Esimene koolipäev1 minuti lugemine

Kui ma koolimaja jõudsin ootas mind ees vaikus. Kondan hämarates koridorides ning leian lõpuks kabineti, mida otsima olen tulnud. Jutud räägitud, ronin treppi mööda neljandale korrusele. Õppejuht avab ukse ning astun oma klassi. Mind tervitab vaikus… veel. Kõik tundub tühi ja steriilne kui haiglas, seinad on puhtad, stendidelt eemaldatud kõik paberid, projektor mähitud sinisesse kilekotti.
Avan vaheukse, mis viib mind pisikesse ruumi geograafia ning bioloogiaklassi vahel ja pilt muutub. Luukere seina ääres jälgib mu ilmumist, vitriinidest vaatlevad mind läbi häguse piirituse kivistunud poosides roomajad ja kahepaiksed, seinad on kaetud kaartidega.
Akna ääres uriseb sõbralikult iidse välimusega külmik. Avan ukse ning mind tervitab sinna unustatud räim tomatis… jah, siin ruumis võib leida elu jälgi isegi sügaval augustikuisel ajal, vaid hetk enne kooli algust, mil kõik õpilased ning õpetajad veel suvest viimast võtavad. Istun toolile ning tõmban hinge, avan siis paar sahtlit ning uurin kummalistes pappkarpides peituvat. Külmik sumiseb uinutavalt, tõmban näpuga juti tolmu sisse, mis katab pealmist kivimikarpi. Ka mina jätan siia oma jälje…

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga