Anita Räpp
Ma tahan, et õpilased tunnevad end turvaliselt. On nad teinud midagi hästi või halvasti, aga nad julgevad tulla kooli, julgevad rääkida ja tunda end sellena, kes nad on. Et tekiks selline hea koht ja lõbus õhkkond, kus inimesed tunnevad end hästi.
Anital on London Metropolitan University bakalaureusekraad üritusturunduses. Tal on mitmeaastane kogemus hotellinduse valdkonnas, hetkel tegutseb ta lühiajalist majutust pakkuva väikeettevõtte Smartest Stay kaasomanikuna. Anita on samuti aktiivne vabatahtlik The Art of Living Jooga- ja Meditatsioonikeskuses, kus ta aitab korraldada erinevaid vaimse tervise heaolu seminare, joogalaagreid lastele, ajurveeda arsti konsultatsioone jne. Talle meeldib purjetada ja reisida.
Anna Tsygankova
Tahan, et lapsed teaksid, et on tõusud ja mõõnad õppimises. Ja et eksimine on okei, et nad ei kardaks eksida. Muidugi mul on suur soov, et kahe aasta pärast nad oleksid enesekindlamad, usuksid endasse ja et neil oleks uudishimu maailma vastu. Et nad ei kardaks seda maailma ja teaksid, et igast keerulisest olukorrast on väljapääs. Ja teaksid, et õppimine võib olla huvitav.
Annal on magistrikraad psühholoogias Leningradi Riiklikust A. Puškini nimelisest Ülikoolist. Tal on 20-aastane töökogemus müügi- ja tööstusvaldkonnas, samuti peokorraldaja ja vabaajajuhina. Anna on läbinud VEPA mentorite koolituse ja annab lastele mentaalse aritmeetika tunde. Vabal ajal meeldib Annale lugeda raamatuid ja reisida koos perega, avastades Eestimaa ilusaid kohti.
Anna-Stina Hanson
Tahan suunata õpilasi rohkem endasse uskuma. Usk iseendasse on parim alus õppimissoovile, mis viib noored elus kaugele. Ma näen, et kui midagi väga tahta ja uskuda, siis on kõik võimalik ja igaüks meist suuteline suurteks asjadeks. Kartus ja eneseusu puudumine ei tohiks takistuseks saada.
Anna-Stina on omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikakõrgkoolis, rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia erialal. Ta on töötanud tehnoloogina kahes ettevõttes. Anna-Stinale meeldib käia joogas ja jalutades ilusaid vanu maju vaadata ning ta jumaldab suve, päikest ja merd.
Anneli Rõhtjuk
Ma tahan märgata iga last. Tahan märgata seda, kes tundi segab, kui ka seda, kes nutab iga asja peale. Tahan märgata ja mõista, miks nii. Tahan tunda päriselt kõiki oma klassi õpilasi. Ma tahan, et mul on nendega side. Tahan mõjutada lapsi positiivselt. Tahan anda neile usu, et nad suudavad kõike, kui nad ainult tahavad.
Annelil on Tallinna Majanduskooli bakalaureusekraad õigusteenistuse erialal. Tal on ligi 20-aastane töökogemus äri- ja avalikust sektorist, sealhulgas tugiisikuna autistlikule lapsele ning kasvataja lastehoius. Annelile meeldib tegeleda käsitööga, ta käib aeroobikatrennis ja sõidab palju rattaga.
Annika Sakkarias
Minu jaoks on hea haridus selline, mis tagab lapsele oskused teadmiste omandamiseks, eneseväljendamiseks ja õnnelikuks eluks. Võttes arvesse tänapäeva generatsiooni iseloomu ning infotehnoloogia ajastu iseärasusi, tõstaksin hariduses esile järgmised teemad: tervislik eluviis, vaimne tasakaal, meeskonnatöö, avalik esinemine, innovaatiline ja personaalsem õppimine. Nende oskuste omandamine tuleb õpilasele kasuks nii eraelus kui ka tööpostil ja muudab elukvaliteedi paremaks.
Annikal on TÜ magistrikraad molekulaarse bioloogia ja ökoloogia erialalt. Ta on töötanud Synlab Eesti OÜ´s laborandi ja laboritarkvara spetsialistina. Annika tegeleb kergejõustikuga Eesti koondise tasemel ja on Eesti Kergejõustikuliidu sportlaskomisjoni liige.
Christian Tammerik
Mina saaksin läbi oma tundide innustada õpilasi, mis võiks tagada haridustee jätkamist. Kui me mõtleme tagasi kooliajale, siis tulevad meile meelde eelkõige õpetajad, kelle tunnid olid huvitavad ja kelle loodud õpikeskkond oli mõnus. Proovides luua ise ka sellist õpikeskkonda oleks suurem võimalus, et noor, kes lõpetab põhikooli, omaks koolist positiivset kuvandit ning kaaluks (ja ka otsustaks) oma õpingutee jätkamist.
Christianil on Tallinna Ülikooli bakalaureusekraad jaapani keele ja kultuuri erialal. Ta on töötanud personaliosakonnas nii Jaapanis kui ka Suurbritannias ning tegutsenud telleri ja giidina Tallinas. Vabal ajal meeldib Christianile reisida, kinos käia, raamatuid lugeda ning sõpradega koos aega veeta.
Eleri Mäesepp
Olen veendunud, et noorus ei ole hukas, vaid paljudel lastel puudub soodne pinnas, millele turvaliselt toetuda. Mina soovin kaasa elada iga õpilase edusammudele ja hoida kätt pulsil, kui lapsed end ületavad. Tahan rakendada vaheldusrikkaid lähenemisviise õppematerjalide omandamiseks ja õpilaste keeleoskuse ning lugemishuvi arendamiseks.
Eleril on rakenduskõrgharidus kaubandusökonoomikas Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist. Ta on töötanud abiõpetajana Kuusalu Keskkoolis, kus kuulus ka KiVa tiimi. Eleri väärtustab kõrgelt kunsti, loomingut ja muusikat, tegeleb ka lugemise, kirjutamise ja pikamaajooksuga.
Hardi Rosumovski
Mina olen koolkonnast, mis usub, et kõige usaldusväärsem ja kindlam asi, mis lapsele läbi hariduse anda saab, on oskus ja enesekindlus ise mõelda. Kuna igaüks on tõesti ainukordne, siis tegelikult suudab pakkuda kõige terviklikumat arengut endale igaüks ise.
Hardil on bakalaureusekraad sotsiaal- ja kultuurantropoloogias Tallinna Ülikoolist. Ta on olnud vabatahtlik erinevate festivalide korraldamisel – sealhulgas Kukemuru Ambient ja Bling, samuti osalenud TEN – Tegusad Eesti Noored ja SINA – Suured Ideed Noorte Algatusel projektides. Hardi armastab muusikat, reisimist, mägimatkamist, lugemist ja tervisesporti ning pühendub enesearengule.
Hele-Riin Kutsar
Soovin ära kasutada palju rohkem digimaailma ja teha seeläbi head õpetajad laialdasemalt kättesaadavaks. Tulevikus ei peaks lapse võimalused piirduma konkreetses piirkonnas elavate õpetajatega, vaid ta võiks valida enda iseloomu ja õpistiiliga sobiva õpetaja.
Hele-Riinil on bakalaureusekraad keskkonnateadustes TÜ Türi kolledžist. Alates 2018. aasta sügisest ta töötab matemaatika õpetajana Surju Põhikoolis ning jätkab tööd sellel kohal ka Noored Kooli programmis osaledes. Hele-Riin on aktiivne kogukonnaliige – ta on osalenud kohalikel koristustalgutel ning andnud Tagasi Kooli raames külalistunde. Hetkel on ta suurim hobi Eesti metsa puude ja põõsaste, nende lehtede ja pungade pildistamine ja tutvustamine oma FB grupis “Eesti puud ja põõsad”.
Helen Valdma
Õpetajana soovin, et noor inimene, kes koolist oma ellu astub, teab, mida ta tahab ja julgeb oma unistused teoks teha. Soovin, et õpilased saaksid koolist kaasa lisaks aine teadmistele ka oskused märgata ja kuulata; julguse eksida ja uuesti proovida; avatuse ja aususe iseenda ja teiste suhtes; sihikindluse ja järjepidevuse, et liikuda enda soovitud suunas; elukestva õppimis- ja teadmishimu. Ma tahan õpilastele kaasa anda pagasi, kus oleks teadmisi ja oskusi tööellu sukeldumisel ning elumerel purjetades.
Helenil on Tartu Ülikooli magistrikraad eesti kirjanduses ja teatriteaduses. Ta on töötanud nii avalikus kui erasektoris, viimane töökoht oli Helenil Apollos, kus ta töötas raamatute ja trükiste kategooriajuhina. Ta on läbinud mitmeid juhtimise ja personalitööga seotud täiendkoolitusi. Heleni kirg on raamatud, vabal ajal tegeleb tema ka jooksmisega.
Imbi Hoop
Õpetaja ei peaks olema vaid see, keda huvitab õpilase akadeemiline edukus, vaid kes võtab õpilast isiksusena, kellega käivad kaasas erinevad rõõmud ja mured. Kui meie suudame õpilast aidata tema rõõmude ja murede juures, siis see õpilane areneb tervikuna. Ta tunneb end koolis turvalisemalt, mille toel paraneb ka tema akadeemiline võimekus.
Imbil on sotsiaaltöö bakalaureusekraad Tallinna Ülikoolist. Tal on üsna pikk laste ja noortega töötamise kogemus, sealhulgas Eesti Jalgpalli Liidu ja SPIN programmi treeneri, Tallinna Teeninduskooli rühmajuhendaja ning Tallinna Lastekodu kasvataja ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosiga poisile tugiisikuna. Ta mängib tipptasemel jalgpalli – nii Eesti koondises kui ka igapäevaselt Pärnu JK-s. Talle meeldib reisida ja sõprade ning koeraga looduses viibida ja matkata.
Indrek Nägelik
Laste tervikliku arengu jaoks võiks haridussüsteem muutuda praktilisemaks ja mitmekülgsemaks. Vajalik oleks õpetada lisaks standardsetele õpiku ainetele rohkem elulisi oskusi, näiteks rahaga toime tulek, mis on tööturg ja kuidas seal ellu jääda, mis elukutsed on olemas ning millised neist võiksid lapsele huvi pakkuda, tervis ja tervislik eluviis, ühiskonna ja riigi toimimine, inimsuhted ja psühholoogia.
Indrek on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsioloogia erialal. Ta on olnud üsna aktiivne vabatahtlikuna sellistes organisatsioonides nagu Toidupank, Juvente Estonia ja Vanem Vend Vanem Õde, samuti tegi Generaadios igakuist saadet tervislikust elustiilist. Vaba aja kulutab Indrek spordile, lauamängudele ja improteatrile.
Kaira Västrik
Palju algab õpetaja enda hoiakutest ja sellest kui kirglikult ta suhtub õpetamisse. Oluline on luua põnevaid ja kaasahaaravaid tunde, et õpilased pingutaksid tundides maksimaalselt ja ei peaks nii palju vabal ajal õppima.
Kairal on Tallinna Ülikooli bakalaureusekraad eelkooli pedagoogika erialalt, hetkel õpib ta TLÜ Haapsalu Kolledžis käsitöötehnoloogiaid ja tootedisaini. Kairal on rohkem kui 10-aastane töökogemus haridusvaldkonnas – ta on töötanud lasteaiaõpetaja, noorsootöötaja ja huvijuhina. Ta on samuti olnud aktiivne vabatahtlik Arvamusfestivalil, Hiiumaa [eel]arvamusfestivalil, Hiiu Folgil ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondis. Kairale meeldib maalida, joonistada ning meisterdada töökojas, ta kuulub ka Naiskodukaitse ridadesse.
Kaja Riiberg
Lapsed vajavad koolis elulist lähenemist, mis seob tänapäevased inimeste ja ühiskonna vajadused teoreetilise õppega. Haridus peab muutuma personaalsemaks ja paindlikumaks, olema seotud eelistuste, annete ja huvialadega. Loodusained pakuvad avastamis- ja õuesõpperõõmu ning arendavad analüüsioskust, mis omakorda toetab toimetulekut üha inforohkemas maailmas.
Kaja on lõpetanud Tartu Ülikooli geograafina maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal. Huvi merenduse vastu on viinud teda õppima ka väikesadama korraldust. Ta on pikalt töötanud loodus- ja keskkonnakaitse valdkonnas spetsialisti ja projektijuhina. Kaja panustab oma kodukoha arengusse aktiivse vabatahtlikuna ja osaleb reservpäästerühma liikmena suurüritustel esmaabi andjana, viimati laulu- ja tantsupeol. Tema hobideks on lugemine, linnuvaatlused, matkamine ja purjetamine.
Kätlin Takk
Oluline on aru saada, et õppimine toimub igas olukorras ja mida rohkem suudame lõimida õppimist erinevate ainetega, seda loogilisem ja päris elule lähedasem see ka noore jaoks on. Iga õpetaja peaks ise ka uskuma, et igas lapses on potentsiaali, iga laps on väärtus ning lihvimata kalliskivi, mille lihvijaks ongi õpetajad.
Kätlinil on Tallinna Ülikooli bakalaureusekraad noorsootöös. Ta on pikalt töötanud noortega noorsootöötajana, samuti huvijuhi ja HEV-koordinaatorina Alavere Põhikoolis. Kätlin tegutseb ka vabatahtlikuna Eesti 4H noorteorganisatsioonis ja Alavere Külaarendamise Seltsis. Vabal ajal tegeleb ta aktiivselt tervisespordiga – sõidab jalgrattaga, käib jõusaalis ning rühmatreeningutes, samuti loeb raamatuid, kuulab muusikat ja käib looduses.
Liis Karelson
Iga laps on omaette isiksus, iga laps omandab teadmisi erineva tempoga ja erineval viisil. Selleks, et õppida uusi oskusi ning omandada uusi teadmisi, on oluline, et iga laps saaks esmalt tugeva põhja alla eelnevalt õpitud teemal. Kuna laste õppimisstiilid on erinevad, siis arvangi, et õpetaja ülesandeks võiks olla teemade erinev käsitlemine, et jõuda kõikide õpilasteni.
Liisil on bakalaureusekraad noorsootöö Tallinna Ülikoolist. Ta on töötänud meediaringi juhendajana MTÜs Maidla Noored, noorsootöötajana Keila Noortekeskuses ja õpetajana Tallinna Lasteaias Vikerkaar. Liis armastab suhtlemist, reisimist, maitsvat ja tervislikku toitu, tegeleb jooga ja meditatsiooniga.
Liisa Lilje
Selleks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse, peab süsteem igat last aktsepteerima ka sellisena nagu ta on, indiviidina, kellel on oma võimed ja huvid ning suunama kogu jõu ja ressursid nende võimete arendamiseks ja huvide hoidmiseks, et laps usuks endasse ja enda võimesse õppida ja areneda.
Liisal on magistrikraad geenitehnoloogias Tartu Ülikoolist. Ta on töötanud spetsialistina TTÜ laboris ja juhtivspetsialistina Terviseameti Nakkushaiguste laboris. Liisa tunneb suurt rõõmu igasugusest isetegemisest (käsitöö, toidu valmistamine, köögiviljade kasvatamine ja hoidistamine), talle pakuvad naudingut ka muusika kuulamine, looduses viibimine ning teadmiste ammutamine raamatuist ja interneti vahendusel.
Maarja Koovit
Üks faktor, mis tugevalt mõjutab lapse või noore õppimishuvi ja soovi koolis käia, on suhted klassikaaslaste ja õpetajatega. Kui laps ei saa kaaslastega läbi või satub koolikiusamise ohvriks, langeb oluliselt tema huvi kooli minna ja seal endast maksimumi anda. Siin tuleb mängu ka õpetaja, kes peaks selliseid olukordi märkama ja kui mitte ennetama, siis lahendama. Loodan, et mina õpetajana oskan tekitada lastes õhinat õppida ja kasvatada rõõmu koolis käimisest.
Maarjal on kunstiteaduse bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemias. Pärast ülikooli lõpetamist elas ta ühe aasta Mexico City’s, kus asutas sõbrannaga keskkonnasäästliku loovettevõtte taaskasutatavate puuviljakottide tootmiseks. Maarja on töötanud mitmes ettevõttes turundusspetsialistina, samuti olnud vabatahtlik piletimüüja Pimedate Ööde Filmifestivalil. Ta armastab Jaapani teekultuuri ja tegeleb joogaga, loeb palju raamatuid ja koomikseid.
Matis Pedak
Leian, et haridussüsteem peaks võimaluste piires iga lapse annet arendama. See ei tähenda, et lapsed ei peaks ära õppima põhitõdesid iga õppeaine kohta, kuid õpetaja ei peaks nõudma igalt lapselt suurepärast tulemust oma aines. Leian, et peaks rakendama individuaalsemat hindamist ja suunama hindamise teraviku arengu hindamisele. Tean, et see on keeruline, kuid arvan, et see on vajalik.
Matis on lõpetanud Sisekaitseakadeemia korrektsiooni erialal. Ta on töötanud valvuri ja inspektorina Tallinna Vanglas ning Politsei- ja Piirivalveametis. Matis on aktiivne Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ja on varasemalt tegelenud vabatahtlikuna noortetöös. Matise hobide seas on jõusaal, jalgpall, lugemine ja reisimine.
Merike Metsala-Niglas
Õpetajana tahaksin aidata kõikidel õpilastel leida endale sobilik õppimisviis ning süstida uudishimu õpitava vastu. Tahaks, et õpilased saaksid aru, millepärast nad midagi õpivad ja kuidas oma oskusi ja teadmisi päriselus rakendada ning teiste ainetega siduda.
Merike on õppinud eesti filoloogiat Tartu Ülikoolis ning tal on bakalaureuse- ja magistrikraad rekreatsioonikorralduses Tallinna Ülikoolist. Ta on töötanud muuseas eesti keele lektori, giidi ja Eesti Tervishoiu Muuseumi külastusjuhina. Merikese hobid on käsitöö, jooga ja matkamine.
Merilin Presmann
Minu jaoks on oluline pühendumine ja kohalolek. Kui teha asja pühendumusega, siis on sellel palju suurem mõju, kui niisama tehes. Pühendunud õpetajalt õpitakse palju rohkem. Ma tahan õpilastes seda pühendumist kasvatada ja kui mul õnnestuks sellist omadust rohkem ka teistele õpetajatele anda, siis see oleks suurepärane.
Merilinil on tugev akadeemiline ning praktiline taust ärijuhtimises. Tal on peagi magistrikraad Estonian Business School´ist, igapäevaselt töötab ta AS Põldma Kaubanduse ostujuhina ning tegutseb enda loodud laste riiete brändi Minu Väike Ingel disaineri ja omanikuna. Hetkel tiirleb Merilini elu peamiselt tema väikeste laste ümber.
Merjam Ahmet
Kool peaks funktsioneerima kui terviklik süsteem, mis kasvatab lapsest täiskasvanu, kes oskab mõelda iseseisvalt, saab maailmast aru ja saab selles navigeerida oskuslikult. Hea haridus annab lapsele tööriistakasti oskustega, mille abil harituks saada.
Merjamil on sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist. Ta on töötanud vabatahtlikuna inglise keele õpetajana Vietnamis ning osalenud mitme noorte- ja kultuuriühingu töös. Merjami suurteks kirgedeks on matkamine, rändamine ja teater. Samuti usub ta tänulikkuse imelisse väesse ning kasutab seda igapäevaselt.
Merli Lindberg
Usun, et igaühel on võimalusi rohkem kui üks. Iga päev annab uue võimaluse alustada kasvõi nullist, et üles ehitada järgmist sammu oma järgmise unistuse poole. Usun õigluse ja võrdsuse printsiipi. Usun sellesse, et igaüks saab ja suudab kui tahab. Usun eeskujudesse ning motivatsiooni jõusse.
Merlil on Euroülikooli magistrikraad rahvusvaheliste suhete erialal spetsialiseerumisega kaitsepoliitikale. Lisaks on ta Tallinna Majanduskoolis õppinud nii klassikalist turundust kui digiturundust. Merli on töötanud turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas sellistes organisatsioonides nagu Tallinna Ülikool, Tervise Arengu Instituut, viljakuskliinik Fertility Clinic Nordic ja Taani-Eesti Kaubanduskoda. Ta on läbi aastate olnud aktiivne Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni ja külaseltsi liige, kuulunud nii lasteaia kui ka kooli hoolekogudesse. Vabal ajal tegeleb Merli aktiivselt tervisespordiga, naudib meelsasti nii head raamatut, toitu kui seltskonda. Armastab käelisi tegevusi ja animatsiooni.
Mirjel Reinumägi
Ma soovin muuta õpetajate suhtumist õpilastesse. Et õpetajates oleks usku muutuste võimalikkusesse. Soovin, et me prooviksime ja otsiksime erinevaid lahendusi. Kool oleks koht, kuhu tahab tulla nii õpilane kui õpetaja – kus on soojust, siirust, hoolivust.
Mirjelil on Mainori Kõrgkooli bakalaureusekraad ärijuhtimise erialal ning on omandamas magistrikraadi Eesti Maaülikoolist loodusturismi erialal. Ta on töötanud Lagedi Kooli majandusjuhatajana, kus suurim projekt oli Lagedi Lastehoiu avamist toetavad tegevused. Alates 2018. aasta sügisest töötab Mirjel klassiõpetajana Jüri Gümnaasiumis ning jätkab tööd sellel kohal ka Noored Kooli programmis osaledes. Tema hobid on looduslähedased – Mirjel armastab looduses matkamist ja tegeleb aiandusega.
Pillerin Arge
Kui õpetaja tunneb, et ta on väärtustatud, on ta ka piisavalt motiveeritud olema parim õpetaja, kes ta olla suudab. Kui õpilane mõistab, et õpib enda jaoks ning huviga, on õppimine lihtsam ja meeldivam.
Pillerinil on bakalaureusekraad romanistikas Tartu Ülikoolist. Tal on laste õpetamise ja juhendamise kogemus nii Eestist kui Prantsusmaalt, kus ta on käinud Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames. Pillerin oli ka Punase Risti liige ning ülikooli ajal tuutor esmakursuslastele. Tema hobide seas on reisimine, tänavatants ja lauamängud.
Siiri Krümann
Õpetamise juures pean väga tähtsaks, et õpilasel oleks uudishimu ja soov uusi teadmisi omandada ning laps suudaks luua seoseid ning seostada õpitut tegeliku eluga. Samuti säiliks lapses ka tema kasvades loomulik uudishimu, soov saada uusi teadmisi ning julgus proovida ja katsetada, kartmata läbikukkumist või valesti tegemist.
Siiril on magistrikraad majanduses Tartu Ülikoolist. Tal on 16-aastane töökogemus panganduse ja kindlustuse valdkonnas. Ta tegutseb ka Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse liikmena. Vabal ajal Siiri tegeleb jooksmisega, loeb ajaloolisi, populaarteaduslikke raamatuid ja ilukirjandust.
Tereza Špongolts
Minu eesmärgiks on muuta eesti keele kui teise keele õppe kontseptsiooni võõrkeelsete noorte mõistuses. Paljud vene emakeelega noored ei saa aru, et kui nad oskaksid eesti keelt vähemalt B1-B2 vahelisel tasemel, siis just nemad oleksid ühed kõige eelistatumad töötajad tööturul, neil oleks palju rohkem võimalusi ja valikuvabadust Eestis. Ma tahan julgustada noori avastama, nägema ja hindama Eestis elamise ja õppimise eeliseid, et nad oskaksid objektiivselt hinnata ja analüüsida oma võimeid ja ootusi ning oleksid aktiivsed oma enda tuleviku kujundamisel.
Terezal on bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist, eesti keele võõrkeelena erialalt. Ta on töötanud Lasnamäe Gümnaasiumis eesti keele teise keelena õpetajana ning jätkab tööd sellel positsioonil ka NK osalejana. Tereza on olnud vabatahtlik MTÜ Ethical Links ja teiste organisatsioonide juures, ülikooliajal tegutses välisüliõpilastuutorina ning kuulub Korporatsioon Indlasse. Tereza suisa armastab laulda ja talle väga meeldib tantsida ja küpsetada.
Triin Tikkerber
Igal lapsel on oma mina, iseloom ja taust. Usun, et hea õpetaja teab ja arvestab sellega. Ent oskus kuulata on miskit, mis meid edukaks teeb.
Triinul on bakalaureusekraad Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse erialalt. Ta on töötanud müügivaldkonnas USAs, Hispaanias ja Saksamaal. Triin on ülikooli ajal olnud TKTK üliõpilasesinduse liige ja aseesinaine, samuti on ta aidanud kaasa Kallikaru projektile. Temale meeldib tantsida ning kitarri mängida.