Ave Kooskora
Usub, et iga laps peab tundma koolis, et ta on hoitud, märgatud ja temasse usutakse. Kõik lapsed ei õpi ühtemoodi ega jõua eesmärgini sama teed mööda ning seepärast peab õpetaja oskama märgata mitte ainult tulemusi, vaid ka lapse tugevusi, pingutust ja seda, millist tuge ta parasjagu vajab.
Lähtun mõtteviisist „kuidas saab?“. Kui üks viis ei tööta, tuleb otsida teine. Kui laps ei saa aru, tuleb proovida teistmoodi. Kui ta ebaõnnestub, peab tal olema võimalus uuesti proovida. Üks hinne, eksimus või keerulisem periood ei tohiks määrata seda, millisena laps iseennast ja oma tulevikuvõimalusi näeb.
Õppimine peab minu jaoks olema tähenduslik. Ma soovin, et õpilased mõistaksid, miks nad midagi õpivad ja kuidas saavad õpitut päriselus kasutada. Aineteadmiste kõrval peab kool õpetama õppima, mõtlema, seoseid looma, oma arvamust väljendama ja põhjendama, teisi kuulama, koostööd tegema ning oma valikute eest vastutama. Õppimises peab olema ruumi uudishimule, loovusele, katsetamisele ja ka eksimisele.
Minu jaoks käivad hoolivus ja nõudlikkus käsikäes. Lapsesse uskumine ei tähenda väiksemaid ootusi, vaid talle toe ja võimaluste andmist, et ta suudaks rohkem. Sama oluline on vastastikune lugupidamine – õpetaja peab ka ise oma käitumisega näitama neid väärtusi, mida ta õpilastelt ootab.
Hea hariduse tulemus ei ole minu jaoks ainult tunnistus või eksamitulemus. Soovin, et noor läheks koolist edasi teadmiste kõrval usu ja julgusega iseendasse, oskusega pärast ebaõnnestumist uuesti proovida ning teadmisega, et ka keerulises olukorras tasub otsida võimalust – kuidas saab.
Ave tee haridusse ei alanud otsusest õpetajaks hakata – haridus, laste ja noorte areng ning kogukonda panustamine on olnud tema elus olulisel kohal juba aastaid. Ta on lõpetanud Tallinna Kergetööstustehnikumi juhiabi erialal, omandades rakenduskõrghariduse, ning õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis halduskorraldust. Tööalaselt on tal pikaajaline kogemus juhtimise, personali ja organisatsiooni arendamise valdkonnas. Ta on tegelenud inimeste värbamise, koolitamise ja juhendamisega ning juhtinud meeskondi ja protsesse. Need aastad on õpetanud talle, kui oluline on inimese arenguks see, et teda märgatakse ja kuulatakse, temasse usutakse ning talle antakse võimalus vastutada ja areneda.
Haridust on Ave saanud vaadata väga erinevatest vaatenurkadest. Ta on aastaid panustanud kooli hoolekogu töösse ning osalenud hariduskomisjoni tegevuses. See on andnud talle võimaluse kaasa mõelda mitte ainult ühe lapse või klassi käekäigule, vaid laiemalt sellele, milline peaks olema hea kool ning kuidas saavad kool, kodu ja kogukond koos lapse arengut toetada.
Eriti südamelähedane on Avele praktiline õppimine ja laste loomuliku uudishimu hoidmine. STEM Kose MTÜ ühe eestvedajana loob ta lastele ja noortele võimalusi avastada teadust, tehnoloogiat, robootikat ja teisi LTT-valdkondi läbi ise tegemise, katsetamise ja avastamise. Kõige rohkem rõõmustavad teda hetked, mil laps, kes alustades arvab, et ei oska või ei saa hakkama, proovib ja avastab lõpuks: „Ma sain hakkama!“
Noorte arengusse panustab Ave ka kodutütarde toetajaliikmena. Ta väärtustab tegevusi, mis annavad noortele võimaluse õppida iseseisvust ja vastutust, teha koostööd, tulla toime keerulisemate olukordadega ning julgeda vastu võtta uusi väljakutseid.
2026. aastal liitus Ave Noored Kooli 20. lennuga. Kaheaastane programm seob tema jaoks kokku senise inimeste juhtimise ja arendamise kogemuse, aastatepikkuse panuse haridus- ja kogukonnaellu ning soovi mõjutada nüüd laste ja noorte võimalusi vahetult õpetajana. Ave on uudishimulik õppija ka ise. Teda köidavad teadus, tehnoloogia ja robootika, kuid sama hästi võib teda leida aiast, raamatuga uusi teadmisi avastamas või kooriproovist. Talle meeldib katsetada, õppida ja ise järele proovida, kuidas asjad töötavad.
Õpetajaks saamine ei tähenda Ave jaoks täiesti uue tee alustamist. Pigem on see koht, kus saavad kokku paljud tema senise elu olulised osad – inimeste areng, haridus, kogukond ja usk sellesse, et võimalusi tasub otsida ka siis, kui esmapilgul tundub midagi keeruline.