Fee Tamm

Fee Tamm

Minu panus osalejana on minu taust antropoloogina ning palju reisinud inimesena. Suudan samastuda noortega, kes tahavad tulevikus teha erinevaid asju ning mitte hukka mõista ei üht ega teist. Minu jaoks on oluline, et saaksin noori austada. Muidu ei saa ma neid õpetada, kui ma ei leia igaühes midagi, mis mulle nende juures meeldib. Soovin olla eeskuju, olles heatahtlik, sest leian, et see on midagi, mida on Eesti ühiskonnas natukene puudu.

Fee on omandanud bakalaureusekraadi ülikoolis University of Kent, erialal Social Antropology ja magistrikraadi ülikoolis University College London, erialal Culture, Identity and Power. Fee on töötanud Maarja Koolis hoidekodu vanemkasvatajana ja Narva Kutseõppekeskuses grupijuhina.

Niina Primolennaja

Kaasaegses haridussüsteemis toimuvad praegu väga huvitavad muutused: muutuvad õppemeetodid, räägitakse rohkem individuaalsest lähenemisest õpilastele, muutuvad ka õpilased. Üheks positiivseks tendentsiks pean fookuse asetamist mitte ainult informatsiooni kogumisele nagu näiteks pähe õppimine, vaid õpilaste iseseisvuse toetamisele informatsiooni otsimisel, kriitilise- ning loovusmõtlemise arendamisele. Selles mõttes pean väga tähtsaks mitteformaalsete õppemeetodite kasutamist igapäevases protsessis. Psühholoogilise hariduse ning mitmeaastase lastega töö kogemuse tõttu valdan erinevaid meetodeid väga hästi ning olen valmis neid kasutama.

Niina on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi praktilise psühholoogia erialal Moskva Riiklikuks Sotsiaalülikoolis. Ta on töötanud Tallinna Skautide Rühmas Tiigrid kasvataja ja vanempedagoogina, Anti Liew ja Hingehoolduse Sihtasutuses psühholoog-nõustajana, Kesklinna PO noorsoo- ja preventsioonitalituse konstaablina, Terve Eesti Sihtasutuses koolitaja ja projektijuhina ning SPIN-programmis abitreenerina.

Minna Sillamaa

Soovin kasutada oma töös aktiivõppe meetodeid, mis motiveeriksid õpilasi tundidest põhjalikult osa võtma ning ka omalt poolt parima hariduse saamisse panustama. Pean oluliseks märgata oma õpilaste seas haavatavaimaid ning mahajäänumaid ning soovin, et minu poolt õpetatav oleks õpilastele arusaadav ning huvitav.

Minna on lõpetanud bakalaureuseõpingud Tallinna Pedagoogilises Seminaris noorsootöö erialal. Töötanud on ta Tallinna Tondi Põhikoolis abiõpetajana õpilaskodus.

Mari Mäekivi

Leian, et  jätkusuutlik areng haridusvaldkonnas on võimalik läbi järjekindla ja süsteemse töö ning pidevate uute sihtide seadmisega. Ma olen nüüdseks teada saanud, mida tähendab õppimine, ning olen seda protsessi alati ka osanud nautida. Süsteemsus ja järjekindlus oleksid minupoolseks panuseks Noored Kooli visiooni realiseerumisele.
Terviklikuks arenguks on oluline lisaks õppekavale toetada ka tervikliku maailmavaate kujunemist ning õpilase kui isiku eneseleidmist.

Mari on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal. Lisaks on omandamisel magistrikraad Tartu Ülikoolis õigus erialal ja Saksamaa ülikoolis Wilhelms-Universität Münster saksa õiguse erialal. Mari on töötanud juriidilise assistendina firmas TERE AS, Ülikoolis Westfälische Wilhelms-Universität Münster’i rahvusvahelise osakonna Sotsiaalse toe juhina ning Tartu Ülikoolis õppejõu assistendina.

Helena Akkel

Läbi erinevate meetodite tahaksin toetada lapse väärtuste kujunemist ning terviklikku arengut mitmetes sfäärides nagu näiteks suhtlemine, ühiskonnatundlikkus, rahvustunne, sotsiaalsed oskused ja toetada tasakaalustatud maailmapildi tekkimist. Tahan anda piisavalt mitmekülgseid tunde, sidudes ajaloolised teemad tänapäeva probleemistikuga ja julgustada lapsi ise argumenteerima, esitades neile filosoofilise loomuga küsimusi, millel puudub õige vastus.

Helena on lõpetanud bakalaureuseõpingud Tartu Ülikoolis ajaloo ja riigiteaduste erialal ning keskkooli ajal õppis YFU vahetusõpilasena aasta Tšiilis. Ta on töötanud paar suve Taevaskoja Noortelaagris kasvatajana ja Tartu Jaani Kirikus administraatori/juhiabina.

Uku Valner

Töötades kaks aastat ajalooõpetajana, on mul võimalus arendada noortes mitmeid oskusi. Ajalugu on hea aine, mille kaudu õpetada noortele nii kriitilist mõtlemist kui ka arutlemis- ja argumenteerimisoskust, samuti kasvatada neis väärtusi nagu teistega arvestamine ning erineva tausta ja kultuuriga inimeste ja nende arusaamade mõistmine, tolereerimine. Ajalooõpetuse kaudu õpitakse mõistma tehtud valikuid, otsuste sündimismehhanisme ning nende vahelist loogikat.
Saan kasutada oma teadmisi foorumteatrist ning rakendada eelnevaid kogemusi tööst noortega. Saan proovida erinevaid tehnikaid (rollimängud, pilditeater jne), et arendada noorte meeskonnatöö oskust ning muuta õppimine huvitavaks ja mitmekesiseks.

Uku on omandanud bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis ajaloo erialal. Ta on olnud Foorumteatri koolitaja ja näitleja ning VAT teatri haridustöötubade läbiviija.

Aliide-Marie Taela

Soovin väärtustada neid oskusi, mida laps on omandanud nii-öelda eluhariduse raames ning tuua need teadmised ka klassiruumi. Pean oluliseks loovat lähenemist ehk tahan anda igale õpilasele võimaluse end väljendada nii nagu tema jaoks tundub kõige õigem.
Soovin arendada õpilaste koostööd ja ühtekuuluvust, sest tervislikud ja toetavad suhted koolis on lapse arengu seisukohalt esmatähtsad. Koostööl põhinevat lähenemist on võimalik rakendada ka klassis ettetulevate probleemidega – ma ei tegeleks vaid ühe lapse probleemiga, vaid haaraks kaasa terve klassi, ilma, et ükski õpilane teaks, kelle murega tegelikult tegemist on.

Aliide-Marie on lõpetanud bakalaureruseõpingud Tartu Ülikoolis ajaloo, sotsiaaltöö ja -poliitika erialal ning hetkel on omandamas magistrikraadi Tartu Ülikoolis sotsiaaltöö ja -poliitika erialal. Töötanud on Aliide-Marie õpetaja abina minieralasteaias Merilõvi, infotöötajana Eesti Vabaõhumuuseumis, praktikandina Okupatsioonide muuseumis ja Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses tegevusjuhendajana.

Oskar Helde

Mina tahan, et minu klassiruumis ei oleks tagumistes pinkides vaikselt nohisevaid „lootusetuid juhtumeid“ ega ka õpilasi, kelle ainsaks eesmärgiks on kuidagi õnnega pooleks kolm kätte saada. Ma tahan kaotada oma tundides isegi võimaluse vaikselt omaette nurgas nohiseda.
Noored Kooli programmis osalemine saab olema keeruline ja põnev ülesanne ning nõuab igapäevast tööd enda ja lastega. Samas tean, et mul saavad olema tugevad taustajõud (minu lend, programmi vilistlased, vanemad kolleegid ja perekond), kelle poole saan vajadusel alati pöörduda. Põhiline, et ma ei kardaks küsida ja eksida, sest sama lihtsat asja sooviks ma ju ka oma õpilastelt.

Oskar on omandanud bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis riigiteaduste erialal ja praegu on tal teine bakalaureusekraad omandamisel Tartu Ülikoolis kirjanduse ja kultuuriteaduste erialal. Ta on töötanud Express Postis kirjakandjana, postitöötleja/masinoperaationa ja meeskonnajuhina. Lisaks olnud Rahvusooper Estonias arhivaar ja andmesisestaja, BGC Cement LTDs masinaoperaator ja meeskonnajuht ning teinud kaastööd SA Kultuurilehele. Viimased kaks aastat on ta reisinud oma elukaaslasega mööda maailma ringi, peatudes veidi pikemalt Austraalias, kus ta töötas farmis ja tehases meeskonnajuhina.

Margot Möller

Soovin toetada oma õpilaste kujunemist enesekindlateks, eneseteadlikeks ja julgeteks inimesteks, kes tunnevad end ühiskonna oluliste liikmetena ning usuvad, et nemad ise juhivad oma elu ja ühiskonna arengut. Usun, et selleks on vaja, et kool, kus õpilased väga suure osa oma ajast veedavad, oleks toetav, julgustav ja õnnelik keskkond, kus õpilased ei pea kartma eksida ega ennast väljendada. Toetava ja turvalise keskkonna loomist pean kõige olulisemaks, aga samas ka kõige raskemaks ülesandeks, kuna stressi on õpilastel niigi liiga palju ja teatav turvatunne on õppimiseks ja uue omandamiseks väga vajalik eeldus.
Õpilaste tervikliku arengu loomiseks pean oluliseks ka seda, et kool oleks avatud, et see võimaldaks õpilastel maailma laialt näha, et ei tekiks tunnet, nagu ei oleks muutused võimalikud, ning et noortel oleks palju infot võimaluste kohta, mis neil elus on. Usun, et avatus ning eri võimaluste, inimeste ja eluvalikutega tuttav olemine toetaks uudishimu ja teadlike valikute tegemist, mis on noorte arengus väga olulised.

Margot on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduste erialal. Ta on töötanud paar suve Valgemetsa Noortelaagris kasvatajana, Tartu Ülikoolis õppeassistendina, Tartu Ülikooli Foneetikakorpuses märgendaja ja helifailide teadustööks ettevalmistajana ning Domus Dorpatensises DD Akadeemia programmijuhina.

Svetlana Melnikova

Usun, et iga õpilast tuleb kaasata aktiivselt õppetöösse ning läbi õppeprotsessi arendada nende iseseisvust ja analüüsivõimet, julgust ja eneseteostusrõõmu ning loovust ja austust teiste vastu.
Enda jaoks pean oluliseks töötada vene noortega ja aidata neil olla meie ühiskonnas konkurentsivõimelisemad ja julgemad. Soovin, et nad oskaksid end vabalt väljendada nii emakeeles kui ka riigikeeles.

Svetlana on omandanud bakalaureusekraadi Euroülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal ja lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö eriala. Ta on töötanud Tallinna Kaubamajas lastetoa perenaisena, Paldiski Huvikeskuses noorsootöötaja ja projektijuhina ning Paldiski Vene Põhikoolis osakoormusega eesti keele õpetajana.