KAHE AASTAGA DIREKTORIKS!4 minuti lugemine

GS_pilt

Ma olen linna- ja koerainimene, kes kolis maale oma kahe kassiga, et teha tööd, mida ta pole õppinud. Ja ma olen väga õnnelik. Kuidas?

Pool tõde leidubki vastandites. Ma arvasin, et olen koerainimene, kuniks ma võtsin kassi. Armusin nende tegelaste olemusse nii, et võtsin juurde teisegi. Nüüd on mul neid kaks. See ei tähenda, et mulle koerad enam ei meeldiks. Vastupidi, ma olen nüüd koera- ja kassiinimene.

Täpselt sama lugu on elamisega linnas. Olen pärit Tallinnast, ülikoolis käisin Tartus. Ma arvasin, et linnas elamine on minu jaoks ainuke võimalik viis. Sul on valikuid ja vabadus, maal oled vangis, väikesed kohad on depressiivsed, inimesed räägivad üksteist taga ja on õelad. Pärast kuut aastat Tartus elamist kolisin aga maale ja ma ei mõista enam oma kunagisi mõtteid. Esiteks, kuidas saab Eestis üldse kuskil vangis olla, see on nii väike! Teiseks, inimesed on ühesugused igal pool. Kui nad tahavad olla õelad, siis nad on seda nii linnas kui maal.

Aga vastupidiselt linnas elamisele, tunned sa väikeses kohas seda mõnusat küünarnukitunnet ja koostegutsemist. Sa tunned inimesi, sa tead nende oskusi, erialasid ja hobisid. Kui mul läks linnas ratas katki, pidin minema parandusse. Siin ma helistan naabrile. Kui mul on vaja värsket kurki, kanamune või suitsukala, isegi kui mul on vaja uhket soengut, geelküüsi või spetsiaalselt mulle õmmeldud kleiti, ma helistan naabrile. Kõik on lihtsam, vahetum ja kättesaadavam. Ma armastan endiselt linnaelu ja -melu, aga kõik on nüüd oluliselt vaheldusrikkam. Mul on pere Tallinnas, sõbrad Tartus, aga kodu Palal.

LÄHME PALALE

Kuidas ma sattusin Palale, kohta, millest ma veel 2,5 aastat tagasi kuulnudki polnud, on omaette lugu. Kui ma algul väitsin, et teen tööd, mida ma pole õppinud, siis ma natuke liialdasin. Lihtsalt ma ei tee otseselt oma erialast tööd. Ma omandasin magistrikraadi Tartu Ülikoolis bioloogia erialal loomaökoloogia õppetoolis, kus uurisin lindude käitumist. Eriala oli väga huvitav, aga minu entusiasm kursakaaslaste kõrval kahvatus pidevalt. Kuigi mul oli raske seda endale tunnistada, siis sain ma tegelikkuses aru, et ma olen valinud vale eriala. Ma ei ole aga pidanud seda kahetsema, sest just see, tol ajal tohutuna tundunud error, sundis mind otsima võimalusi väljaspool mugavustsooni.

Nii ma leidsingi Noored Kooli programmi, mis pakkus mulle täpselt seda, mida vajasin – tähendusrikast tööd ja tohutul hulgal väljakutseid. Muide, tol hetkel polnud õpetajatöö mulle üldse ahvatlev, see tundus raske ja ühiskonnas alaväärtustatud. Aga ma otsustasin, et kui ma juba midagi nii hullu ette võtan, siis teen seda täiega ja valisin omale väikse maakooli, kus kaks aastat õpetaja olla. Väljakutseid sain ma kuhjaga. Olin loodusõpetuse, inimeseõpetuse ja informaatika õpetaja, lisaks kooli huvijuht ning noortekeskuse juht. Noored Kooli programmis õppisin praktikaga paralleelselt teooriat.

Tuli välja, et see töö, mille suhtes mul olid enne suured eelarvamused, meeldib mulle tohutult. Tegeleda noortega, olla neile eeskujuks, koos kasvada ja avastada ning edasi anda väärtusi, on minu viis, kuidas maailma paremaks muuta. Ma lähen iga päev tööle rõõmuga, ma annan endast nii palju ja saan vastu kordades rohkem, ma tulen koju õnnelikuna isegi siis, kui päeval on kõik täiesti untsu läinud (seda juhtub alustava õpetajana väga palju). Mul on nüüd see entusiasm, mida enne taga igatsesin.

Mis saab edasi? Kaks aastat on möödas, Noored Kooli programm on minu kui osaleja jaoks lõppenud, olen 9. lennu uhke vilistlane. Mäletan, et tööintervjuul ütles direktor mulle, et eks nad kõik on tulnud siia korraks, aga ära ei lähe kunagi. Ma naersin, sest olin kindel, et minuga nii ei lähe. Naeran siiani, aga hoopis suurest rõõmust. Kandideerisin sel kevadel Pala Kooli direktoriks ja sügisest alustangi koolijuhi teed. Uued väljakutsed, suurem vastutus, hirm ja põnevus käsikäes, täpselt nagu 2 aastat tagasi.

Lõpetuseks aga natuke klišeesid, mille kohta ma muideks ka kunagi arvasin, et need pole mulle. Seda seniks, kuni need kehtima hakkasid… Nii et siit see tuleb: julge proovida ja julge võtta vastutus, imed juhtuvad mugavustsoonist väljas!

Grete-Stina Haaristo
Noored Kooli 9. lennu vilistlane
Anna Haava nimelise Pala Kooli direktor

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga