulepete olulisust. Alguses ei mõistnud ma, miks sellele nii palju tähelepanu pööratakse, kuid praktikas olen kogenud, et nende mõju on tõesti märgatav. Kokkulepped loovad tunnis turvalise ja selge raamistiku, kus nii õpetajal kui ka õpilastel on lihtsam keskenduda ühisele eesmärgile.

Õpetajaamet on töö, kus igav ei hakka – iga päev toob midagi uut, vahel ka ootamatut. See on amet, mis kasvatab ja inspireerib, pakub rõõmu ja väljakutseid.

Olen alles oma õpetajateekonna alguses ja õppimisprotsess alles käib. Ees on veel palju põnevaid seminare ja didaktikatunde, mis aitavad mul oma oskusi arendada, et õpetamisest veel rohkem rõõmu tunda. Iga uus kogemus kasvatab enesekindlust, avardab mõtlemist ja annab jõudu edasi liikuda – samm-sammult targemaks ja teadlikumaks õpetajaks.