Ilmus Civitta uuringu lõpparuanne

Ilmus uuringu “Muu töökogemusega inimeste õpetajaametisse sisenemise barjäärid ja vajalikud toetusmeetmed programmi Noored Kooli rakendamise kogemusel” lõpparuanne.

“Civitta uuringust selgub, et osalejad ja vilistlased on programmiga rahul: ettevalmistuskoolitus annab piisavalt teadmisi ja oskusi, et õpetajana tööle asuda, kahe aasta jooksul toimuvad koolitused vastavad ootsutele ja vajadustele ning tugisüsteemi kaudu saab vajalikku tagasisidet,” rääkis uuringust Noored Kooli programmijuht Maria Kurisoo.

Ka koolijuhid on selle uuringu järgi NK õpetajatega rahul: 82 protsenti koolijuhtidest leidis, et NK programm on aidanud kaasa muutuva õpikäsitu omaksvõtmisele nende koolis. Ka tuleb Civitta uuringust tuleb välja, et üks olulisemaid kasutegureid, mis osalejad programmist kaasa saavad, on usk muutuste võimalikkusesse. 92 protsenti praegustest osalejatest tahab jätkata tööd haridusvaldkonnas.

Uuringu tulemusena selgus järgmine:
•    NK programm tõmbab ligi kõrge kvaliteediga kandidaate ning valikuprotsessi läbinute jaoks on programmis osalemine enamasti mõtestatud ja kaalutletud valik. NK kandidaatide omadustega on seni rahul olnud ka osalevate koolide juhtkond ning mentorid.
•    Üle poole programmis osalejatest ning kandideerinutest on ka varem õpetajaametisse asumist kaalunud. Samas tõmbab programm ligi ka neid kandidaate, kes ei ole varasemalt õpetajaameti peale mõelnud.
•    NK programmi edukalt kandideerinuid on kandideerimisotsuse langetamisel mõjutanud järgmised faktorid (olulisuse järjekorras): 1) isiklikud põhjused; 2) ühiskondlikud põhjused; 3) õpetaja-ametist tulenevad põhjused; 4) NK programmist tulenevad põhjused. Konkreetsete põhjustena toodi välja (olulisuse järjekorras) 1) programmi kandideerimine kui väljakutse; 2) võimalus ennast arendada; 3) soov töötada õpetajana / panustada haridusvaldkonda.
•    NK programm küll toob võimekaid inimesi haridusse, kuid programmi ei saa pidada ainsaks põhjuseks, miks need isikud haridusvaldkonda jõuavad. Küll aga on programm suure tõenäosusega inimeste valikuid suunanud, andes õpetaja-ameti valimiseks/proovimiseks konkreetse võimaluse ja väljundi.
•    Peamised põhjused, mis mõjutavad osalejate jätkamist haridusvaldkonnas pärast programmi lõpetamist, on sarnased põhjustele, miks algselt üldse programmiga liituda soovitakse: soov panustada haridusvaldkonda, õpetajatöö meeldivus, võimalused enesearenguks, olemasolevad oskused ja teadmised.
•    Programmi puudusena võimekate inimeste värbamisel võib välja tuua programmi suhtelise ebaatraktiivsuse isikute jaoks, kes ennast enam noorena ei määratle. Potentsiaalselt huvitatud isikud, kes ei ole NK programmi kandideerinud, ei ole seda teinud peamiselt järgmistel põhjustel (olulisuse järjekorras): 1) vanus; 2) majanduslikud põhjused; 3) ei tunne otsest vajadust, muu töö olemas (pole valmis programmi pärast senisest tööst loobuma).
•    Nii osalejad, koolijuhid ja mentorid kui ka haridusvaldkonna eksperdid peavad programmi ettevalmistuskoolitusi asjakohasteks ning leiavad, et osalejad on üldiselt hästi õpetajatööks ette valmistatud. Ettevalmistusel käsitletavate teemade ring võiks aga olla laiem.
•    Mentorite, didaktikute ja koolijuhtide poolt pakutav tugi on osalejate hinnangul kõikuva kvaliteediga ning sõltub väga palju konkreetsetest inimestest, kes mentori, didaktiku või koolijuhi rollis on. Mentorid ja koolijuhid ise leiavad, et nende poolt pakutav tugi vastab NK osalejate vajadustele. Olukorda aitaks parandada suurem osapoolte-vaheline koostöö.
•    NK programmi osalejate oskused muutuvad kahe koolis oldud aasta jooksul pidevalt paremaks. Selle põhjuseks võib pidada nii programmi jätkuvaid koolitusi kui ka koolist saadavat toetust ning omandatud praktilist õpetajatöö kogemust.
•    Programmi mõju osalejatele võib hinnata tugevaks.
•    Programmis osalemine on osalejatele andnud inimeste mõistmise oskuse ning empaatiavõime, enesejuhtimise oskuse, arvukalt uusi teadmisi, oskusi ning usu muutuste võimalikkusesse Eesti haridussüsteemis.
•    Programmi jooksul on (pigem) olulisel määral edasi arenenud osalejate õpetamis- ja juhtimiskompetentsid. Nii õpetamis- kui juhtimiskompetentside arengu hindamisel leidis enamus vastajaid, et kompetentside areng on tingitud just NK programmis osalemisest.
•    NK osalejad kasutavad programmi käigus omandatud oskusi ning praktikaid ka oma edasises elus, nii töötamisel kui vabal ajal (suhtlemistehnikad, juhtimisoskus, meeskonna kaasamise oskus jms).
•    Mõju koolimeeldivuse suurendamisele on üldiselt positiivne ja avaldub järgnevas: NK osalejad on aidanud tõsta õpilaste õpimotivatsiooni, toonud koolidesse enam positiivsust rõhutavat suhtlemisstiili ning hoolivust. Samas varieerub õpilaste antud tagasiside NK õpetajatele nii aastate lõikes kui ka inimeseti – hinnangud NK õpetajatele ei ole alati positiivsed.
•    NK programmi mõju koolidele ning õpilastele väljendub vaid konkreetsete osalejate tööna, seega ei ole võimalik täpselt esile tuua, kas ilmnenud positiivsed asjaolud tulenevad programmi käigus omandatust või on tegemist olnud lihtsalt heade ning motiveeritud õpetajatega. Kuna programmi ettevalmistust hinnatakse asjakohaseks, siis võib pigem järeldada, et programm avaldab siiski ka koolidele ja õpilastele positiivset mõju.
•    Uuringus kogutud info põhjal ei ole võimalik anda hinnanguid õpitulemuste paranemise kohta. Õpitulemuste paranemise hindamiseks peaks eraldi analüüsima andmeid konkreetsete ainete õpitulemuste kohta.
•    Uueneva õpikäsituse rakendamist koolides ei saa pidada ainult NK programmist tulenevaks mõjuks, sest: 1) värskelt õpetajakoolituse läbinud saavad NK õpetajatega sarnase hariduse, st mõlemale grupile õpetatakse uusi meetodeid, mida aastaid tagasi ei tuntud; 2) NK õpetajate hulk pole nii suur, mis võimaldaks igas koolis mõju tekitada; 3) uueneva õpikäsituse omaksvõtmine sõltub palju koolist, selle juhtimisest ning teistest õpetajatest. Samas koolijuhid leidsid, et uueneva õpikäsituse omaksvõtmise juures on NK osalejatel oluline roll.
•    NK programmi tulemuslikkust on positiivselt mõjutanud järgmised faktorid (võimaldajad): koolitused, NK võrgustik, motiveeritud osalejad, põhjalik valikuprotsess, teooria- ja praktika koostoimimine.
•    NK programmi tulemuslikkust on negatiivselt mõjutanud järgmised faktorid (barjäärid): programmis osalemisega kaasnev suur koormus, koolide vähene huvi või vähene toetus osalejatele, õpetajaameti madal töötasu, kohatine liidripositsiooni liigne rõhutamine.
•    Peamised barjäärid, mis takistavad õpetajaametisse sisenemist, on järgmised: õpetajate madal töötasu, enesekindluse / julguse puudumine, olemasolev töökoht / karjäär, õpetajaameti halb maine, õpetaja töö on raske ja stressirohke.
•    Peamisted barjäärid, mis takistavad NK programmi sisenemist, on järgmised: kandideerija vanus, õpetajate madal töötasu, olemasolev töökoht / karjäär, programmi kohta piisava info puudumine (sh väärinfo kandideerimistingimuste kohta), enesekindluse / julguse puudumine.
•    NK programm on Eesti kontekstis asjakohane ning jätkusuutlik, sest: 1) NK programmi kaudu on koolidesse jõudnud motiveeritud ja võimekad noored; 2) NK programmi osalejad on kogenud muutuste loomise võimalikkust Eesti üldhariduses ehk programmis osalenud usuvad muutuste võimalikkusesse; 3) osalejad saavad programmist kaasa õpetajatööks vajalikud teadmised, oskused ja väärtused; 4) programmi vilistlased panustavad laiemalt muutustesse Eesti haridussüsteemis.
•    NK programmi poolt propageeritu haakub Elukestva õppe strateegia alaeesmärkidega (pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, muutunud õpikäsitus).
•    Programmi jätkusuutlikkus väljendub eelkõige toimivas ja arenguvõimelises organisatsioonis ning ühiskonna jätkuvas vajaduses programmi poolt pakutava vastu. Programmi lõppeesmärk – pakkuda igale Eesti lapsele head haridust – ei ole veel saavutatud.
•    NK programmi finantsiline jätkusuutlikkus on programmi eelarve kujunemist ning kulude- tulude vahekorda arvesse võttes mõõdukas. Programm sõltub suuresti vajalike toetajate leidmisest ning riigipoolsest kaasfinantseeringust. Samas on programmi maine hea ning olemas on ka inimesed, kes toetajate leidmisega pidevalt tegelevad.
•    NK programmi finantsilist jätkusuutlikkust mõjutavad eelkõige järgmised faktorid: 1) suurtoetaja Swedbank Eesti jätkuv toetus NK programmile; 2) Eesti riigi ootused ja toetus programmile; 3) SA NK võimekus leida toetajaid ettevõtete, fondide ja üksikisikute näol.
•    Võimalikud ülevõetavad praktikad ja põhimõtted võimekate inimeste haridusse toomiseks on järgmised: põhjaliku ning väärtuspõhise valikuprotsessi rakendamine; õpetaja elukutse mõtestamise avardamine; õpetaja elukutse positiivsete külgede rõhutamine; haridusvaldkonda / õpetajaametisse sisenemise lihtsustamine; programmi sihtgrupi määratlemine; programmi atraktiivne ja sihipärane turundamine.
•    Võimalikud ülevõetavad praktikad ja põhimõtted õpetajatööks ettevalmistamisel: alustavatele õpetajatele tugivõrgustiku loomine koostöös koolidega; ettevalmistuskoolitustel teooria ja praktika sidumine.
•    Võimalikud ülevõetavad praktikad ja põhimõtted hariduse kvaliteedi parandamiseks: muutuva / uuenenud õpikäsituse rakendamine; õpetamis- ja juhtimiskompetentside samaaegne arendamine; võimalike tulevaste programmide laiendamine võrreldes NK programmiga.
•    Võimalikud ülevõetavad praktikad ja põhimõtted tulevaste programmide tulemuslikkuse tagamiseks: kvaliteetsed ja mitmekülgsed koolitused; meie-tunde tekitamine ja võrgustiku idee; programmi läbimise koormuse analüüsimine tulenevalt programmi sihtgrupist; koolide kaasamine.
•    Võimalikud ülevõetavad praktikad ja põhimõtted tulevaste programmide asjakohasuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks: meeskonna olemasolu programmi järjepidevaks ja eesmärgipäraseks eestvedamiseks; kooskõla haridusvaldkonna strateegiliste arengudokumentidega; ressursside tagamine programmi tegevuste jätkamiseks.

 

0 kommentaari

Saada kommentaar

Soovid liituda aruteluga?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar