Postitused

Mis muutus algas minus(t) Saudi Araabias

Reede, 25. august 2018

Oleme teel Saudi Araabiasse. Kolm NK vilistlast – mina, Marju ja Pille. Margot on juba kohal ja saatis meile just foto, kus tal on seljas abaya (pikk must hõlst, mille kandmine on Saudi Araabias kõigile naistele kohustuslik) ja peas hijab (pearätt, mida seadus mittemoslemitelt ei nõua, kuid mis peaks tänavale minnes siiski peas olema, kui ei taha liigset tähelepanu äratada).

Meid ootab ees mitmepäevane õpetajate konverents, kus OECD ja Teach for All´i koostöös õpetatakse ligi 700 kohalikule õpetajale nüüdisaegse õppe põhimõtteid ja meetodeid. Meie roll NK vilistlastena on viia läbi töötube 21. sajandi oskuste õpetamisest, õppijakesksest õppest, lapsevanemate kaasamisest ja kujundavast hindamisest. Kõige suuremaks väljakutseks saab eeldatavasti olema kohaliku kultuuriruumiga kohanemine ja selle valguses Saudi õpetajatega usaldusväärse kontakti saavutamine.

Saudi Araabia on äärmuslikult konservatiivne islamimaa. Riik, mille põhiseaduseks on koraan ja kus tänapäevani inimesi karistatakse raskemate kuritegude eest surmanuhtlusega pea maharaiumise teel. Riik, kus rikutakse inimõigusi, riigikorraks on absoluutne monarhia ja naised sisuliselt kuuluvad oma meestele, isadele või poegadele.

Viimase paari aasta jooksul on uus kroonprints ellu kutsunud aga mitmeid reforme, et muuta riik tänapäevasemaks ja tagada uuenduste kaudu seni peamiselt ainult naftavarudele tugineva majanduse jätkusuutlikkus. Hiljuti said Saudi Araabia naised autojuhtimisõiguse ja toimus esimene avalik naislaulja kontsert, avati esimene kino ja eks ole ka seesama konverents, kuhu teel oleme, märk riigi kasvavast avatusest.

Olen varem osalenud mitmetel Teach for All´i konverentsidel ja seminaridel erinevates riikides, kuid kunagi varem pole ma läinud kohale nii kahetiste tunnetega. Ühelt poolt valdab mind suur elevus, et mul on võimalus seda moslemite jaoks nii olulist maad (kus asuvad kaks kõige pühamat linna Meka ja Mediina) külastada, kogeda täiesti teistsugust kultuuri ja anda oma väike panus Saudi Araabia haridusuuendusse. Samal ajal tõstavad minus pead feminist, demokraat ja inimõiguslane ning küsivad, kas ikka peaksin laskma end lahkesti võõrustada riigil, mis neist minu jaoks nii olulistest väärtustest ei hooli. Ennekõike suhtun eesootavasse siiski kui imelisse õppimisvõimalusse. Ootan suure põnevuse ja väikese ärevusega muutust, mis minu sees selle kogemuse najal sündida võib.

NK vilistlaste esindus Saudi Araabias

NK vilistlaste esindus Saudi Araabias (vasakult): Sandra Fomotškin, Pille Pipar, Marju Tannberg ja Margot Möller

Kolmapäev, 19. september 2018

Saudi Araabias käimisest on möödunud juba ligi kuu, kuid jõuan oma muljete kirjapanemiseni alles nüüd, sest nii keeruline on tundunud kõike nähtut, kogetut ja õpitut üheselt ja lühidalt sõnadesse panna. See tundub pea võimatu missioonina ka täna, kuid proovin siiski.

Alustuseks ütlen kohe ära, et kuigi Saudi Araabia paistab mulle endiselt vastuolulise riigina, on kahtlev tunne minu sees mu enda rolli ja vastutuse osas tänaseks lahtunud. Kohtusin seal inimestega, kes päriselt soovivad muutusi nii hariduses kui ühiskonnas; inimestega, kes tunnevad suurt uhkust oma riigi ja kultuuri üle ega taju meie jaoks äärmuslikke piiranguid rõhuvatena; inimestega, kes olid väga külalislahked, lugupidavad ja uutele ideedele avatud. Olen sügavalt tänulik, et sain osa võimalusest nendega koos ja üksteiselt õppida.

Esimesel õhtul, kui kõik Teach for Alli õpetajad lavale paluti (70 NK sõsarprogrammide vilistlast 26 riigist üle kogu maailma) ja kogu saal meile tervituseks aplodeeris, oli veidi ehmatav näha, kuidas publik jagunes mustaks ja valgeks pooleks. Vasakul üleni musta riietatud, pealaest jalatallani kinni kaetud naised, paremal valgetes rüüdes ehk thawbides ja traditsioonilistes punase-valge-ruudulistes peakatetes mehed. Teineteise uudistamise kergelt koomilise väljendusena filmisid nii laval- kui saalisolijad teineteist vastastikku telefonidega. Mis viitab kohe ka ühele harjumusele, mis meid saudidega ühendab – aktiivne sotsiaalmeedia kasutamine. (Üks Taani noormees tegi õige pea kindlaks, et isegi Tinderis on arvestatav hulk kohalikke naisi selles muidu nii konservatiivse kuvandiga paigas.)

Pärast ametlikke kõnesid tulid osad kohalikud õpetajad meiega jutustama. Bulgaaria kolleeg jagas hiljem, kuidas üks Saudi õpetaja teda tervitades ütles: “Ma ei tea, kas te taipate, et siin ja praegu me teeme koos ajalugu. Selline konverents, kus osalevad väliskülalised ja nais- ja meesõpetajad õpivad koos, toimub meie riigis esimest korda.”

Teisele päevale ja oma esimesele töötoale kujundava hindamise teemal läksin vastu kerge ärevusega hinges. Ainus mida ette teadsin, oli see, et minu töötoas osaleb 20 õpetajat, nii naisi kui mehi. Mingit infot osalejate eelnevate teadmiste ja kogemuste ega ka keeleoskuse kohta meil polnud. Otsustasin siiski, et lendan peale täpselt sama kavaga, nagu olin Eestis olles eelnevalt planeerinud ning vajadusel kohandan tegevusi vastavalt reaalsele olukorrale. Kui seminariga 10 minutit pärast ettenähtud aega alustasime (arusaam ajast ja täpsusest on Araabias meie omast erinev, sellega tuleb lihtsalt arvestada), sain tutvumisringi ja eelnevate teadmiste kaardistamise käigus kiirelt aru, et mul on õnn töötada pundi kogenud ja väga motiveeritud õpetajatega, kes ei vaja mingit selgitust selle kohta, mis on kujundav hindamine. Niisiis otsustasin selgitamise osa ära jätta ja viisin läbi hoopis disainmõtlemise ülesande, kus nad uurisid üksteise praeguseid hindamispraktikaid ning disainisid uusi hindamislahendusi ja -tööriistu, mis õpilaste arengut veel paremini toetaksid. Imeline oli vaadata nende entusiasmi ja keskendumist, kui nad seda tegid ja näha, kui innukalt nad tahtsid disainitud lahendusi teistega jagada. Kuigi naised ja mehed istusid füüsiliselt eraldi, osalesid nad kõik aktiivselt arutelus, võtsid julgelt sõna ja esitlesid teistele oma ideid. Ruumis oli nii palju positiivset energiat ja rõõmu koos töötamisest, et pärast seminari oli kergelt hõljumise tunne.

tagasiside

Töötoas osalenute tagasiside

Järgmistel päevadel ja järgmiste gruppidega kohtasin valdavalt samasugust aktiivsust ja õpihimu. Tabasin ennast mõttelt, et kui teha sarnane konverents Eestis, kas siis meie õpetajad oleksid niivõrd innukad õppijad ja kaasarääkijad? Muidugi tuleb arvestada, et 700 konverentsil osalejat olid üle riigi välja valitud ega polnud võib-olla päris representatiivne valim Saudi Araabia õpetajaskonnast. Kuid siiski olin positiivselt üllatunud nende uudishimust, avatusest ja vastuvõtlikkusest uuele.

seminaris osalejad

Kuigi seminaris osalesid aktiivselt nii naised kui mehed, soovisid grupipildil ennast koos minuga jäädvustada ainult viimased

Konverents oli vinge ka selle poolest, et iga töötoa eest vastutas kaks Teach for Alli õpetajat, mis tähendas meile võimalust (ja kohustust) ka omavahel koostööd teha. Minu partneriks oli TF Australia vilistlane Alanah Pearson, kellega koos töötube planeerisime ja viimase sessiooni ka tandemina koos läbi viisime. Usun, et õppisime teineteiselt vähemalt samapalju kui ise õpetasime. Inspireerivad olid ka konverentsi keynote kõnelejad: OECD hariduse ja oskuste osakonna juht Andreas Schleicher, Uus-Meremaa endine haridusminister Patricia Hekia Parata ja Oxfordi ülikooli neuroteadlane paruness Susan Greenfield.

Andreas Schleicher

Üks konverentsi peaesinejatest Andreas Schleicher

Kultuurikogemus Saudi Araabiast oli kahtlemata eriline. Kanda iga päev abayat ja pearätti ning tajuda selles üheaegselt ahistust ja vabanemist (sest ei pea mõtlema, mida selga panna ega soengut sättima); tunda kõrvetavat kõrbekuumust ja silmipimestavat päikest; kaubelda kohalikul turul; süüa vaipadel istudes traditsioonilisi toite (seda tegime ühe ekskursiooni käigus, igapäevaselt sõime ikka hotelli restoranis) ja juua araabia kohvi; kuulata mošees araabiakeelset palvelaulu; tantsida kinniste uste taga koos kohalike naistega, kes on heitnud endalt abaya ja niqabi ning näitavad ette, kuidas tuleb tantsu ajal juukseid lehvitada – kõike seda kogeda oli haruldaselt äge.

Ja siiski pean tunnistama, et kui pean ütlema ühe asja, mida Saudi Araabia kogemusest kõige enam hindan, siis on selleks koostöine õppimine ja õpetamine rahvusvahelises seltskonnas, mis ei sõltunud tegelikult üldse konverentsi toimumiskohast, vaid selle formaadist ja osalejatest. Töötubade läbiviija roll aktiviseeris mind õppijana ja mina omakorda nägin oma peamise ülesandena aktiviseerida osalevaid õpetajaid. Olen nüüd veel enam kui enne koostöise õppimise ja õpetamise usku, sest ma kogesin vahetult, et isegi nii erinevates kontekstides ja maailma nurkades nagu Eesti, Austraalia ja Saudi Araabia töötavatel õpetajatel on üksteiselt palju väärtuslikku õppida ja vastastikku õpetada.

Ja mis Saudi Araabiasse puutub, siis kõik, mis paistab pealtnäha must-valge, ei ole seda lähemal vaatlusel sugugi. Arvestades nende valitsuse reformipingutusi, haridusuuendustesse investeeritavaid summasid ning ennekõike sealsete õpetajate avatust ja entusiasmi, pole üldse võimatu, et sellest riigist saab uus Singapur, kus inimeste oskused teevad lühikese aja jooksul silmapaistva arenguhüppe. Aeg näitab, kuidas see nende kultuuritraditsioone ja ühiskonda mõjutab.

Teach for All õpetajad Saudi Araabias

Teach for Alli programmide vilistlased 26 riigist, kes Saudi Araabias oma kogemusi jagasid

Ajutrusti III kohtumine: Austraalia!

16. jaanuaril sai jälle kokku osa NK vilistlaste ajutrustist, ettekande tegi Hanna-Liis, kes tutvustas Teach for Australia programmi eripärasid. Toon ära mõned mõtted ja soovitan soojalt vaadata nende tutvustusvideot, mis kirjeldab hariduslikku ebavõrdsust Austraalias.

* Austraalias on suhteliselt suur sotsiaalmajandusliku taustaga hariduslik ebavõrdsus (nt. 40% põliselanike järglastest ei omanda baas lugemis- ja kirjutamisoskusi).

* PISA arvestuses on Austraalia olnud kerges langustrendis.

* TfAustralia väitel seisneb nende tegevuse olulisus (mida nad ka siis osaliselt saavutanud on) õpetajaameti populaarsuse tõus, koolikontekstis hakkamasaavate liidrite koolitamine ja õpilaste õpitulemuste parandamine.

Erinevate liidrioskuste arendamine programmi vältel.

* Programmis on väga suur rõhk liidrioskuste arendamisel ning kuigi esimesel aastal läbitakse õpetaja kutseõpingud, toimub see tsükliõppena paar korda aastas (mitte nädalavahetustel). Liidriprogramm on üles ehitatud erineva tasandi juhtimisoskuste arendamisele: klassi juhtimine, oma enese elu juhtimine, juht koolisiseselt (projektid, management), karjäärivalikud (TfA pakub ka praktikakohti ning toetab vilistlasi nende valikutes, 2. aastal toetab osalejate arengut nö juhtimisguru, kes on osalejat huvitavast valdkonnast).  Osaleja toetajateks kahe aasta vältel, on mentor, ainedidaktik, koolitusjuht (tuutori sarnane roll), nö juhtimisguru (leadership coach) ja loomulikult lend (ka nemad väärtustavad kõrgelt kogukondlikku tunnet).

Austraalia programmis toimub pidevalt tugeva kogukonna loomine ja sotsiaalse kapitali suurendamine (õpe on suuresti gruppides, 2 aasta jooksul töötavad/õpivad osalejad erinevates gruppides umbes nii nagu meil on haridusjuhtimise aines). Osalejad on kaasatud ka organisatsiooni nõukogusse. Tegevuse toetamiseks toimib ühtlane virtuaalne õpikeskkond, kus on foorumid, õppematerjalid jm vajalik kõik ühes kohas.

Teach for Australia probleemipüstitus

 

Kuna mind-set’i vedur, India, on veel käsitlemata, siis lubas Kerli ühel heal päeval*** teha vabas vormis teemaõhtu mõnes India restoranis. Eks see saab olema oma kulu ja kirjadega üritus, aga puhtalt india toit mõjub mulle juba väga apetiitselt… Mõneks ajaks saab ajutrust nüüd igatahes puhkust!

Minu otsalõppematu tänu meie vingetele vilistlastele, kes oma vabast ajast uurisid, puurisid ja jagasid!

Kärt Toomel ja Liisa Mäemets – Teach First

Kristi Saare – Teach for America

Liis Prikk – Ensena por Mexico

Sandra Lillemaa – Teach for Bulgaria

Hanna-Liis Kaarlõp-Nani – Teach for Australia

Helene

 

*** ilmselt veebruari teisel täisnädalal

NK vilistlaste I ajutrust uurib Teach for All võrgustiku kogemusi

Kutsusin paar nädalat tagasi meie vilistlasi üles ühinema ajutrustiga. Üleskutse oli lihtne – koolitusjuht vajab abi, et läbi töötada materjale Teach for All võrgustiku koolitusprogrammide kohta. Selleks, et 8. lend saaks võimalikult hea koolituse, on oluline taaskord üle vaadata, kas on midagi, mida saame teistelt riikidelt õppida. Lihtsalt ülevaateks ja meeldetuletuseks tuletan meelde, et Teach for All võrgustikku kuulub praegu 32 programmi, mis olemuselt viivad ellu sama mudelit kui Noored Kooli, kuid ülesehituselt võivad olla küllaltki erinevad. Kõige vanemad riigid selles võrgustikus on (vanuse järjekorras) USA, UK ja Eesti.

Listikirja ja väikse individuaalse mõjutamise tulemusena leidsin täpselt õiged inimesed, et süveneda Bulgaaria, UK, USA, Mehhiko ja Austraalia kogemustesse. Tundub, et huvipakkuv oleks ka India, aga hetkel pole selle riigi uurijat/süvenejat veel leidnud (nii et ajutrustis on veel üks “vaba” koht). 

Iga riigi puhul on arutluses järgmised punktid:

a) selle riigi üldine kontekst (millised hariduslikud probleemid? Kus on nende ebavõrdsus? Kui võimalik, siis nt. miniatuurne ülevaade PISA tulemustest – et luua võrdlust Eestiga jne)

b) Nende programmi üldine ülesehitus (kui pikk on suvekool, mis teemasid käsitletakse ja milla, kas 2 aasta jooksul on ka koolitused või ainult mentorlus? Millist tuge osalejatele üldse pakutakse? Kas/kuidas tagatakse Teaching As Leadership kompetentside areng.

c) 2(-4) kõige olulisemat positiivset aspekti, mida võiks kaaluda meie koolituses ka kasutada/arvestada.

Esimesel kohtumisel 17.12 rääkis Sandra Lillemaa (2. lend) Bulgaaria koolitusprogrammist ning Kärt Toomel (3. lend) tegi sissejuhatuse Teach Firsti massiivse kogemustepagasi ja detailselt dokumenteeritud tegevuste radadele. Oli huvitav nii üldgeograafiliselt kui ka konkreetselt koolituse arendamise seisukohast. Tundub, et kõige olulisemad õppetunnid Bulgaariast puudutavad liidrikoolitust (nt. on Bulgaarias osalejatel mentorid erasektorist, kes aitavad osalejatel programmi käigus avada võimalusi “elus pärast programmi”) ning Teach Firsti puhul jäi esialgu kõlama koolipoolse toe intensiivsus ja loomulikkus (kuidas selle suunas liikuda, on esialgu veel väike pähkel).

Järgmine tunnine kohtumine toimub suure tõenäosusega  jaanuari esimesel täisnädalal mõnel tööpäeva õhtul (algusega 17.00 Telliskivi 60A), aga aeg on veel osalistega kooskõlastamisel (kindlasti jõuavad täpsustused ka siia). Need kokkusaamised on NK kogukonna huvilistele lahkelt avatud – seega, kel janu, sel jalad! Liituda võib nii füüsilises reaalsuses kui ka digitaalses ruumis (Skype’i kaudu). Kui soovite seda viimast võimalust kasutada, siis andke mulle sellest eelnevalt teada. Järgmisel kohtumisel tutvume kindlasti Austraalia koolitusega, loodame jõuda tegeleda ka Teach Firsti, TfAmerica ja Ensenja por Mexico koolitusplaanidega.

Suur tänu kõigile vilistlastele, kes oma vabast ajast ja ülevoolavast entusiasmist on otsustanud kaasa lüüa!

NK koolitusjuht, Helene

helene.urva[at]nooredkooli.ee