Head näited meie kolleegidelt4 minuti lugemine

Teisel programmi aastal on võimalus valida erinevate kursuste vahel, kas Sinu valikuks langeb hariduspoliitika, kooli juhtimine, projekti juhtimine või sotsiaalne ettevõtlus, igatahes praktiline ja koostöine tegevus on garanteeritud.

Viis 7. Lennu osalejat valis hariduspoliitika kursuse, mille raames koguti häid näiteid oma kooli õpetajatelt ja sama kursuse raames korraldasid nad Huvitava Kooli eeskujul mõttekojad oma kogukondades (Kostivere Põhikoolis, Pirita Majandusgümnaasiumis, Väike-Maarja Gümnaasiumis ja Vaida Põhikoolis).

Alljärgnevalt jagavad Noored Kooli osalejad oma kolleegide häid näiteid:

Esimene näide tuleb Tallinna Inglise Kolledžist. Bioloogia õpetaja Kaisa-Helene on õpetaja olnud peaaegu 20 aastat ehk aastast 1995.

Küsimusele, mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja ning millised õppemeetodid õpilastes kõige enam huvi tekitavad, vastab Kaisa-Helena Luht nii: „Ma arvan, et hea õpetaja  suudab oma aine vastu huvi tekitada ja lastel silmad särama panna. Ta näitab oma aine erinevaid külgi, aitab huvilistel oma entusiasmi veelgi arendada ja toetab õpilaste osalemist erinevatel võistlustel. Selle kõige juures on üks hea õpetaja rahulik ja positiivne. Hea õpetaja oskab samuti vestelda erinevatel teemadel ning ei piira oma tundi vaid ainealaste teemadega, vaid arendab noortes ka muid elulisi oskusi, teadmisi ja aitab kaasa positiivse ellusuhtumise arenemisele. Mis puudutab õppemeetodeid, siis mulle isiklikult meeldivad visualiseerivad õppemeetodid – bioloogia teemadel on tehtud palju erinevaid huvitavaid filme, mida vaadata ja mille üle koos klassiga arutleda. Suur osa minu tundidest toimubki arutelu vormis – kas grupitööna või siis kogu klassiga. Samuti meeldib õpilastele endile õppefilme teha.“

 

Teine näide on Kostivere Põhikoolist ja kuidas läbi viia arenguvestlusi, mis on kasulik õpilasele, lapsevanemale ja aineõpetajale.

 

Idee algataja oli kehalise kasvatuse õpetaja, kes on varasemalt korra sarnase arenguvestluse läbi viinud Kernu Koolis. Katrin Hunt oli Kernu Koolis kehalise kasvatuse õpetaja ja klassijuhataja. Kehalise kasvatuse õpetajana tundis ta, et tal on arenguvestlustel raske õpilastele tagasisidet anda, sest ta näeb õpilasi ainult kehalise tundides. Tal tuli idee, et aga miks ei võiks lapsevanemad, õpilased ja aineõpetajad omavahel kokku saada. Nii saab kõik mured ja rõõmud otse silmast-silma ära rääkida.

Arenguvestlusteks on kokku lepitud üks õhtu, mil on kõik aineõpetajad, kes sellele klassile tunde annavad, koolis. Õpilased tulevad kõik kooli koos vanematega. Alguses on lühike lastevanemate koosolek.

Seejärel käivad lapsevanemad koos oma lastega kõikide aineõpetajate juures. Iga õpetaja juures läheb u 5-15 min. Õpetajatega arutatakse läbi õpilase tugevused, arengukohad, eesmärgid ja kuidas õpilasel aidata oma eesmärkideni jõuda. Sellisel viisil saab lapsevanem oma lapse kohta väga mitmekesist tagasisidet ning jõutakse hinnete analüüsist pädevuste, õpiharjumuste ning muude omapärade arutamiseni. Katrin Hunt toob välja, et selliselt läbi viidud arenguvestlustel tekib olukord, kus koos räägivad õpilase tulevikust nii tema vanemad ja õpetajad ning see läbi on lapsel võimalus aru saada, et kool ja kodu mõtlevad sarnaselt. Lisaks tekib ka lapsevanematel isiklik kontakt õpetajatega, mis on oluline tekkivate probleemide ennetamisel ja lahendamisel.

 

Arenguvestluste tagasiside Kostivere Põhikoolis on seni olnud positiivne. Õpilaste õpimotivatsioonis on olnud arenguvestluste järgselt muutus positiivses suunas. Lapsevanemad on olnud rahul, sest saadakse oma lapse kohta palju teada ja seda kõike positiivses võtmes. Aineõpetajad on rahul, sest saadakse kinnitust oma heale tööle ja tuleb välja, et  lapsevanemad mõtlevad paljudes asjades samamoodi nagu õpetajadki.

 

Kolmas näide on Kiviõli I Keskkoolist ja peategelaseks on algklasside õpetaja Vilje Taukus.

Põhikooli seadusest tulenevalt on tähtis, et toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. Algklassiõpetaja Vilje seda ka teeb, kasutades selleks muusikat. Teda teeb eriliseks algklassiõpetajaks, see, et ta õpetab lisaks 2. klassile, mudilastele laulmist- ja pillimängu Kiviõli Kunstide koolis. See tähendab, et kui tavaliselt algklassiõpetajad annavad kõiki aineid peale muusika, siis Vilje annab oma lastele ka muusikatundi, mis annab talle võimaluse kasutada muusikat ja rütmikat tähelepanu hoidmiseks ja teiste ainete õppimiseks.

Eelmise aasta kevadel tegi ta oma 1. klassi õpilastega muusikariiste, mis said laialdast kasutamist erinevates õppeainetes ja kontsertidel. Tänapäeval on haridusemaastiku kuumim sõna lõiming, siis just nende muusika riistade tegemine võimaldas lõimida loodusõpetust, matemaatikat, eesti keelt, kunstiõpetust ja muusikat. Loodusõpetuses sai käsitleda erinevaid materjale, mis muusikariistade jaoks koguti ja kasutati. Matemaatikas sai mõõta pikkuseid, ümbermõõte ja õppida kujundeid. Kunstiõpetuses sai iga õpilane oma muusikariista kaunistada just nii nagu talle meeldis kasutades erinevaid tehnikaid. Kuna eesti keel on kõikide ainete alus, siis see on juba igasse ainesse integreeritud.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga