Meie lahendus
Keeruline probleem vajab ühist ja järjepidevat lähenemist
Hariduslõhet ei lahenda ükski üksik meede ega organisatsioon. Eesti Inimarengu Aruande ja Noored Kooli kogemuse põhjal toimib parim lähenemine siis, kui need sammud käivad koos:
Mõõda
Peame teadma, kus ja kelle puhul hariduslõhe suureneb — õpitulemustes, õpipädevustes, sotsiaalsetes oskustes ja haridusootustes.
Eesti vajab riiklikku haridusliku ebavõrdsuse vähendamise strateegiat, millel on:
“Kui me ei tea, kus ebavõrdsus on, ei saa väita, et oleme seda lahendamas.”
2. Suuna ressurss
Suurema vajadusega koolid vajavad rohkem tuge.
Vajaduspõhine koolide rahastuskomponent võiks arvestada:
õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta;
tugivajaduste koondumist;
õpilaste keelelist tausta;
piirkondlikke eripärasid;
õpetajate ja tugispetsialistide kättesaadavust.
“Kui vajadused on erinevad, ei saa ka rahastus olla täiesti ühesugune.”
3. Too õiged inimesed sinna, kus neid vaja on
Luua vajaduspõhine õpetajate värbamise ja hoidmise süsteem.
Näiteks:
kõrgem lisatasu suurema vajadusega koolides;
eluaseme- või transporditoetus;
tugevam sisseelamisprogramm;
mentor;
väiksem töökoormus esimestel aastatel;
professionaalse arengu võimalused;
koolipõhine meeskonnatugi.
“Kõige rohkem tuge vajavasse kooli ei tohiks jõuda kõige vähem toetatud õpetaja.”
4. Toeta õpetajat pidevalt
Õpetaja professionaalne areng peab olema pidev süsteem — katsetamine, tagasiside ja refleksioon, mitte üksikud koolitused.
Igal õpetajal peaks olema võimalus osaleda regulaarses professionaalse õppimise süsteemis, kus õpitakse uut, rakendatakse seda klassiruumis, saadakse tagasisidet, analüüsitakse mõju, jagatakse kogemusi ja kohandatakse praktikat.
“Õpetaja ei saa olla valmis. Õpetaja peab saama pidevalt õppida.”
5. Mõõda mõju
Kõike seda raamib riiklik haridusliku ebavõrdsuse vähendamise strateegia — selge probleemimääratlus, mõõdetavad eesmärgid, vastutajad ja rahastus.
Luua riiklik haridusliku ebavõrdsuse mõõdikute süsteem, mis vaataks lähemalt:
1. Õpitulemusi: matemaatika; lugemine; loodusteadused.
2. Õpipädevusi: enesejuhtimine; õppimisstrateegiad; motivatsioon; eesmärgistamine.
3. Sotsiaalseid oskuseid: koostöö; suhtlemine; enesejuhtimine; teistega arvestamine.
4. Haridusootuseid: edasiõppimise plaanid; ambitsioonid; enesetõhusus.
5. Tausta: pere sotsiaalmajanduslik olukord; kodune keel; elukoht; kooli sotsiaalmajanduslik profiil.
“Hariduslik ebavõrdsus ei saa olla iga kooli enda probleem.”