Njah…1 minuti lugemine

Õpetajaks olemise juures on minu jaoks üks huvitav nähtus see, kuidas ma tajun tervislikel põhjustel koolist eemalviibimist mingi kummalise moraalse vääratusena 🙂  Õpetaja ei tohi olla haige veerandi keskel!

Kolleegide ja õpilaste suhtumises asi ei ole, sest nemad on alati väga mõistvad ja toetavad (või lausa entusiastlikud: “Õpetaja, miks teie kunagi haigeks ei jää? Teisel rühmal jääb täna tund ära! Jääge ka vahepeal koju!”). Pigem on ikka tegemist enda kiiksuga ja sellega, et tekib kontrolli kaotamise tunne: muidu ma ju kogu aeg tean kuidas minu tunnid mööduvad ja nüüd ühtäkki olen neist eemal!

Natuke helgema poole pealt, minu selle aasta lemmiknali:

Kordasime 10 klassiga ajavormide kasutamist.

Mina: “Nii, mäletate, kestvat olevikku kasutasime siis kui kõnelesime parajasti käimasolevatest tegevustest. Näiteks: right now I am standing, you are sitting. I am talking, you are listening. Aga millal me kasutasime lihtolevikku?”

Õpilane: ” Veerandi alguses!”

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga