Uudised idakaldast2 minuti lugemine

Idas on sügisäikeste aeg. Loodusainete õpetajad, miks Narvas saab esimest müristamist juba märtsi alguses kuulda, ja viimast välku nautida veel novembri lõpus? Nuputamiseks…

Rääkides nuputamisest. Õppisime 4. klassidega uusi sõnu, ka sõna “nuputama” oli nimekirjas. Nimetasime tegevusi, mida õpetaja teeb tunnis ja mida õpilased teevad tunnis. Selgus, et õpilased peavad rohkem tegema. Iseseisev õppimine… Sellega on mul ka teisel aastal probleeme – ikka tahan domineerida ja kardan peremeheohjasid lastele üle anda. Seda ma pean õppima.

Rääkides elukestvast õppimisest. Sain endale 7. klassi. Mõnikord tunnen end üsna ebakompetentsena – selline grammatika ja sõnavara… Tunni ettevalmistamisel istun sageli sõnaraamatuga ja tõlgin (kurv…kruvi….kraav – ja ikka läheb tunnis sassi). Tegin ka endale mõned asjad selgeks: miks (just miks!) “ma rääGin”, aga “ma rääKisin”, “ei rääKinud”, ja “räägi!”, kuid “rääkige!”. Miks on just “jätkaKe!” ja mitte “jätkaGe”. Tean-tean, pidin seda veel koolis selgeks õppima, kuid minu puhul töötas riigieksamil pigem sisetunne. Kui koolis käisin, ümbritses mind eesti keskkond: suhtlesin tüdrukutega eesti koolist, rääkisin eesti keelt poodides, iga päev kuulsin keelt bussis. Tuli meelde ka TV3 ja Kanal 2 pikad seriaalid, mida vaatasin vanaemaga: eesti keeles vene tiitridega… suurepärane keele õppimine. Narvas on vähe praktikat, ka “Santa Barbara” on lõppenud.

Rääkides keelekeskkonnast. Eesti keelt saab Narvas kuulda peamiselt ainult Prismas: “Maria Petrova, tulge palun kassasse!”. Kolledžisse minu lapsed sageli ei sattu, ka seal nad võiksid kuulda vähemalt midagigi. Ma proovisin tuua oma klassi tükikese eestikeelse keskkonna siis, kui mu 4. klassi lapsed kirjutasid mu lennukaaslastele kirju. Ja siis, kui ma tegin loosi, kes kellele kirjutab, kuulsin ma järgmist: “Õpetaja, kas Kristel on poiss või tüdruk? Aga Reeno?”. Õppetund endale: kui koostan töölehti, siis kasutan lausetes nii palju erinevaid eesti nimesid, kui võimalik.

“Tere, õpetaja! Rõõm Teid näha!”, hüüdsid täna õpilased. Siiralt ja otse südamest vastasin nendele: “Mul on ka väga hea meel teid näha!”. Sest nii see ongi, ja las olla nii ka õppeaasta lõpuni.

Irina

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga