Programmi ajal: ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tallinna Humanitaargümnaasiumis.
Täna: ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tallinna Humanitaargümnaasiumis, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni haridusprogrammide koordinaator.

Heaks õpetajaks olemine eeldab laia silmaringi ning vastutustunnet, samuti teatavat mängulisust ning loovust, sest just õpetaja oma isiksusega on see, kes võib ja suudab mõjutada noori, kes hakkavad kujundama 10-15 aasta pärast meie tulevikku. Usun, et minus on olemas eeldused areneda innustavaks ning inspireerivaks õpetajaks.

Hanna-Liisil on bakalaureuse kraad Tartu Ülikooli ajaloo erialalt. Õpingute jooksul täiendas ta end ka Ernst Moritz Arndti nimelises ülikoolis Greifswaldis ja Kieli Ülikoolis Saksamaal.

Programmi ajal: eesti keele ja kirjanduse õpetaja Keila Koolis.
Pärast programmi töötas vanemtoimetajana Eesti Statistikaametis ning hiljem viibis ka lapsehoolduspuhkusel. Praegu töötab Eesti Töötukassas.

Tahan olla õpilastele selliseks õpetajaks, kes kutsub nad endaga seiklema oma aine rägastikkudes ja aitab neil näha, et ka pealtnäha keeruline, raske ja igav võib olla huvitav. Tahan, et õpilastel tekiks õppeineainest peas süsteem ja seosed varem õpituga, et pähe õpitud reeglid ei ununeks peale kontrolltöö kirjutamist.

Helin on lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti filoloogia eriala. Kõrghariduse omandamise kõrval on Helin töötanud müügiesindajana ja sekretär-tõlkekorraldajana. Ühena oma huvialadest kogub ta põnevat keeleainest diktofoni abil.

Programmi ajal: füüsika õpetaja Pelgulinna Gümnaasiumis.
Täna: füüsikaõpetaja Tallinna Reaalkoolis, ekspert HTK arvutipõhise statistika hariduse projektis.

Ma olen tõestanud ennast kohusetundliku ja edasipürgiva õppijana. Nüüd soovin teha sammu edasi – arendada endas oskusi, mida koolipingis ei õpetata, et minust saaks kord väljapaistev teadlane, õpetaja (õppejõud) või liider mõnes teises eluvaldkonnas. Tahan anda oma panuse reaalainete populariseerimisse ja hariduse edendamisse üldiselt.

Kätlin õpib Tartu Ülikoolis magistrantuuris rakendusfüüsikat. Eelnevalt omandas ta sealsamas bakalaureuse kraadi keskmise hindega 5,0. Kätlin on ka jalgpallur ja on esindanud Eesti naiste koondist. Õpetamispisiku sai ta eratundide andmisest ülikoolis õppimise kõrval.

Programmi ajal: inglise keele ja meedia õpetaja Tartu Forseliuse Gümnaasiumis.
Täna: Eesti rahvusringhäälingu USA korrespondent.

Küsimused, mida õpetajad peaks küsima pidevalt iseendalt – mida ma saaks teha, et see tund oleks toredam? – on sama tähtsad kui need, mida õpetajad peaks suutma küsida õpilastelt. Ja mida õpilased ühel hetkel peaks suutma küsida iseendalt. Ainult läbi kahtluste, uudishimu ja soovi pürgida teadmiste poole saavad lastest need noored inimesed, kelle ambitsioon ei piirdu osakonnajuhataja ametikohaga, vaid ulatub ÜRO peasekretäri, Eesti presidendi, Nobeli teaduspreemia laureaadini.

Lauri lõpetas 2005. aastal Tartu Ülikooli bakalaureuse kraadiga ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal. Ta on töötanud reporterina, küljendajana ja toimetajana paljude erinevate ajalehtede ja ajakirjade juures, praeguse ajani on ta Eesti Päevalehe uudistetoimetaja. Kuna Lauri õppis keskkooli ajal kaks aastat Ameerika Ühendriikides, siis soovib ta õpetada just inglise keelt. Ta usub, et selle keele korralik omandamine võib olla laste jaoks kõige suurem võimalus minna kogu maailma teadmiste juurde.

Programmi ajal: inglise keele õpetaja Ülenurme Gümnaasiumis.
Täna: lapsehoolduspuhkusel.

Tänapäeva keerulises, üleilmastunud maailmas on väga oluline suuta eristada usaldusväärseid tõendeid pelgast infomürast, ning oma peaga mõelda, mis tagajärjed võivad olla igal meie teol maailmale, milles me elame. Hea haridus suudab lastes ja noortes neid oskusi arendada.

Eelmisel aastal lõpetas Liisa Princetoni Ülikooli bakalaureuse kraadiga sotsioloogia erialal. Õppimise kõrval töötas ta ülikooli juures nii Kreeka uuringute programmi assistendina kui ka stepaeroobika treenerina. Mitmete aastate jooksul on Liisa aidanud kaasa erinevatele sotsiaalse sisuga ettevõtmistele, sh Save Darfur kampaania korraldamine, vangide ajakirja väljaandmise projekti juhtimine, Princetoni Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu liikmeks olemine ning inglise keele õpetamine lastekodus.

Programmi ajal: ajaloo õpetaja Nõo Põhikoolis ja Tartu Raatuse Gümnaasiumis.
Täna: õpetaja Tartu Raatuse Gümnaasiumis.

Seniste töökogemuste ja järelemõtluste tulemusena olen hakanud järjest enam hindama õppimise ja õpetamise olulisust. Söandan koguni väita: inimese elu eesmärk ongi suurte asjade liigutamine läbi väikestes hetkedes toimuva koostöö ja kogemuste vahetamise.

Marko omandas 2005. aastal Genfi Rahvusvaheliste Suhete Instituudis magistrikraadi rahvusvahelises ajaloos ja poliitikas. Bakalaureuse tasemel õppis ta Tartu Ülikoolis politoloogiat. Töötanud on Marko Tartu Ülikooli eetikakeskuses projektijuhina, Euroopa Rahvusringhäälingus uudistetoimetajana, Riigikantseleis pressinõunikuna ja Kanal2-s välisuudiste toimetajana.

Programmi ajal: ajalooo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tallinna Pae Gümnaasiumis.
Täna: ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning projektijuht Tallinna Pae Gümnaasiumis.

Ma olen töötanud koos laste ja noortega. Need ajad on olnud minu jaoks väärtuslikud, sest hindan seda energiat, mida nad mulle annavad. Just peale seda, kui olen endast kogu energia neile jaganud. Tunnen endas potentsiaali tegeleda laste arendamise ja neile teadmiste edasi andmisega.

Praegu õpib Pavel Tallinna Ülikoolis haldusjuhtimise magistrantuuris. Õppimise kõrval on ta töötanud mitmetel erinevatel töökohtadel: Inglismaal Marriotti hotelli portjeena, praktikandina Presidendi kantseleis Eesti Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste ümarlaua korraldamise juures, Tallinna Vangla valvurina, Kuriteoennetuse Sihastuses juhtumikorraldajana, spordistatistika analüütikuna.

Programmi ajal: eesti keele ja kirjanduse õpetaja Pelgulinna Gümnaasiumis.
Täna: eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tallinna Humanitaargümnaasiumis.

Minu siiras soov on olla vähemalt järgmised kaks aastat õpetaja. Õpetaja, kes on ise oma erialast vaimustunud, teeb oma tööd innu ja energiaga ning kannab oma positiivsust ka õpilastele edasi.

Pille on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala bakalaureuse kraadiga. Ta on töötanud Tartu Ülikooli juures ka eesti keele spontaanse kõne segmenteerijana (seda, mida see täpsemalt tähendab, tuleb Pillelt endalt küsida!). Varem on Pille olnud kahel aastal EILC keelekursuse välistudengite koordinaator ning töötanud AHHAA Keskuse giidina.

Programmi ajal: loodusainete õpetaja Kurtna Koolis.
Pärast programmi: direktori kohusetäitja Kurtna Koolis.
Täna: täiendab end hariduse valdkonnas Jaapanis.

Noored Kooli programm tekitab kerget surinat, kas saaksin sellega hakkama. Samuti on oluline nn maailmaparanduslik idee, et mina oma oskuste ja kogemustega võiksin kasvõi natukene muuta suhtumist õppimisse ja anda endast parima oma aine võimalikult huvitavaks tegemisel.

Priidul on käsil Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna magistrantuuri lõpetamine keskkonnakorralduse erialal. Ta on töötanud Ameerika Ühendriikides Southwesterni müügimeeskonnas, Saku Vallavalitsuses ehitusjärelvalve inspektorina ja kinnisvara müügijuhina.

Programmi ajal: ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Keila Koolis.
Täna: Algatuse Huvitav Kool kommunikatsiooni koordinaator Haridus- ja Teadusministeeriumis

Hea haridus on midagi enamat, kui teadmiste kogum: see on eelkõige oskus elus hakkama saada, võime ja tahe toimida ühiskonna täisväärtusliku liikmena ning kohusetundliku kodanikuna. Minu jaoks ideaalses haridussüsteemis peaks hea õpetaja lisaks faktiteadmiste edasiandmisele tekitama õpilastes huvi ühiskonnas toimuva vastu, laiendama nende üldist silmaringi ja mis kõige olulisem – õpetama õppima.

Sandral on bakalaureuse kraad Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast. Ta on töötanud mitu aastat suveperioodil Lääne Ringkonnaprokuratuuris referendina.

Programmi ajal: matemaatika ja majanduse õpetaja Pelgulinna Gümnaasiumis.
Täna: “Tagasi kooli” eestvedaja

Hariduse tase väljendub minu jaoks inimese mõtlemis- ja õppimisvõimes. Ühiskonna mõtlemis- ja õppimisvõime on valitseva hariduskeskkonna peegeldus. Laste/noorte esmamuljete kujundamise ja huvi tekitamise osas oma kaaslaste ja ümbritseva suhtes ei ole võimalik õpetajate rolli ületähtsustada.

Tiinal on bakalaureuse kraad Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast. Ta on töötanud analüütikuna finantsorganisatsioonides ning olnud laste võrkpallitreener.