Postitused

IV ajutrust: India

12.02 õhtul sai kokku tavapärasest pisut erinev ajutrust –  ainult NK meeskonnaliikmetest koosnev seltskond. Tavatu oli ka toimumiskoht – maha istuti India restoranis Bollywood. Kerli Prass (3. lennu vilistlane ja NK tuutor) tegi põhjaliku ettekande Teach for India programmist, keskendudes just liidrioskuste arendamisele. Reastan mõned kõige enam inspiratsiooni pakkunud mõtted (et mida me siis kohe ära teha tahame):

@  Suurem rõhk lapsevanemate kaasamisel: 1) suvekooli lõpuüritus koos lapsevanematega 2) seminar augustis / praktikaseminari teema 1. aastal 3) lapsevanemad paneelides.

@ Millal on õige hetk seada visiooni oma õpilastele? Tundub, et alles siis, kui lapsed on juba tuttavad. Idee: suvekooli lõpuanalüüsis lasta osalejatel analüüsida, millise visiooni nad seaksid oma grupile pärast esmast tutvust nendega.

India taustast

Mida pead õpetajana teadma oma õpilaste kohta? 1.Mida lapse mõjuisikud usuvad ja miks nad seda usuvad? 2.Mis on nende visioon oma lapsele? 3.Mis on nende väärtused, milliseid neist on prioriteetsemad? 4.Mida nad soovivad oma kogukonnas muuta/parandada? 5.Mis on nende arvates nend lapse tugevused ja arengukohad? NB! Kogukondlikult vastutustundlik/kaasav liider on see, kes sügavalt mõistab kogukonna väärtusi, uskumusi ja prioriteete.

  • 4% lastest ei lähe kunagi kooli.
  • 58% ei lõpeta algkooli.
  • 90% ei lõpeta kooli.
  • Ainult 10% lastest jõuab ülikooli.
Kuidas TfIndia osalejad kaasavad lapsevanemaid?
1. Lepingu sõlmimine vanematega
2. Visiooni ja eesmärkide seadmise koolitus vanematele (tuutorid viivad läbi)
3. Lapsevanemate visioon oma lastele
4. Tutvustada lapsevanematele klassis toimuvat
5. Koos tähistamised (näiteks lapsevanematekoosolekutel)
6. Lapsevanam fookuses; lapsevanemate lugude jagamine
7. Lapsevanemate sein klassiruumis
8. Jagavad erinevaid toetavaid materjale lapsevanematele (nt. inglise keelset sõnavara vmt)
Suur tänu kõigile kaasamõtlejatele!

Ajutrusti III kohtumine: Austraalia!

16. jaanuaril sai jälle kokku osa NK vilistlaste ajutrustist, ettekande tegi Hanna-Liis, kes tutvustas Teach for Australia programmi eripärasid. Toon ära mõned mõtted ja soovitan soojalt vaadata nende tutvustusvideot, mis kirjeldab hariduslikku ebavõrdsust Austraalias.

* Austraalias on suhteliselt suur sotsiaalmajandusliku taustaga hariduslik ebavõrdsus (nt. 40% põliselanike järglastest ei omanda baas lugemis- ja kirjutamisoskusi).

* PISA arvestuses on Austraalia olnud kerges langustrendis.

* TfAustralia väitel seisneb nende tegevuse olulisus (mida nad ka siis osaliselt saavutanud on) õpetajaameti populaarsuse tõus, koolikontekstis hakkamasaavate liidrite koolitamine ja õpilaste õpitulemuste parandamine.

Erinevate liidrioskuste arendamine programmi vältel.

* Programmis on väga suur rõhk liidrioskuste arendamisel ning kuigi esimesel aastal läbitakse õpetaja kutseõpingud, toimub see tsükliõppena paar korda aastas (mitte nädalavahetustel). Liidriprogramm on üles ehitatud erineva tasandi juhtimisoskuste arendamisele: klassi juhtimine, oma enese elu juhtimine, juht koolisiseselt (projektid, management), karjäärivalikud (TfA pakub ka praktikakohti ning toetab vilistlasi nende valikutes, 2. aastal toetab osalejate arengut nö juhtimisguru, kes on osalejat huvitavast valdkonnast).  Osaleja toetajateks kahe aasta vältel, on mentor, ainedidaktik, koolitusjuht (tuutori sarnane roll), nö juhtimisguru (leadership coach) ja loomulikult lend (ka nemad väärtustavad kõrgelt kogukondlikku tunnet).

Austraalia programmis toimub pidevalt tugeva kogukonna loomine ja sotsiaalse kapitali suurendamine (õpe on suuresti gruppides, 2 aasta jooksul töötavad/õpivad osalejad erinevates gruppides umbes nii nagu meil on haridusjuhtimise aines). Osalejad on kaasatud ka organisatsiooni nõukogusse. Tegevuse toetamiseks toimib ühtlane virtuaalne õpikeskkond, kus on foorumid, õppematerjalid jm vajalik kõik ühes kohas.

Teach for Australia probleemipüstitus

 

Kuna mind-set’i vedur, India, on veel käsitlemata, siis lubas Kerli ühel heal päeval*** teha vabas vormis teemaõhtu mõnes India restoranis. Eks see saab olema oma kulu ja kirjadega üritus, aga puhtalt india toit mõjub mulle juba väga apetiitselt… Mõneks ajaks saab ajutrust nüüd igatahes puhkust!

Minu otsalõppematu tänu meie vingetele vilistlastele, kes oma vabast ajast uurisid, puurisid ja jagasid!

Kärt Toomel ja Liisa Mäemets – Teach First

Kristi Saare – Teach for America

Liis Prikk – Ensena por Mexico

Sandra Lillemaa – Teach for Bulgaria

Hanna-Liis Kaarlõp-Nani – Teach for Australia

Helene

 

*** ilmselt veebruari teisel täisnädalal

NK vilistlaste I ajutrust uurib Teach for All võrgustiku kogemusi

Kutsusin paar nädalat tagasi meie vilistlasi üles ühinema ajutrustiga. Üleskutse oli lihtne – koolitusjuht vajab abi, et läbi töötada materjale Teach for All võrgustiku koolitusprogrammide kohta. Selleks, et 8. lend saaks võimalikult hea koolituse, on oluline taaskord üle vaadata, kas on midagi, mida saame teistelt riikidelt õppida. Lihtsalt ülevaateks ja meeldetuletuseks tuletan meelde, et Teach for All võrgustikku kuulub praegu 32 programmi, mis olemuselt viivad ellu sama mudelit kui Noored Kooli, kuid ülesehituselt võivad olla küllaltki erinevad. Kõige vanemad riigid selles võrgustikus on (vanuse järjekorras) USA, UK ja Eesti.

Listikirja ja väikse individuaalse mõjutamise tulemusena leidsin täpselt õiged inimesed, et süveneda Bulgaaria, UK, USA, Mehhiko ja Austraalia kogemustesse. Tundub, et huvipakkuv oleks ka India, aga hetkel pole selle riigi uurijat/süvenejat veel leidnud (nii et ajutrustis on veel üks “vaba” koht). 

Iga riigi puhul on arutluses järgmised punktid:

a) selle riigi üldine kontekst (millised hariduslikud probleemid? Kus on nende ebavõrdsus? Kui võimalik, siis nt. miniatuurne ülevaade PISA tulemustest – et luua võrdlust Eestiga jne)

b) Nende programmi üldine ülesehitus (kui pikk on suvekool, mis teemasid käsitletakse ja milla, kas 2 aasta jooksul on ka koolitused või ainult mentorlus? Millist tuge osalejatele üldse pakutakse? Kas/kuidas tagatakse Teaching As Leadership kompetentside areng.

c) 2(-4) kõige olulisemat positiivset aspekti, mida võiks kaaluda meie koolituses ka kasutada/arvestada.

Esimesel kohtumisel 17.12 rääkis Sandra Lillemaa (2. lend) Bulgaaria koolitusprogrammist ning Kärt Toomel (3. lend) tegi sissejuhatuse Teach Firsti massiivse kogemustepagasi ja detailselt dokumenteeritud tegevuste radadele. Oli huvitav nii üldgeograafiliselt kui ka konkreetselt koolituse arendamise seisukohast. Tundub, et kõige olulisemad õppetunnid Bulgaariast puudutavad liidrikoolitust (nt. on Bulgaarias osalejatel mentorid erasektorist, kes aitavad osalejatel programmi käigus avada võimalusi “elus pärast programmi”) ning Teach Firsti puhul jäi esialgu kõlama koolipoolse toe intensiivsus ja loomulikkus (kuidas selle suunas liikuda, on esialgu veel väike pähkel).

Järgmine tunnine kohtumine toimub suure tõenäosusega  jaanuari esimesel täisnädalal mõnel tööpäeva õhtul (algusega 17.00 Telliskivi 60A), aga aeg on veel osalistega kooskõlastamisel (kindlasti jõuavad täpsustused ka siia). Need kokkusaamised on NK kogukonna huvilistele lahkelt avatud – seega, kel janu, sel jalad! Liituda võib nii füüsilises reaalsuses kui ka digitaalses ruumis (Skype’i kaudu). Kui soovite seda viimast võimalust kasutada, siis andke mulle sellest eelnevalt teada. Järgmisel kohtumisel tutvume kindlasti Austraalia koolitusega, loodame jõuda tegeleda ka Teach Firsti, TfAmerica ja Ensenja por Mexico koolitusplaanidega.

Suur tänu kõigile vilistlastele, kes oma vabast ajast ja ülevoolavast entusiasmist on otsustanud kaasa lüüa!

NK koolitusjuht, Helene

helene.urva[at]nooredkooli.ee