Ma teadvustan õpetajaameti suurt vastutust ja olen valmis kohusetundliku inimesena täielikult pühenduma, et anda endast parim selleks, et õpilastel oleks võimalik saada väga hea haridus. Suhtun õpilastesse eelarvamusteta ning üritan neid motiveerida nii, et tunnis olemine oleks nende jaoks huvitav ja silmaringi avardav, mitte vaid tüütu kohustus. Õppida tuleb eelkõige iseendale.

Airi on lõpetanud Valga Gümnaasiumi hõbemedaliga ja Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia magistri cum laude. Ta on töötanud Soome lastekodus koduabilisena. Lisaks suurele huvile haridusvaldkonna vastu on Airi hobiks kokandus.

Minu visiooni järgi peaksid lapsed Eestis saama hariduse, mis ei piirdu pähe tuubitud materjaliga, vaid õpetab lapsi mõtlema ja pidevalt edasi arenema. Iga keel on kasulik ja vajalik eelkõige piiride lammutamiseks. Nii eesti kui ka vene keelt valdaval inimesel on suhtlusringkond vähemalt kaks korda suurem ja see omakorda tagab kaks korda suuremad võimalused elus läbi lüüa.

Annal on bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemias vabade kunstide erialal ning praegu omandab ta magistrikraadi samal erialal. Anna on töötanud illustraatorina, esindanud eesti kunstnikke ja illustraatoreid erinevatel näitustel ning algatanud mitmeid kunstiprojekte nii Eestis kui ka välismaal. Ta on juhendanud kunstikursuseid SMK Ilustuudios ning löönud kaasa IV Eesti rahvusvahelise kehamaalingu võistluse korraldamisel.

Soovin oma õpilasi tundma õppida, neid kuulata, nendesse süveneda, et saada aru, milline on nende potentsiaal, millised on nende tugevused, et innustada neid siis edasi püüdlema oma õige tee leidmise poole elus. Usun, et igas lapses on peidus midagi väga erilist, teda tuleb lihtsalt julgustada ja temasse uskuda.

Anul on magistrikraad ärijuhtimise erialal Tallinna Tehnikaülikoolist. Ta on töötanud turundusjuhi ja reklaamispetsialistina AS-is Klick ja assistendina suhtekorraldusfirmas Nägu ja Tegu. Lisaks sellele on Anu Keila Baptisti Koguduse pühapäevakooli organisaator ja õpetaja. Anu õpetab läbi huvitavate mängude, laulude ja meisterdamise piiblitunnis 4.-15.-aastaseid lapsi.

Igaühe jaoks on olemas oma raamat, oma õppimismeetod ja kirg. Tahan aidata õpilastel õige üles leida. Selleks on tarvis luua usalduslik ja olukorrale ning võimetele vastav õpikeskkond. Tahan anda igale õpilasele isiklikku tagasisidet, aidata igaühel näha oma tugevusi ja nõrkusi. Julgustan õpilasi küsima ja kahtlema, pean tähtsaks analüütilist mõtlemist ja suhtlemisoskust.

Indrek on lõpetanud Tartu Ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureuseõppe cum laude. Kõrvalerialana on ta õppinud usuteadust ja vahetusüliõpilasena Wrocławi ülikoolis poola keelt ning kirjandust. Indrek on olnud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasesinduse president ja Eesti Õpilasesinduste Liidu üldkoosoleku peakorraldaja. Lisaks on ta töötanud õpilasmalevas rühmajuhi ja noortelaagris kasvatajana. Vabal ajal meeldib Indrekule joosta pikki maid, lugeda ja kirjutada.

Minu eesmärgiks on õpilastele edasi anda ainealased teadmised põimituna oskustega neid reaalsetes ja igapäevastes situatsioonides rakendada. Tahan võmalikult palju arendada õpilaste võimekust olukordi iseseivalt lahendada, analüüsida ennast ja teisi ning panna neid tegema põhjendatud järeldusi. Kool peab olema koht, kuhu õpilane tahab tulla ning kus ta tunneb end hästi ning kasulikuna. Töötan selle nimel, et iga laps oleks avatuma meelega, et ta kuulaks, uuriks, küsiks, võtaks osa ning tunneks rõõmu sellest, mida ta teeb või mida ta on saavutanud.

Kadri on lõpetanud Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppe inglise keele ja kultuuri erialal. Lisaks on Kadri õppinud ühe semestri Küprosel. Ta on töötanud turundusjuhina Karja Pagariäris ning olnud rahvusvahelise noortelaagri kasvataja ja rühmajuht. Kadri on olnud Tallinna Ülikooli välistudengite tuutor. OÜ Bellnor konsultandi, müügijuhi ja hiljem juhiabina aitas Kadri keskkoolinoortel leida õppimisvõimalusi välisülikoolides. Kadri hobideks on rahvatants, mäesuusatamine ja golf.

Minu põhiväärtused on eneseteostus ja eneseareng ning vabadus valida endale sobiv koht siin elus. Soovin olla noortele „tuletorn”, suunates neid eneseteostusele ja tegudele interaktiivsete tundide ja projektide kaudu. Nii toimub uute oskuste ja teadmiste omandamine efektiivsemalt ja valutumalt. Usun, et väga hea hariduse taga seisab lihtsus, küsimuste esitamine ja ajaga kaasas käimine. Praeguste ja tulevaste õpetajate ülesanne ei ole enam pelgalt aine õpetamine, vaid huvi tekitamine ja õppimise õpetamine.

Kerttu on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ajaloo erialal. Õpingute ajal täiendas ta end ühe semestri jooksul Berliinis. Ta on olnud koolitaja ja projektijuhina üliõpilasorganisatsiooni AIESEC aktiivne liige. Keskooli ajal veetis Kerttu MTÜ YFU Eesti vahendusel aasta vahetusõpilasena Saksamaal.Kerttu mõtetest haridusest ja elust Ida-Virumaal saad lugeda tema blogist.

Et lapse potentsiaali avada, peab ta tundma end puudutatuna ja motiveerituna. Ta peaks suutma oma arvamust avaldada ja eelkõige esitama küsimusi, mis näitab, et ta mõtleb kaasa ning oskab luua seoseid õpitu, varasemate teadmiste ja ühiskonnas toimuva vahel. Just seda ma tahangi õpilastes arendada. Et neil oleks tahtmist ja usku endasse, mis tagaks võimalikult laiad valikud elus.

Laura on omandanud bakalaureusekraadi eesti ja soome-ugri keeleteadustes Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud keeletoimetaja-korrektorina Eesti Päevalehes, kus tema peamiseks ülesandeks oli vastutada artiklite keelelise korrektsuse eest. Laura on olnud tegev Eesti Nuku- ja Noorsooteatri noortestuudios ning laulab Tartu Ülikooli Akadeemilises Naiskooris.

Õpetaja peab pöörama võrdselt tähelepanu kõigile oma õpilastele, tundma nende vastu huvi ja õppima neid tundma. Tahan olla kõigiga arvestav õpetaja ja läheneda individuaalselt igale oma õpilasele, aidates kaasa õpilaste arengule.

Maarjal on õigusteaduste bakalaureus ülikoolist Akadeemia Nord. Õpingute ajal kuulus Maarja üliõpilasesindusse ning oli aktiivne üliõpilasorganisatsiooniAIESEC liige. Ta on töötanud AIESEC-i vahendusel õpetajana Itaalias, kus tema ülesandeks oli arendada õpilaste inglise keele oskust. Maarja kogemustepagasisse kuulub ka kolm Southwesterni raamatumüügisuve Ameerika Ühendriikides.

Põhiline väljakutse koolis töötamise puhul on tasakaalu leidmine – ühelt poolt peaksid tunnid olema sellised, mis oleksid õpilaste endi huvidele ja harjumustele vastavad, teisalt peaks kool suutma motiveerida õpilasi saama targemaks ja keskendunumaks, kui nad on praegu. Tahan õpetada nii, et oleks võimalik pakkuda midagi nii õpilastele, kes ei ole väga motiveeritud, kui ka neile, kes tahaksid õppida rohkem, kui kohustuslik on.

Marili on lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi kuldmedaliga ning tal on bakalaureuse­- ning magistrikraad Tartu Ülikoolist semiootika ja kultuuriteooria erialal. Lisaks on ta õppinud vahetusüliõpilasena ühe semestri Groningeni ülikoolis (Rijksuniversiteit Groningen) Hollandis. Aktiivse üliõpilasena juhendas Marili tuutorina nooremaid tudengeid. Marili on töötanud nii tõlkijana kui ka lühiajaliselt toimetajana saarlaste päevalehes Oma Saar. 2010. aastal osales ta “Tagasi kooli” nädal, viies läbi kolm semiootikateemalist tundi Saaremaa Ühisgümnaasiumis.

Noored Kooli osalejana soovin õpetada õhinapõhiselt – koolitunnis peaks enam keskenduma sellele, miks teatud ainet õpitakse ja milline on selle väljund iga õpilase elus. Minu eesmärgiks on, et iga õpilane leiaks tunnist oma kire, mis võiks kannustada süvendatud teadmiste omandamist.

Mari-Liis on omandanud bakalaureusekraadi usuteaduses Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud Tallinna Linnavolikogu aseesimehe nõunikuna ja Noored Kooli programmi esindajana Tartu Ülikoolis, kus tema vastutusalasse kuulus värbamis- ja turundusplaani elluviimine. Ta on olnud praktikal Sihtasutuses Tallinn 2011 ja Tartu Loomemajanduskeskuses. Praegu töötab Mari-Liis Tartu Indiefest 2013 muusikaprogrammi juhina.

Leian, et iga laps vajab ning peab saama võimalikult hea põhi- ja keskhariduse. Minu missioon on äratada õpilastest soov õppida, mis on eelduseks heale haridusele. Õppimine peab olema huvitav, lõbus, mitmekülgne ning samas ka efektiivne. Usun, et igas õpilases on võmalik tekitada huvi ükskõik mis aine vastu, kui need tingimused on täidetud. Selle saavutamiseks on vaja arvestada õpilaste individuaalsete eripäradega ning tunnis rakendada erinevaid õppemeetodeid, et igaüks neist leiaks endale just sobiva viisi teadmiste omandamiseks ning rakendamiseks.

Marju on omandanud bakalaureusekraadi Inglismaal Newcastle`i ülikoolis (Newcastle University) inglise keele, kirjanduse ja lingvistika teaduskonna lingvistika erialal. Ta on ennast proovile pannud Ameerika Ühendriikides Southwestern Companys raamatuid müües. Marju on 2007. aastal loodud Leo klubi üks asutajaliikmetest ning on vabatahtlikuna abistanud näiteks Mäe-kodu lastekodu lapsi nende koolitöödes.

Ma soovin innustada lapsi õppima – mitte seepärast, et seda peab tegema, vaid seetõttu, et õppimine on huvitav ja tuleb neile kasuks. Leian, et ei ole rumalaid lapsi, vastupidi, nad lihtsalt ei tea veel, milles nad edukad on ning mille poole püüdlema peaks. Tahan aidata õpilastel avastada enda tugevaid külgi, kuid samuti arendada nõrgemaid tahke, tunnustades nende iga pingutust, ükskõik kui väike see kellegi teise silmis ei oleks. Oluline on arendada lastes oskust loogiliselt mõelda, seoseid luua ning vajadusel infot otsida. Usun, et õppimise saab igale lapsele huvitavaks muuta, tuleb vaid leida õige tee. Oluline on, et laps tunneb end koolis hästi ning ootab põnevusega iga uut tundi, koolipäeva ning -aastat.

Merle on lõpetanud Haapsalu Gümnaasiumi hõbemedaliga ning omandanudTallinna Ülikoolis bakalaureusekraadi geoökoloogia erialal. Praegu on tal käsil magistriõpingud Tallinna Ülikoolis samal erialal. Merle on töötanud asendusõpetajana Audentese Spordigümnaasiumis, kus ta õpetas loodusõpetust ja bioloogiat. Ta on osalenud aktiivselt teadustöös ning on Tallinna Ülikooli geoökoloogia magistriõppe kursusevanem. Merle hobideks on maalimine ja loodusfotograafia.

Soovin õpetada noori ja näha neid arenemas, tegeledes nendega individuaalselt, aitamaks neil leida just need küljed, mida nad soovivad endis arendada. Soovin töötada Noored Kooli programmi raames koolis, kuna usun, et õpetajana saan keskenduda rohkem oma tugevate külgede rakendamisele, töötades seejuures noortega, mis on väga oluline ühiskonna edukaks toimimiseks.

Reijol on bakalaureusekraad Tallinna Tehnikaülikoolist ärikorralduse erialal. Ta on töötanud konverentsi- ja restoranijuhina Swissotelis Tallinnas. Lisaks on Reijol rahvusvaheline töökogemus hotellinduse alal. Ta on töötanud Inglismaal ning Ameerika Ühendriikides, kus ta omandas suurepärase inglise keele oskuse. Reijo hobideks on fotograafia, kitarri mängimine, erinevad spordialad ja reisimine. Tema suureks unistuseks on reisida ümber maailma.

Pean oluliseks, et koolis õppimine ei oleks lihtsalt õpetaja kuulamine ja konspekteerimine. Oluline on ka õpilastega õpitu teemal arutlemine ja õpilaste aktiivsuse soodustamine, et neile jääks õpitu paremini meelde ning õpetajal oleks hea ülevaade, mis on õpilaste jaoks lihtne ja mis keeruline.

Tiina on lõpetanud Tartu Ülikoolis geograafia eriala ning õppinud vahetusüliõpilasena Eötvös Lorándi nimelises Ülikoolis Ungaris. Ta on töötanud ühe suve Southwestern Company vahendusel Ameerika Ühendriikides, kus müüs ukselt-uksele hariduslikke raamatuid ja õppevahendeid. Tiina on tegev Eesti Üliõpilaste Seltsis Põhjala ning teda huvitab orienteeriumine, jooksmine ja fotograafia.