Postitused

NK suvekool

Kus on Maxima ehk lugu eesti keele õppimisest Ahtmes

Kümne miljoni linnas Londonis elades juhtus minuga nii üht kui teist hämmastavat, aga järgnev lugu, mis leidis aset pisikeses Ahtmes, tuletab end mulle ikka ja jälle meelde. See lugu oli minu jaoks justkui kinnitus, et olen õiges kohas ning tegelen õige asjaga.

Ma annan eesti keelt teise keelena 7. klassile ja minu õpilaste seas on Anna (nimi muudetud) kellel on probleeme alkoholiga ning kes seetõttu käib ainult privaattundides. Otsustasin ühe meie esimestest tundidest teha õues, kuna teemaks oli tee juhatamine. Kõndisime koos mööda Estonia puiesteed ning seletasin oma õpilasele uusi sõnu: “Prjamo – see tähendab otse. Naleva – vasakule, naprava – paremale.” Anna kuulab vaikides ning noogutab. Kui olime mõned minutid jalutanud, peatasin ta ning alustasime dialoogiga: “Tere Anna! Olen eksinud! Kus on Maxima?” Anna jääb mulle arusaamatult otsa vaatama. Mina sosistades: “Nüüd sina RÄÄGI (sõna räägi juures hääldan demonstratiivselt igat tähte ning teen suu kõrval vastavat käemärki) KUS (vaatan ilmekalt 180 kraadi raadiuses enda ümber ringi) on MAXIMA?” Anna taipab ning vastab vene keeles: “Idi otsuda prjamo i pavernis naleva. Tam i est.” Vastan: “Nii, okei. Aga proovi nüüd sama EESTI KEELES,” julgustan teda suure naeratusega. “Mm… Otse i vasak.”  Huh, kaks sõna olid meeles. Tubli tulemus seegi! “Hästi Anna! Lähme nüüd järgmisesse kohta.” Nii me seal Ahtme vahel tiirutasime ja igas uues kohas seletas Anna mulle, kuidas Maximasse saada.

Lõpuks hakkame tagasi kooli poole minema. Oleme koolile juba üpris lähedal kui äkki meie ees peatub auto. Hakkan sammule kiirust lisama. Autouks lendab lahti ning eesti mees eesti keeles hõikab meile viis kõige uskumatumat sõna: “Vabandage tüdrukud, kus on Maxima?” Ma jäin talle suu lahti otsa vaatama ning pilgutasin mitu korda silmi enne kui rääkima suutsin hakata: “M-maxima? See on siit ots… Oi! Oodake palun!” Hüüatan siis äkki ning haaran Annal varrukast kinni: “Anna! Nii nagu harjutasime! Räägi, kus on Maxima?!” Anna vaatab mulle suurte silmadega otsa ning pöördub mehe poole: “Nu siit on otse, siis parem, siis otse, siis vasak i tam.” Mees vaatab talle ja mulle otsa, hüüab reipalt “Aitäh!” ning istub autosse. Meie Annaga kumbki ei oska midagi kosta ning silmitseme seda valget berlingo-ilmutist. Äkitselt kerib mees akna alla: “Harjutate eesti keelt või?” Ma vastan kiire ja ilmeka: “Jaa!” Selle peale ilmub mehe näole lai naeratus, ta tõstab mõlemad oma pöidlad õhku ning kaob Ahtme majade vahele. Maximat otsima.

Berit Puidet

Õpetaja 9 mütsi

Olgu, sa oled õpetaja. Aga mida sa täpsemalt teed? Sa lähed hommikul kooli ja…? Ma olen viimasel ajal pidanud sellele küsimusele palju vastama ja ausalt öeldes on seda raskem teha, kui võiks arvata. Hunt Kriimsilm oli oma soni ja üheksa ametiga küll aukartust äratav tegelane, aga õpetaja vastu ta ei saa. Siin on mõned mütsid, mida õpetaja päeva jooksul pähe proovib.

Suhtekorraldaja müts. Õpetaja töö ei piirdu ainult klassiruumiga. Hea õpetaja on ka meisterlik ürituste korraldaja ja reklaamiinimene. Jõulupeost projektide kirjutamiseni – mida tihedamini õpetaja seda mütsi kannab, seda parem. Kool ei ole muust maailmast eraldatud ja mida rohkem me oma uksed vanematele, kogukonnale ja koostööpartneritele avame, seda parem.

Keeletoimetaja müts. See pole kindlasti mu lemmikpeakate, aga õpetaja võiks alati meeles pidada, et tema keelekasutus peab olema selge ja neutraalne ning tema tööjuhendid arusaadavad. Komareegleid võiks ka teada.

Diplomaadi müts. Kui õpetajal on peas diplomaadi müts, esindab ta mitte ainult ennast, vaid ka oma kooli, mõnikord oma piirkonnakoole, oma õpilasi ja kolleege või Noored Kooli programmi. Diplomaat on korrektne, viisakas, osav läbirääkija ja usaldusväärne koostööpartner. Uhke peakate!

Sisekujundaja müts. Mõnikord on õpetaja kapinihutaja ja laualiigutaja. Õpetaja ülesanne on luua oma klassiruumis õppimiseks võimalikult head tingimused ja mõnus meeleolu. Klassi ruumikasutus peab olema optimaalne, lauad paigutatud nii, et kõigil oleks hea ja klassiruumi seinad on kujundatud materjaliga, mis toetab õppimist.

Kuldvillaku müts. Õpilased ootavad õpetajalt palju. Õpetaja on nende silmis elav sõnaraamat ja entsüklopeedia. Võib juhtuda, et kell on 8.32, sa ei ole veel hommikukohvi jõudnud juua ja tagareast tuleb hoop: “Õpetaja! Miks kutsutakse New Yorki Suureks Õunaks?” Sellistel puhkudel võtab õpetaja taskust guugeldamismütsi ja laseb seda ka õpilastel pähe proovida.

Psühholoogi müts. Kui sul on vedanud ja koolis tegutsevad igapäevaselt spetsialistid, kes seda mütsi sinu eest kannavad, jäävad sinu lahendada ainult pisemad igapäevaküsimused. Kui juhtud aga töötama väiksemas külakoolis ja sellist luksust ei ole, on sinu ja sinu kolleegide täita üks väga vastutusrikas ülesanne. See on üks keerukamaid rolle, millega õpetaja oma töös kokku puutub.

IT müts (doktorikraad eKooli ja Kahooti erialal). Selleks, et õppimine ei muutuks üksluiseks, kasutab õpetaja klassiruumis erinevaid infotehnoloogiavõimalusi. Õpetaja ei karda uuendusi ja püüab ajaga kaasas käia.

Motivatsioonikoolitaja müts. Kõige paremad õpetajad on need, kes ainealaste teadmiste kõrval suudavad sisendada oma õpilastesse enesekindlust, õpetada neile eesmärkide seadmist ja ajaplaneerimist. Teadmised on kasutud, kui õpilane neid rakendada ei oska.

Ja loomulikult on heal õpetajal alati tagataskus üks korralik ilmastikukindel juhi ja liidri müts. Õpetaja on hea meeskonnamängija, oskab oma meeskonnaliikmeid, nii õpilasi kui ka kolleege, suunata ja motiveerida ja teab, kuidas panna vajadusel terve meeskond ühise eesmärgi nimel töötama. Õpetaja julgeb võtta vastutuse oma töö eest.

Mütsianaloog aitab mul meeles pidada, et liiga palju rolle korraga on raske koorem kanda. Mõnikord on õpetajal peas nii palju erinevaid mütse, et laubal on juba higimull. Õpetajaks olemise nipp on oskus neid mütse kiiresti ja osavalt vahetada. Selleks, et üleliigset perspiratsiooni vältida, panen pähe ühe mütsi korraga, aga hoian ülejäänud alati tagataskus valmis.

 

 

Classdojo ja kuidas ma käisin keeleõppe saladuste järel

Eelmisest nädalast:
-Nädal möödus Classdojo nime all, millega alustamiseks sain Noored Kooli koolitusel Reesilt inspiratsiooni. (Aitäh) Poisid, kellega ennMonsterse probleeme oli küsivad nüüd ise, kas saavad kedagi aidata, kõik TAHAVAD kõigiga koostööd teha ja otsivad ise seoseid, kuidas mingi asi on koostöö.

 Märkusena: Classdojo´s saab klaasiga koos otsustada, mille eest õpilased tunnis punkte saavad. Näiteks kuulavad üksteist, räägivad ükshaaval, kodunetöö on tehtud. Samuti on võimalik saada miinus punkte, kui kodune töö on tegemata, räägitakse teistest üle või ollakse ebaviisakad. 

-2.klassi tüdruk, kes esimesed 2 nädalat ainult jonnis (viskas pabereid ja pliiatseid mööda klassi laiali), tuli eile 7.tunni ajal, et kodused tööd ära teha, sest ei tahtnud miinus punkti saada ja töötas edaspidi väga tublisti kaasa.
-Kuigi ma olen jätkuvalt tõbine (lapsed andsid mulle miinus punkti teiste nakatamise eest) tegin eile oma esimese inglise keele ringi täiskasvanutega. Tundub, et Sinimägedes hakkab varsti vene keel kõrval ka inglise keelt kostuma.
-Innove keelekümblusest tuleb meile kooli vaatlejad, jess!!!!

-Sain Ott Ojaveri koolituselt “Kuidas õppida keeli kiirelt ja tõhusalt?” palju kasulikke ideid ja meenutusi.

Näiteks õpistiilidele tähelepanu pööramine. Kui poisid viimases pingis toolidega kõiguvad siis nende eesmärk ei ole toole lõhkuda vaid nad alateadlikult vajavad tegevust, et oma tähelepanu hoida.  Samuti keeleõppest, et tuleks alustada 300 enim kasutatud sõnaga, mitte ämbriga sõnu pähe õppida.  Kellel on huvi soovitan vaadata Embassy of Education Mina omaltpoolt luban oma keelekümblikele veel rohkem pilte näidata ja uuele nädalale läheneda märksõnaga seosed, seoste loomine.

Loodan, et Teie sombused sügispäevad mööduvad lehtedes hullates ja muidu lõbusalt!

Heidi Uustalu kirjutab Noored Kooli osalejatest: need on inimesed, kellega saab maailma parandada

 

Noored Kooli sünnipäeval novembris tunnustas 8.lend omalt poolt haridusuuendaja Harri tiitliga Kiviõli I Keskkooli. Tunnustuse võttis vastu kooli direktor Heidi Uustalu, kes kirjutab alljärgnevalt, milline on olnud tema kogemus Noorred Kooli programmi ja osalejatega.

1. Kiviõli I keskkoolis õpetab korraga 5 NK õpetajat. Miks see nii on? 

Võib vist öelda, et meil läks nii hästi J. Olen seda juba ka eelnevalt öelnud, et kuna vaja oli nö „värsket verd“ – teistmoodi lähenemist õpetamisele, õpetaja töö mõtestamisele, siis NK seltskond oli selline kindla peale minek. Need on inimesed, kellega saab maailma parandada, neis on see säde, mis aitab ka teisi sütitada.  Nende mõtteviis, et lisaks akadeemilistele teadmistele on elus vaja ka selliseid oskusi nagu ettevõtlikkus ja eestvedamine,  loomingulisus ja leidlikkus, riskijulgust ja koostööoskus, on sellesse seltskonda lihtsalt väga sobiv.

Olen õnnelik koolijuht, kes saab nendega koos sel teel „kihutada“

2. Millised olid teie teadmised ja arvamised NK programmist rohkem kui aasta tagasi enne kohtumist Kerttuga (Kerttu Sepp 7.lennust oli esimene NK õpetaja Kiviõli koolis)? 

Need olid põgusalt olemas, sest olen programmist varemalt ka õpetajat otsinud, aga kahjuks edutult. Kerttuga kohtumine andis 100%-lise kinnituse, et otsin õigeid inimesi õigest kohast ja ka kindluse, et soovin seda jätkata.

3. Kas NK õpetajaid ühenab mingi ühine nimetaja? 

See pole küll nüüd absoluutne tõde, aga mõneti küll. Mulle tundub, et tänu motiveeritusele on NK õpetajad rohkem valmis õpetajad, sest olemas on nii suur sisemine tahtmine (mis on kõige alus), entusiasm ja ka  päris arvestatav õppemeetodite pagas. Ühesõnaga – nad armastavad oma tööd ja lapsi, kellega nad koos õpivad. On pigem partner õppimises, mitte kõiketeadja ja kontrollija.  Ja neil on väga hea koostöövalmidus ja ka oskused selleks. Täiesti team´i mängijad.

4. Milline on olnud NK osalejate mõju praeguseks Kiviõli I Keskkoolile? 

Mõju ma mõõtnud pole, sest kuidas sa seda huvitatust või säravat silma ikka mõõdad. Aga julgen välja öelda, et kindlasti on rohkem aktiivset õppimist ja seetõttu kindlasti ka enam koolirõõmu. Oma entusiasmiga innustavad ja nakatavad nad ka teisi kolleege, valmis jagama oma ideid – õpetavad ka õpetajaid. Super ideepagas.

5. Kui teie saaksite suunata NK programmi edasist arengut, millele peaks NK keskenduma, mida muutma või täiendama oma tegemistes? 

Reaalne koolielu on kindlasti erinev kui ettevalmistuskoolitus suvel väikse hulga õpilaste ja NK lennukaaslaste endi seltskonnas. Natuke rohkem oleks uutele õpetajatele vaja eelnevalt reaalset koolielu tutvustada. Need suurepärased meetodid, mida nad teineteise peal väikeses seltskonnas läbi mängivad, alati nii entusiastlikku vastuvõttu õpilaste hulgas ei leia ja see tekitab tunde, et pole hakkama saanud. Kui tulemust pole, kipuvad viga endas otsima, see pole alati nii. Ka arstid ei suuda alati kõiki aidata … . Et neid sellest kurvastusest säästa, võiks ka ebaõnnestumist taluma õppida.

6. Mida saaksime programmi poolt ära teha, et NK osaleja valik oma kooli õpetajaks oleks rohkemate Eesti ja eriti Ida-Virumaa koolijuhtide teadvuses ja eelistuseks? 

Head näited teistele jagamiseks, ikka eeskuju, mis muu. Edulood.

7. Palun teie poolt ühte tulevikuennustust. Millist mõju on teie meelest NK omanud Eesti hariduses aastaks 2020?

Õpetajatöö maine on kõvasti paranenud, selle positiivse kuvandi näol, mida NK endas kannavad ja edasi annavad. Innustust on saanud ka juba töötavad õpetajad. Tänu sellele on meil on ainult sellised koolid, kus õpivad õnnelikud õpilased ja õpetavad „särasilmad“ õpetajad, kellel on selleks ajaks ka õiglane töötasu.

Jõudu teile teie tegemistes!