Haridusministeeriumisse asus tööle kolmas Noored Kooli vilistlane

11. maist asus Haridus- ja Teadusministeeriumisse õppevara peaspetsialisti kohale tööle Noored Kooli vilistlane Mariann Rikka. Tema vastutusvaldkonnaks on kõik õppevaraga seonduv, nii traditsiooniliste õpikute ja töövihikute maailm, kui ka kogu uuenduslik digimaalim ja mida veel võime õppevarana käsitleda.Uurisime Mariannilt HTMi tööle asumise põhjust ja motivatsiooni. Miks sa sellele kohale tööle asuda soovisid?Mariann Rikka: Selle töö juures köidab mind eelkõige selle väga selge seotus hariduse sisuga, millel on otsene ja oluline mõju hariduse kvaliteedile, sellele, mis toimub klassiruumis ning millist haridust ja mil viisil õpilane igapäevaselt koolis omandab, ja terviklikkus – tegelemine õppekava- ja vara arendamisga tervikuna, lähtudes laiemast visioonist ja eesmärkidest Eesti hariduses. Pean äärmiselt oluliseks õppekavas ja õppetöös mõtestada ja rakendada 21. sajandi oskuste ja pädevuste arendamist ning õppekava üldosa ja ainekavade vahel harmoonia loomist. Selleks on vaja toetava õppevara olemasolu, mis koos õpetaja vastava kompetentsi arendamisega aitaks kaasa sellele, et üldised pädevused ja oskused, õppekava läbivad teemad ning alusväärtused jõuaksid ka klassiruumi tasandile. Lisaks töö sisule on minu jaoks oluline, et ametikoht võimaldab ja nõuab palju suhtlemist, loovat ja julget mõtlemist ning vastutuse võtmist arendusprotsessi kui terviku juhtimisel. Samuti see, et ka õigusvaldkond ei jää siin minust päris eemale.

Enne Haridus- ja Teadusministeeriumisse asumist töötas Mariann Siseministeeriumis. Lisaks on ta sotsiaalselt ja ühiskondlikult väga aktiivne. Uurisime, kuidas ta kõike jõuab?

Mariann Rikka: Arvan, et lühike vastus on see, et ma teen asju, mis mulle väga meeldivad ja millesse ma siiralt usun. Sihtasutused Unitas ja Noored Kooli, mille tegevustesse ma panustan, on minu jaoks väga olulised organisatsioonid, tegutsedes just neis valdkondades, mis on meie ühiskonna ja tuleviku jaoks täna määrava tähtsusega. Projektid, millesse panustan, on minu jaoks seega huvitavad ja olulised, mistõttu teen neid asju õhinaga. Ühesõnaga, see on puhas rõõm! Täpselt sama käib vähemalt mu praeguse ettekujutuse järgi mu uue töö kohta ja lõpuks moodustavad need tegevused loogilise terviku. Treening (Mariann töötab ka zumba treenerina) jällegi on mu jaoks midagi eluliselt vajalikku ja kui ma suudan ses vallas ka teistele midagi pakkuda, siis teen sedagi rõõmuga. Jah, vahel on väga kiire ka, siis tuleb prioriteete seada ja aega juhtida. Eks siis, kui ikka liiale läheb (mida õhinaga omale tegevusi kuhjates võib ka kergesti juhtuda :p), tuleb korrektuure teha ja mõnest asjast või projektist võib-olla mõneks ajaks loobuda. Päevas on lõpuks ikkagi 24 tundi ja pere ja sõbrad peavad sinna kindlasti ka mahtuma.