Postitused

Classdojo ja kuidas ma käisin keeleõppe saladuste järel

Eelmisest nädalast:
-Nädal möödus Classdojo nime all, millega alustamiseks sain Noored Kooli koolitusel Reesilt inspiratsiooni. (Aitäh) Poisid, kellega ennMonsterse probleeme oli küsivad nüüd ise, kas saavad kedagi aidata, kõik TAHAVAD kõigiga koostööd teha ja otsivad ise seoseid, kuidas mingi asi on koostöö.

 Märkusena: Classdojo´s saab klaasiga koos otsustada, mille eest õpilased tunnis punkte saavad. Näiteks kuulavad üksteist, räägivad ükshaaval, kodunetöö on tehtud. Samuti on võimalik saada miinus punkte, kui kodune töö on tegemata, räägitakse teistest üle või ollakse ebaviisakad. 

-2.klassi tüdruk, kes esimesed 2 nädalat ainult jonnis (viskas pabereid ja pliiatseid mööda klassi laiali), tuli eile 7.tunni ajal, et kodused tööd ära teha, sest ei tahtnud miinus punkti saada ja töötas edaspidi väga tublisti kaasa.
-Kuigi ma olen jätkuvalt tõbine (lapsed andsid mulle miinus punkti teiste nakatamise eest) tegin eile oma esimese inglise keele ringi täiskasvanutega. Tundub, et Sinimägedes hakkab varsti vene keel kõrval ka inglise keelt kostuma.
-Innove keelekümblusest tuleb meile kooli vaatlejad, jess!!!!

-Sain Ott Ojaveri koolituselt “Kuidas õppida keeli kiirelt ja tõhusalt?” palju kasulikke ideid ja meenutusi.

Näiteks õpistiilidele tähelepanu pööramine. Kui poisid viimases pingis toolidega kõiguvad siis nende eesmärk ei ole toole lõhkuda vaid nad alateadlikult vajavad tegevust, et oma tähelepanu hoida.  Samuti keeleõppest, et tuleks alustada 300 enim kasutatud sõnaga, mitte ämbriga sõnu pähe õppida.  Kellel on huvi soovitan vaadata Embassy of Education Mina omaltpoolt luban oma keelekümblikele veel rohkem pilte näidata ja uuele nädalale läheneda märksõnaga seosed, seoste loomine.

Loodan, et Teie sombused sügispäevad mööduvad lehtedes hullates ja muidu lõbusalt!

Kuidas õpetada lastele rohelist majandamist?

Talveakadeemia 2012 alternatiivsete ideede sessioonis kutsusime Priit Jõega inimesi kaasa mõtlema väga põneval teemal. Kuidas kasvatada ettevõtlikku ja samal ajal keskkonnateadlikku kodanikku? (muide, see haakub väga minu isikliku eesmärgiga õpetajatöös) Lahendusi oli seinast seina, nii et lisan nad siia kriitikameeleta tähestikulises järjekorras:

  • Ainetevaheline integratsioon – miks mitte teha tehnoloogiaõpetuses kohupiimavärve?
  • Insenerivõistlused.
  • Kirjandite teemad ning võõrkeeletundide esseed ei peaks olema ainult inimsuhetest, ajaloosündmustest vmt – nad võiksid tihemini käsitleda konkreetseid keskkonnaküsimusi (just konkreetseid, mitte mingit humanitaarset hägu… – väga hea näide TIK’i saksa keele õpetajalt, kes parandas õpetajate toas esseed teemal „Vorund Nachteile der Windenergie“ või midagi sarnast).
  • Kohustuslik kirjandus võiks sisaldada ka huvitavat keskkonnaalast kirjandust („Hääletu kevad“, „Maailma roheline ajalugu“ või miks mitte „Rebasetund“ noorematel – see on ju teatud ringkondade klassika? Sh. inglise keele kohustuslik kirjandus, publik soovitas lugeda “A Short History of Nearly Everything”).
  • Kooli prügimajandus on korras. Sh. selgitatakse lastele jooksvalt, miks sorditakse ning seletatakse lahti toodete ja materjalide elutsüklid (tarbimine lähtuvalt toote elutsüklianalüüsist).
  • Külastused firmadesse.
  • Lastesaamise võimalus ainult neile, kes on keskkonnaküsimustes pädevad.
  • Leida laste hulgas populaarseid kõneisikuid keskkonnaküsimustele – nt. Getter Jaani!
  • Rohkem case study meetodil õppimist igas vanuses (ehk mõtestatud rühmatööd avastuslikus vormis), nt „kuidas laadida mobiili, kui oled matkal ja sul on ainult käepärased vahendid kaasas?“
  • Science Fair – õpilaste teadusprojektid, -laadad jmt.
  • Tagasi Kooli!
  • Teemanädalad (A’la fair tradepõhimõtete tutvustamine koolis).
  • Tegevõpetajate rakenduslik täienduskoolitus (nt. ainesektsioonides loengute kuulamise asemel praktilised tegevused (see ka osaliselt toimub nii) ülikoolide laborites. Sh. peaks see täienduskoolitus jõudma laiemale ringile, kui ainult harilikult aktiivsust üles näitavad õpetajad, keda, minu kogemuse kohaselt, on ainult teatud osa tervikust.
  • Tähistada lisaks emakeele päevale ka näiteks Maapäeva või autovaba päeva ülekooliliselt.
  • Vaheaegade linnalaagrid (õpikojad jmt, mis juba toimib ka – siin on küsimus pigem reklaamis ja (jällegi) õpetaja aktiivsuses.
  • Võistlused, kus kogutakse vanapaberit.
  • Õpetajate omavahelised kokkulepped, et aetaks ühte asja.
  • Õpetajate toas plasttopside kasutamine keelatud (või suunatud ainult külalistele).
  • Õpilasesinduste suurem osalus kooli keskkonnapoliitikas (nõuab konkreetsete õpilaste initsiatiivi muidugi).
Võtke või jätke!
Helene
P.S. Ma olen järjest enam seda meelt, et koolis töötamine on lihtsalt niiiiii tore! Käisin täna koos 5-nda klassiga Paldiski panga ääres jalutamas ja nägime hülgepoega! Vat sedasi!