Õpetaja = Superkangelane6 minuti lugemine

Ma olen õpetaja. Mõned ütlevad õpetaja, kuid minu meelest sobiks paremini hoopis superkangelane. Me räägime siin siiski töökohast, mille käigus sa kasvatad selle planeedi tulevikku. Sinu käe alt käivad läbi kümned ja sajad lapsed – nemad on meie tuleviku lootus!

Just nimelt, ma olen superkangelane. Seda öeldes kujutan end hetkeks ette, keep tuules lehvimas ja käed puusadel, pilk kõrgel taevas ja näol võidukas naeratus. Tegelikkuses olen ma diivanil, teki sisse mässitud, kõrval šokolaaditahvel. Ma olen superkangelane, kes sööb nädala jooksul oma enda kaalu jagu šokolaadi. Šokolaad on justkui õpetaja krüptoniit – see aitab sul paraneda kõigist neist võitlushaavadest. Võitlushaavadeks on siinkohal need kaks poissi, kes igas su tunnis kaklema hakkavad ja kui sa neid lahutama lähed, võivad sinu suunas pinali lennutada…või kaks. Või hoopis see tüdruk kaheksandast klassist või poiss seitsmendast, kes hoolimata sellest, kui täpselt sa tööülesannet kirjeldad või kui detailselt sa selle tahvlile kirjutad, küsib sinult ikka iga kord üle: “Mida me tegema peame?”. Rääkimata neist õpilastest, kes peale mega-üli-superlahedat mängu, mida sa eelmine päev nende jaoks tund aega ette valmistasid, küsivad: “Millal me midagi lõbusat teeme? Teine klass saab tunni ajal netist videoid vaadata.”

Ega need haavad muidugi ainult õpilastelt ei tule. Mõnikord on nendeks ka töökoosolekud, kus juhtkond teatab, et pead kirjutama endast detailse eneseanalüüsi, mis hõlmab su aasta- ja kuueesmärke ning seda kuidas sa neid saavutada plaanid. Muidugi, me kõik tahame olla need põhjalikult organiseeritud inimesed, kes seavad endale igas elu aspektis SMART-mudeli järgi eesmärke ning on seetõttu äärmiselt efektiivsed. Juba selle lause kirjutamine paneb mind uue šokolaaditüki järele haarama. Inimesed, ma ei tea isegi seda kuidas mul õnnestub veel üks nädal ilma puhaste riieteta elada, sest peale tööpäeva pesupesemine enam võimalikesse tegevustesse ei kuulu. Minu jaoks on eesmärk omaette juba näiteks ellu jäämine kui töölt autoga koju sõidan, sest ma olen nii väsinud, et kipun rooli taga tukkuma jääma. Või selle fakti üle elamine, et pean vaheajal tööle minema – ma olen õpetaja ja te usaldate mu klassitäie õpilaste ette, kuid jumala eest, miks peaksite te usaldama mu võimet kodus vajalikud tööülesanded ära teha (siinkohal rõhutan – pesu pesemine ei ole tööülesanne).

Õnneks on mul, nagu ka igal superkangelasel, parem käsi – mu elukaaslane. Kes õnneks ei pane halvaks seda, et me üksteist nädala sees vaid voodis näeme. Ma tean, see kõlab hästi. Kuid tegelikkuses näeb see välja nii: mina ärkan ebahumaansel ajal, et tööle minna ning kui tema koju tuleb, olen ma juba uinakut tegemas või nagu mulle meeldib seda nimetada – peale-tööd-koomas. Jah, olles õpetaja, on minu päeva rutiin läinud tagasi lasteaia rütmi: varane hommik, lõunauinak ja kell kümme uuesti magama.

Arvestades, et olen superkangelane, võiks eeldada, et mul on palju kiireid sportautosid ja suur kapp täis erinevaid kostüüme ning isiklik assistent. Ei, mul ei ole ühtegi neist asjadest. Tundub, et õpetaja palk on küll tõusuteel, ent kuidagi ei piisa sellest nende superkangelasele kohaste asjade lubamiseks. Pealegi, kõik teavad, et õpetajad ei pea sööma ning elavad vaid õpilaste naeratuste ja kallistuste peal ning kui nad kõnnivad, siis lendavad nende ümber liblikad ja nad on alati rõõmsad ning õnnelikud.

Tegelikkuses on naeratus minu jaoks pigem valusalt näole manatud grimass. Elades maailmas, kus sa lähed tööle nii vara, et on ikka veel pime ning naased töölt taaskord pimedas, tekib tunne, et peaksid magades laest rippuma ning kutsuma ennast Edward Culleniks.

Ma ei taha, et te mind valesti mõistaksite. Tegelikult armastan ma absoluutselt iga oma õpilast piiritult. Nad on imelised elukad. Iga viimnegi kui üks on suutnud mingil hetkel särada nii, et on jätnud mu sõnatuks. Need poisid, kes koguaeg kaklevad – ma olen näinud, kuidas nad aitavad endast nõrgemaid klassikaaslasi kõige malbemal moel. See poiss ja tüdruk, kes alati küsivad, mida tegema peab – nemad on need, kes tulevad klassi õigel ajal ja lõpetavad kõik ülesanded esimesena. Paharetid on need, kes suudavad su naerma panna, ükskõik, mis olukorras. Vaiksekesed on need, kel on kõige huvitavamad kired ja unistused. Seda suurem on tunnustus, kui nad sinuga neid jagavad. Kahelised õpilased, kes muutuvad sinu silme all kolmelisteks õpilasteks, teevad su nii uhkeks, et vahel on tunne justkui võiks su süda lõhkeda. Igaüks neist on mind üllatanud kõige suurepärasemal ja imelisemal moel.

Kuid see töö ise on uskumatult raske. Tõesti, superkangelaslikult raske. Nii raske nagu sõltuks kogu maailma tulevik sinust. Ja tegelikult nii see ongi. Sina vastutad selle eest, et neist lastest saaks tuleviku generatsioon, kes kannab edasi neid väärtusi, mida sina arvad heas inimeses olevat. Lahkus, hoolivus, tarkus, kohanemisvõime, uudishimulikkus, ambitsioonikus, austus ennast ümbritsevasse. Tulevased juhid, innovaatorid, leiutajad, emad ja isad. Tõsi on ka see, et vaid vähesed inimesed saavad end nende isikuomadustega iseloomustada. Mõned inimesed on lahked, mõned ambitsioonikad, mõned uudishimulikud. Leidub ka neid, kes on seda kõike, kuid enamusel meist on neist tunnusjoontest vaid mõni.

Ja ometi, õpetajaks olemine tähendab, et sa pead olema suuteline seda kõike neile õpetada. Sinust peab saama selle inimese kehastus kelleks sa tahad, et nad üles kasvades saaks. Ning see on raske, väga raske. Sa tunned justkui sa ei tohiks enam eksida, sa ei saa olla midagi muud kui täiuslik. Jälle kannad sa kogu maailma raskust oma õlgadel ning pead seda tehes alati naeratama. Sest hea õpetaja on ju alati õnnelik.

Ühel päeval, seda sama mõttekäiku 56ndat korda peas läbi käies, jõudsin ma järelduseni – hea õpetaja ei ole alati rõõmus.

Hea õpetaja näitab oma õpilastele, et inimesel võib olla häid ja halbu päevi ning mõlemad on oodatud. Head päevad näitavad meile, mida tähendab elurõõm ning halvad õpetavad meile, kuidas raskustest üle saada.

Hea õpetaja näitab oma õpilastele, et isegi kui sa oled alguses vaid üht – uudishimulik, ambitsioonikas, vapper, lahke – siis saad sa alati õppida olema veel üht ja siis veel üht. Kõik, mida sul vaja läheb, on aeg. Isegi, kui pead seetõttu loobuma puhastest riietest.

Hea õpetaja näitab, et haridus ei seisne mitte ainult faktides vaid ka teadmises, kust neid leida. Olgu selleks siis kasvõi teadmine, kust leida “lahedaid” ja samas õpetlikke videoid.

Hea õpetaja õpetab oma õpilastele, et sa pead iseennast armastama. Läbi kõige – isegi kui mõnel päeval on su suurim saavutus autoroolis mitte magama jäämine.

Hea õpetaja näitab oma õpilastele, et teadmine, et sa oled positiivse muudatuse teinud vähemalt ühe inimese päevas, on väärt rohkem kui ükskõik mis summa raha, isegi kui sa ei saa selle eest sportautosid osta.

Hea õpetaja õpetab oma õpilastele, et sõprus ja armastus ületavad kõik takistused – isegi selle, kui sa oma kaaslast vaid magamas näed.

Ning Sa oled absoluutselt täiesti imeline õpetaja kui sul õnnestub vähemalt ühte ülal olevast oma õpilastele edasi anda. See tähendab, et sa oled oma õpilastele andnud edasi teadmisi, mis muudab nende elu ja ka neid ümbritsevate inimeste elu. Ning nende inimeste elu, kes ümbritsevad neid inimesi, kes ümbritsesid sinu õpilast…ja nii edasi, saate aru küll mis ma mõtlen.

Oled unistanud superkangelase elust? Hakka õpetajaks!

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga