Häid päevi mahub palju ühte nädalasse3 minuti lugemine

Istun diivanil, vaatan televiisorit, teen mitte midagi ja mulle ei mahu pähe, et täna ei olegi see kiire pühapäev, kus uueks nädalaks end häälestan ja valmistan. Kes oleks arvanud, et see hetk nii kiiresti saabub? Võib tunduda imelik, aga see esimene veerand on lihtsalt minuga koos kihutanud nagu kiirrong ja praegu lubati mul siis korra perroonile astuda, tagasi vaadata ja siis samade reisijatega edasi kihutada…

Veerandi viimasest nädalast

– Rohkem järeltöölisi kui tavaliselt

– Rohkem töid parandada kui tavalislt

– Rohkem hindeid kui tavaliselt

Mäletan eredalt esmaspäeva kui pärast tunde vestlesin pikalt kuue õpilasega elust, olust ja eluolust – see oli väga siiras ja tore. Tundsin pärast seda, et olin koos oma parimate sõpradega ja me võime vabalt vestelda lõputult.

Tüdruk: „Ma ei taha küll kunagi õpetajaks saada, olen selleks liiga rumal.“

Poiss: „Mina tahan küll õpetajaks saada, siis saab kõiki kamandada.“

Mina: „Aga, mis aine õpetajaks Sa saada tahad?“

Poiss: „Õppealajussiks, siis saab kõiki täiega kamandada.“

Esmaspäeva õhtul oli mul sees väikse särin-värin, sest teisipäeval oli oodata mu tundidesse didaktik Evelini.

Veider tunne kandus edasi ka teisipäeva hommikusse, aga tagantjärele saan öelda, et laste käitumine on ettearvamatu ja seekord oli käitumine positiivselt ettearvamatu. Klass, kelle tund mind pärast eelmist Evelini vaatlust ajas nutma ja tekitas tunde, et ma ei tohiks enam kunagi õpetada, käitus tunnis ülieeskujulikult ja motiveeritult. Nad käitusid nii armasalt, et kohe tekitas indu veel ja veel ja veel pingutada!

Kolmapäev õhtul oli mul au osaleda TTÜ teeõhtul, kus Noored Kooli programmi tutvustasid Gustav, Reeno, Karl ja Ott võimalikele uutele 7. lennu õpetajatele. Ma ise sellisel üritusel omal ajal käinud ei ole, aga ma mäletan seda teadmatust, mis mind mind valdas: „Mis, kus, mida, kuhu, miks, kellele, kui palju?“ Aga siin ma nüüd olen ja võin nendele küsimustele juba ise vastuseid jagada.

Nädala superhetk tuli pärast tunde kui mu klassi uksevahelt piilus sisse üks viienda klassi tirts: „Õpetaja, ma tahtsin soovida ilusat vaheaega ja teha kalli!“

Kool on nii äge, et kipun sinna nüüd ka juba  vabadel päevadel!

Kooli ka tööst vabal päeval!

Reedesel Noored Kooli praktikakoolitusel tundsin Age, Joanna ja Karliga, et koolist, õpetamisest ja õpilastest on ikka veel väheks jäänud! Nimelt, meie ülesandeks oli kaasata inimesi ja kanda edasi Noored Kooli ühte väärtust – meie rühmas pidev õppime.

Sündis idee minna neljakesi õpetama. Pärast väikest telefonikõnet, õnnestus meid organiseerida minu kooli 7. klassi 5. tundi andma minna. Tunniplaani järgselt pidanuks see olema loodusõpetus, aga kuna ettevalmistusaega praktiliselt ei olnud, otsustasime teha galeriimeetodil hea kooli, tunni, õpetaja ja õpilase plakateid, sest ühtlasi oli ju tegu veerandi viimase päevaga ning teemad haakusid hästi tagasivaatavaks reflektsiooniks, samas ka uue veerandi planeerimiseks. Põnev kogemus mulle ja ilmselt veel põnevam kogemus teistele grupikaaslastele. Nii saigi veerandi viimasse nädalasse mahutatud üks lisatund ja palju-palju-palju ootamatult vahvaid emotsioone.

6. lennu Laura-Liisa

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga