Noored Kooli suund HaridusTormi tuultes4 minuti lugemine

Noored Kooli on viimasel aastal otsinud võimalust oma fookust kitsendada, et oleksime mõjusamad. Koos osalejate, vilistlaste ja nõukoguga oleme arutanud, kuidas saame teha rohkem selleks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse ja kuidas teame, kas õpilastel on meie tööst kasu. Tulemusena oleme otsustanud, et tahame pöörata senisest rohkem tähelepanu sellele, et tagada Noored Kooli osalejate õpilaste valmisolek elukestvaks õppeks ja valikuteks nende ees. Tahame töötada selle nimel, et kõik õpilased õpiksid pärast põhikooli edasi ega katkestaks õpinguid enneaegselt.

Visioon_ Noored Kooli töötab selle nimel, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse.

Astumaks valitud teel esimesi samme, on vaja alustuseks defineerida, millised õpilaste oskused, hoiakud või teadmised annavad põhikoolis meile lootust, et nad on teel elukestvale õppele. Just sel eesmärgil toimuski ühel vihmasel novembrikuu reedel HaridusTorm. Seminar, kus osales kokku poolsada Noored Kooli kogukonna liiget, alustades osalejatest-vilistlastest ning lõpetades õpilaste ja koolijuhtide esindajatega.

Tutvusime faktidega, mis puudutavad haridustee katkemist.

Kuulasime, mida arvavad varase haridustee katkestamise kohta eksperdid:

Ja jagasime oma isiklikke lugusid lastest ja noortest, kelle haridustee pärast mures oleme.

Marise tsitaat

Arutelude tulemusena leidsime mitmeid lahendusi ja seadsime eesmärke, et õpilaste edasi õppimist toetada. Näiteks (juhuslikus järjekorras) järgmised 20 mõtet:

  • Kaasav kooli eelarve – x% kooli aastaeelarvest on õpilaste planeerida, et luua endale sobiv keskkond.
  • Praktiline ja kaasav karjääriõpetus – kool pakub igal õppeaastal kolm-neli karjääriõpetuse fookust, mille vahel 6.-9. klassi õpilased valivad omale sobiva: see sisaldab tööpraktikat, töövarjutamist, karjääriplaneerimist ning teisi igapäevaseid tööelu osi. Lisandub 6.-9. klasside tunniplaanidesse.
  • Õpilaste kaasatus kogukonda – iga klass koostab korra aastas sotsiaalprojekti, mis on kogukonna hüvanguks ja viib selle läbi.
  • Õpilaste kaasamine õpetamisse – vanemad õpilased õpetavad nooremaid ja aitavad järele neid, kel on tekkinud lüngad; õpilased valmistavad koos õpetajaga tunde ette jne.
  • Õpioskuste arendamine – õpioskuste tunnid alates algklassidest, kus õpitakse erinevaid õpistrateegiaid. Iga Noored Kooli õpetaja võiks anda teisel aastal õpioskuste kursust.
  • Igas mõttes turvaline õpikeskkond – eksimine on normaalne õppimise osa!
  • Mitmekesine õpikeskkond – nii tunnis kui vahetunnis peab olema võimalus liikumiseks.
  • Toetav hindamine – oskuslik õpilast kaasav ja teadlik hindamine.
  • Avatud suhtlus ja koostöö kooli ja kodu vahel – nii õpetaja kui lapsevanemad loovad ja hoiavad kontakti; regulaarne näost-näkku suhtlus ja positiivse tagasiside andmine.
  • Lastevanemate kool – luua lasteaedade ja koolide juurde toimiv ja regulaarne lastevanemate nõustamise ja toetamise süsteem.
  • Teaduspõhine otsustamine koolis – nii juhtkond kui õpetaja otsivad probleemidele lahendusi teadusuuringutest. Teadlikkuse tõstmiseks tehakse vastavate uuringute tulemused avalikuks ka teistele. Ülikoolide juures töötavad vastavad mentorid.
  • Toimiv tugisüsteem koolis – tugispetsialistide teenused on päriselt kättesaadavad, õpetajatel on tugi erivajadustega õpilaste vajaduste tuvastamisel ja nende aitamisel.
  • Sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine – iga kool rakendab omal valikul vähemalt üht teaduspõhist suhtlemisoskuste programmi (nt KiVa, Samm-Sammult, VEPA).
  • Diferentseerimine – tundides mitmekesised võimalused, et pakkuda jõukohast pingutust erineva tasemega õpilastele.
  • Klassijuhataja rolli väärtustamine – klassijuhatajale vähem koormust aineõpetajana.
  • Õpetajate süsteemne koostöö – regulaarsed kogemuspäevad teineteiselt õppimiseks, teiste koolide ja riikide parimate praktikate uurimine, koostöömudelite prototüüpimine, ühine visioon ja strateegiad kaasamiseks jne.
  • Teemaõpe – terve õppeaasta vältel lähtutakse kõikide ainete õpetamisel ühest teemast igas kooliastmes. Teemad on erinevad õppeastmete kaupa ja fookus muutub iga kuu.
  • Praktiline õpe – luua koolidesse tingimused praktiliseks õppeks igas õppeastmes ja -aines. Tunnid põhimõttel 50% teooria, 50% praktika.
  • Supervisioon ja coaching koolimeeskondadele – annab õpetajatele tööriistakasti, mida on võimalik edasi anda õpilastele.
  • Arengumapp/arenguvihik – sarnaselt lasteaedadele luua ka koolis igale õpilase kohta arengumapp, mille fookus on elukestvaks õppeks ettevalmistamisel; õpetajatel analoogselt professionaalse arengu mapp.

Kristi tsitaat

Kas see kõik kokkuvõttes viis meid selge arusaamani, mida tahame klassiruumis näha selleks, et õpilased õpiksid edasi? Saime selle üle mõelda ja arutada ning astusime koos kindlasti suure sammu edasi. Kindel on ka see, et konkreetsemaks tegevusplaaniks on vaja veel tööd teha. Meil kõigil.

vilistlaste tagasiside

Paljudele osalejatele pakkus HaridusTorm inspiratsioonilaengut ja uut indu edasi tegutsemiseks. Teisalt oli ka neid, kelle sõnul otseselt uusi ideid ei tulnud või kes ootasid päevalt enamat. Kuid sõltumata tunnetest HaridusTormi eesmärkide ja tulemuste osas, on üks aspekt, millele vist küll kõik alla kirjutavad: oli hea kokku saada, kuulda kuidas “vanadel tuttavatel” läheb ja saada kontakti uute inimestega, kes jagavad meiega ühiseid väärtusi.

Minu enda jaoks ongi HaridusTormi kõige olulisemaks märksõnaks SUHTED. Muutuste võti on peidus suhetes. Kui tahame muuta süsteemi, peame keskendama tähelepanu suhetele inimeste vahel, kes on selle süsteemi osapoolteks. Nii seisnebki Noored Kooli tugevaim jõud meie kogukonnas. HaridusTorm kinnitas, et Noored Kooli kogukond seilab ühes paadis ja kindlal kursil.

2017_11_17_Haridustorm_0632017_11_17_Haridustorm_062 2017_11_17_Haridustorm_099

Rohkem pilte siin.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga