Postitused

“Meie laste hea haridus on meie kõigi südameasi!”, Kaie Metsla, Swedbank eraisikute panganduse juht

Millised tunded ja mõtted sul oma haridusteega üldisemalt seostuvad?

Õppisin, sest õppimine oli au sees. Minu vanemad oskasid seda hinnata, tähele panna ja minu üle uhked olla. See oli mulle väga oluline.

Jaga meiega mälestust oma kooli ajast, mis räägib sellest, kuidas ühe õpetaja roll on Sinu elus olnud määrava tähtsusega.

Lõpetasin põhikooli. Tavapäraselt liikusid siis need, kes tahtsid keskkooli minna, edasi Pärnu koolidesse. Meie Audru kool oli kaks aastat tagasi laienenud ja saanud keskkooliks. Tegin otsuse, et jään oma kooli edasi ka keskharidust omandama. Samal aastal tuli keskkooli matemaatikaõpetajaks Arvo Press. Noor, energiline ja hea huumorimeelega õpetaja. Ta oli väga nõudlik koduste tööde osas ja karm kontrolltööde hindaja. Samas, tunnid tema käe all muutusid põnevaks ja elavaks. Matemaatika meeldis mulle esimesest klassist alates, aga õpetaja Pressi ühe õpilasena, tema õpetamismetoodikast inspireerituna, kasvas minu armastus mata vastu sedavõrd, et läksin Tartu Ülikooli rakenduslikku matemaatikat õppima.

Kellena sa täna töötad ja mis Sa arvad, millised otsuse ja valikud ning ka inimesed on Sind nii kaugele toonud?

Täna töötan Swedbank’is eraisikute panganduse juhina. Kaks inimest, kellel on oma roll minu tööalastes valikutes olnud, on Priit Perens ja Robert Kitt. Kui ma peaksin nimetama kolm loomuomadust, mis mind elus edasi on viinud, siis need on: töökus, positiivne ellusuhtumine ja otsutavates olukordades vastutuse võtmine.

Mis Sulle täna kõige enam Eesti hariduses korda läheb?

Ühe väikese inimese kujunemisteel on kaks olulist nurgakivi: kodu ja kool. Kodust saab laps kaasa väärtushinnangud, ema-isa armastuse ja turvatunde. Kui 6- ja 7-aastased asuvad kooliteele, siis saab nende esimesest õpetajast nende toetav kaasteeline. Seetõttu on väga oluline, et õpetaja armastaks lapsi, talle meeldiks töö, mida ta teeb ja ta oleks lisaks valmis andma endast ka veel killukese emotsiooni. Õpetaja on see, kes on lapsele autoriteet, tema tegutsemisest innustub laps. Õpetaja saab panna lapse silmad särama.

Kuidas tänased haridusprobleemid mõjutavad Eestit lähitulevikus?

Tänaste haridusprobleemide mõju on suurem, kui me arvata oskame. Tooksin välja kaks olulist teemat: eesti keeles kirjutamise oskus ja konteksti ehk “loo” loomise oskus õpetaja poolt õpetatavale.

Milliseid probleeme Sa täna Swedbankis töötades näed, mis võivad olla seotud meie hariduse kvaliteedi ja väljakutsetega?

Meile nii praktikale kui ka tööle tulevad noored inimesed on väga targad ja innukad. Nad on olnud tublid õppijad ja nende silmaring on lai. Tänapäeva tohutus infokülluses on oluline, et noored oskaksid olulisi teemasid välja noppida ja õigete asjadega tegeleda. Selleks on neil vaja häid teejuhte nii põhikooli kui ka ülikooli. Rohked valikuvõimalused seavad otsuste tegemise ja vastutuse võtmise väga oluliseks juba varases koolieas. Reaalainete õppimine loob aluse loogilisele mõtlemisele ja mõtete struktureerimisoskusele. Võimekus õpetada nägema ja looma seoseid sündmuste põhjuste ja tagajärgede osas on kogu haridussüsteemi suur probleem.

Miks Swedbank nii suurelt NK programmile on selja taha astunud?

Swedbank on NK programmi toetanud selle loomisest alates. See teeb kokku juba üle kümne aasta. Selle aja jooksul on programmist koolidesse õpetajaks läinud üle saja õpetaja. Me näeme programmi tegevuse olulisust ja mõju.

Mida võidab Eesti ettevõtja koostööst Noored Kooli programmiga Sinu arvates?

Esiteks, ettevõtjad  on ka ise lapsevanemad. Et iga ettevõtja saaks tegeleda rahuliku südamega oma ettevõtte juhtimisega, on oluline teada, et minu laps on hea õpetaja hoole all. Teiseks, NK kogukonnaga lävimine aitab end kursis hoida sellega, mis on haridusmaastikul hästi ja mida oleks võimalik reaalselt paremaks muuta. Kolmandaks, lapsed on väga uudishimulikud ja läbi NK koostöö on võimalik näidata lastele, millega just sinu ettevõte tegeleb ja milline on sinu ettevõtmise roll  ühiskonnas.

Mida sa soovid teistele ettevõtjatele ja ka riigi südamele panna haridusvaldkonnaga seoses?

Meie laste hea haridus on meie kõigi südameasi.

Classdojo ja kuidas ma käisin keeleõppe saladuste järel

Eelmisest nädalast:
-Nädal möödus Classdojo nime all, millega alustamiseks sain Noored Kooli koolitusel Reesilt inspiratsiooni. (Aitäh) Poisid, kellega ennMonsterse probleeme oli küsivad nüüd ise, kas saavad kedagi aidata, kõik TAHAVAD kõigiga koostööd teha ja otsivad ise seoseid, kuidas mingi asi on koostöö.

 Märkusena: Classdojo´s saab klaasiga koos otsustada, mille eest õpilased tunnis punkte saavad. Näiteks kuulavad üksteist, räägivad ükshaaval, kodunetöö on tehtud. Samuti on võimalik saada miinus punkte, kui kodune töö on tegemata, räägitakse teistest üle või ollakse ebaviisakad. 

-2.klassi tüdruk, kes esimesed 2 nädalat ainult jonnis (viskas pabereid ja pliiatseid mööda klassi laiali), tuli eile 7.tunni ajal, et kodused tööd ära teha, sest ei tahtnud miinus punkti saada ja töötas edaspidi väga tublisti kaasa.
-Kuigi ma olen jätkuvalt tõbine (lapsed andsid mulle miinus punkti teiste nakatamise eest) tegin eile oma esimese inglise keele ringi täiskasvanutega. Tundub, et Sinimägedes hakkab varsti vene keel kõrval ka inglise keelt kostuma.
-Innove keelekümblusest tuleb meile kooli vaatlejad, jess!!!!

-Sain Ott Ojaveri koolituselt “Kuidas õppida keeli kiirelt ja tõhusalt?” palju kasulikke ideid ja meenutusi.

Näiteks õpistiilidele tähelepanu pööramine. Kui poisid viimases pingis toolidega kõiguvad siis nende eesmärk ei ole toole lõhkuda vaid nad alateadlikult vajavad tegevust, et oma tähelepanu hoida.  Samuti keeleõppest, et tuleks alustada 300 enim kasutatud sõnaga, mitte ämbriga sõnu pähe õppida.  Kellel on huvi soovitan vaadata Embassy of Education Mina omaltpoolt luban oma keelekümblikele veel rohkem pilte näidata ja uuele nädalale läheneda märksõnaga seosed, seoste loomine.

Loodan, et Teie sombused sügispäevad mööduvad lehtedes hullates ja muidu lõbusalt!

Miks-miks-miks??

(Illustreerival pildil on Joonmeedia visuaalne kokkuvõte algatuse Huvitav Kool mõttekojast)

Tugeva Eesti Kooli idee sai alguse Teach for All’i konverentsilt Mumbais, kus Kerttul ja minul oli suur rõõm Noored Kooli osalejatena viibida. Viiepäevase arutelu keskseteks teemadeks olid kontekstuaalse visiooni loomine, õpilane kui liider (student leadership=õpilaste liiderlikkus?) ja nende seos paljukiidetud “väga hea haridusega”. Nende küsimustega tegelevate ettekannete kuulamine ja sellest johtuvad arutelud tekitasid ohtralt maailmaparandajalikke mõtteid. Kuna n+1 korda päevas tuli vastata ka küsimustele Eesti hariduse hetkeseisu ja peamiste probleemide kohta, tekkiski meil diskussioon – missugustel alustel me tegelikul neid vastuseid anname? Võime küll kõnelda PISA tulemustest ja üldisest hariduskorraldusest, kuid enamasti vastame oma igapäevaprobleemidest ja “külajuttudest” lähtuvalt. See aga peegeldab väga olulist lünka Eesti hariduskorralduses. Kust saavad adekvaatset tagasisidet oma töö kohta koolid ise? Kuidas teavad kohalikud omavalitsused, haridusministeerium ja riigijuhid üldiselt, mis koolides toimub ja missugused on arengukohad? Seega kui Rebecca Cramer, kes on Teach Firsti vilistlane ja lõi pärast programmi lõpetamist oma kooli (Reach Academy Feltham), mainis oma ettekandes, et Suurbritannias on olemas sõltumatu organisatsioon Ofsted, mis tegeleb koolide hindamisega, oligi idee meis sündinud.

Planeeritava organisatsiooni eesmärgid oleksid meie mõtteis järgmised:

  • Hinnata koolide efektiivsust   erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt (nt õpilaste, õpetajate, lapsevanemate rahulolu; õpetamise kvaliteet JA akadeemilised    tulemused), mis võimaldaks anda tagasisidet

○     kooli juhtkonnale,

○     kohalikele omavalitsustele,

○     ministeeriumile,

○     riigile,

○     lapsevanematele,

○     õpetajatele

○     jne.

  • Aidata koolidel vastavalt uuringutulemustele lahendusi välja töötada (näiteks õpetajate toetamise ja tagasisidestamise kaudu).

Põhieesmärk on koolide arengu ja kohanemise toetamine. Haridussüsteemi rattad pöörlevad väga aeglaselt ja praegu oleme me olukorras, kus riiklikult on kõik korras – RÕK on igati tasemel, väärtused omal kohal, kõik klapib, kuid muutused jäävad pidama umbes koolimaja ukselävel. Ja ei, kõigi õpetajate väljavahetamine NK osalejate vastu ei ole lahendus. Tuleb aidata praegu koolides töötavatel inimestel järjest teadlikumaks saada sellest, mida nende töölt oodatakse ja missugune on olukord praegu, sest ainult selle teadmise põhjal on võimalik efektiivseid uuendusi ellu viia.

Järgnevalt tuleb põhjalikult tegeleda uurimistööga. Kas vajadus on olemas? Kuidas nende eesmärkide elluviimine reaalne võiks olla? Kerttu rääkis Triin Noorkõivuga (HTM) ja sai teada, et põhimõtteliselt tegelevad või on tegelenud koolide hindamisega HTMi välishindamisosakond, TÜ eetikakeskus, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Rajaleidja, kuid kõik nad on uurinud erinevaid vaatepunkte ja ühtset süsteemi ei ole siiani loodud. Seega on meil plaanis uurida nii koolides kui ka kohalikes omavalitsustes, missugust tagasisidet ja kust nad praegu saavad, ning missugused oleksid nende vajadused. Kindlasti vajame oma eesmärkide saavutamisel erinevate koostööpartnerite abi.

Ideede jagamiseks ja tagasiside saamiseks oleme loonud ajaveebi, mis asub aadressil tugeveestikool.blogspot.com

Ootame sinna kõiksuguseid kommentaare ja arvamusavaldusi!

Marili ja Kerttu

7.lend