Tunnirööv Noored Kooli moodi Jõhvi Gümnaasiumis

20. novembril külastas punt Noored Kooli vilistasi ja osalejaid Jõhvi Gümnaasiumi. Miks just Jõhvi Gümnaasium? Sest tahtsime näha üht alustavat kooli, uurida nende visiooni ja kooli alustamise protsessi, suhelda õpilastega ning kogeda omal nahal nende koolikultuuri. Jõhvi viis meid (Iiris, Gerda, Reeno ja Kerli) varahommikune rong. Usinamad (Gerda ja Reeno) andsid veel viimast lihvi oma tunnikavadele. Teel Jõhvi liitus meiega Karin ning Jõhvis ootasid juba Reelika ja Kristjan.

Jõhvi Gümnaasiumi õppekäik

Külastuse käigus korraldasime tunniröövi NK moodi ehk andsime Jõhvi õpilastele tunde. Tunnis tegeleti väga erinevate teemadega. Näiteks Kariniga sai voolida rakke. Iirisega mõtiskleda kultuuridevaheliste erinevuste ja sallivuse teemal ning panna end seejuures ka mänguliselt proovile. Reenoga arutlesid õpilased reaalainete vajalikkuse ja tulevikuvalikute teemal. Gerdaga tegeleti ühiskonnateemadega ning arendati lõbusalt ja mänguliselt küsimuste küsimise ja oma arvamuse avaldamise oskust. Kristjani tundi meie seekordne kroonik kahjuks ei jõudnud, seega uurige ise lähemalt, mida tegid Kristjan ja tema Jõhvi õpilased.

Tunnirööv Jõhvis

Pärast tunde tutvusime uue koolimajaga ning vestlesime juhtkonna ja õpetajatega koolist, õpilastest-õpetajatest, haridusest. Ja juba oligi õhtu käes ning aeg taas rongile tõtata. Teile soovitame julgelt ka sarnane päev ette võtta. Meie osalejatelt jäi küll kõlama, et kuigi oled iga päev klassi ees, on ikka uus kogemus ja vaheldus anda tundi uues kohas, teistele õpilastele, erinevale vanuseastmele. Rääkimata sellest, kui innustav on näha, kuivõrd hingega kooli töötajad oma asja ajavad. Loodame, et koolikülastusest ja Noored Kooli tunniröövist saab vahva iga-aastane traditsioon ning täname Jõhvi gümnaasiumit külalislahkuse eest!

NB! Seekordne kroonik oli Kerli Prass (NK 3. lennu vilistlane). Loosi tahtel on järgmise ürituse kroonil Joanna Veelmaa (NK 6. lennu vilistlane). Palju õnne ja libedat sulge!:)

Vilistlaste ja osalejate inspiratsioonikäik Tartu koolides

Ühel aprillikuu hommikul startisid varavalges Tallinnast ja natuke hiljem muudest Eesti punktidest grupp Noored Kooli osalejaid ja vilistlasi, et sõita Tartusse põnevaid koole külastama.

Vilistlased organiseerisid Noored Kooli kogukonnale õppekäigu Tartu koolidesse. Juhtkondadega kohtuti ja tunde külastati Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis, Tartu Katoliku koolis ja Tartu Luterlikus Peetri koolis. Õhtu lõpetas kohtumine haridusuuendajatega Avita kirjastuses, et kuulda Tartusse Ihastesse plaanitava uue kooli loomisest.

Hommik algas Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis, kus nägime 4 erinevat tundi. Mõned meist said ise terve tunni Noored Koolist rääkida ja õpilaste küsimustele vastata, teised nägid tavalisi, häid ja väga häid ainetunde. Juhtkonnaga vestluses rääkisime pikalt sellest, mis raskused kaasnevad õpetajate, õpilaste ja koolijuhtide jaoks sellega kui uus kool luuakse varem eksisteerinud koolide liitmisel. Pingeid on olnud ja tuleb ilmselt veel, aga hästi oli näha ja tunda ka püüdlust uue kultuuri ja õpikäsitluse suunas. Kooli juhtkond rääkis palju koostööprojektidest (erinevate kõrgkoolide ja ülikooliga ning teiste gümnaasiumitega) ja põnevatest ning praktilistest valikainetest ja moodulitest, mida püütakse oma õpilastele pakkuda.

Edasi liikusime Katoliku kooli, mis on juba pikemalt (aastast 1993) eksisteerinud erakool ja -lasteaed Tartus. Vähem kui aasta tagasi asus kooli juhtima noor direktor Heiki Haljasorg. Tema rääkis meile põhjalikult Katoliku kooli ajaloos ja tulevikuunistustest. Koolijuht tõi oma kooli esile kui kohta, kus on head inimsuhted, sõbralikkus ja kristlik väärtuskasvatus ning inglise keele süvaõpe. Oluline on seal koolis ka muusika ja ladina keel. Meil õnnestus külastada ka laulukoori proovi, kus lisaks muule lastekoorirepertuaarile laulsid juba esimeste klasside lapsed peast ladinakeelset Vatikani hümni.

Viimase koolikülastusena jõudsime Tartu Luterlikku Peetri kooli, mis on samuti kristlik erakool ja -lasteaed, aga loodud alles 2013 aastal. Kooli osas õpib seal hetkel vaid 18 õpilast (kes kõik mahuvad koos sööma väiksesse kooli kööki), lasteaed on kolm korda suurem. Selle kooli juht Tarvo Siilaberg ning õppealajuhataja Külvi Teder rääkisid sellest, kuidas erinevalt pajudest teistest erakoolidest, mis on loodud lapsevanemate algatusel on nende kool alguse saanud sama maailmavaadet jagavate pedagoogide poolt. Kool paneb hästi suurt rõhku õpilasekesksele lähenemisele, süvendatult õpetatakse saksa keelt, eripärasteks aineteks on meedia- ja suhtelmisõpetus ning usuõpetus. Väga meeldis meile kuulda nende arusaamisest õppimisest, õpilase aktiivsuse ja oma õppeprotsessi eest vastutamisest. Noored Kooli nägemuse ja väärtustega oli seal palju ühist. Lähemalt saab lugeda nende paljudest arvamusartiklitest, mida kooli juhtkond ja personal on kirjutanud ja mis on leitavad siit: http://www.luterlik.edu.ee/node/125

Õhtu lõppes Avita kirjastuses innustava ülevaatega, mille tegi Ihastesse plaanitava uue kooli eestvedaja Kadri Sõrmus. Tehti plaane, kuidas koos edasi minna, kuidas ühendada uue kooli loomisest huvitatute jõud ja nõu. Igaüks pani päeva lõpuks kirja oma järgmised sammud uuenduslike koolide teemal.

Jääme siis ootama, et sammud ka astutud saaks!

Jalajäljed uue kooli rajal

Jalajäljed uue kooli rajal

 

 

 

Kroonik kirjutab vilistlaste ööpäevast

Kui mina fotokaga 17.jaanuaril ajaloo esimesele Noored Kooli Vilistlasööpäevale jõudsin, olid töötoad juba alanud. Eks astusingi julgelt kohe esimesest lahtisest uksest sisse. Tuli välja, et PhD Reeno Reeder tegi poole tunniga selgeks, kuidas temperatuuriandurit skeemitada ja koodi kompileerida. Iseenesest ei olegi nii raske. Eriti kui tead, miks Reeno äkki närviliseks muutus kui mõne pooljuhi valepidi pingestasid. Hoolimata sellest oli väikeste värviliste tulukeste süttimisest rõõmu kõvasti rohkem kui mälestus järeltöö järeltöö kolmeks kirjutamisel.

Humanitaaride rahustuseks rääkis Helene kohe samale seltskonnale otsa, et loll on see, kes ei küsi. Ja et küsida tuleb palju. Muidugi käis küsimine selle kohta, kuidas ta nii ilusaid õppematerjale oskab koostada. Tõele aru andes tuleb tõesti tunnistada, et Tilgakese seiklused olid paeluvad ja asjalikult koostatud. Niiet julget pealehakkamist ja küsimist kõigile.

Kui esimesed turgutused ja sütitavad mõtted olid mulle otsekui sülle puistatud, sai veidi hinge tõmmata ja aulasse suunduda. Seal ootas tehnika vahendusel ja ka vahenduseta nii mõnigi prominentne vilistlane oma korda, et  näidata kui kaugele on NK neid aidanud. Ja kaugele sõna otses mõttes. Priit rääkis Jaapanist, et NK muutis tema elu kardinaalselt haridusse panustaja keskseks. Lauri suutis ühe võttega korrespondeerida oma elu Washingtonis. Pärast vägagi harivat sissejuhatust ühemehestuudioellu võttis ta kokku NK kogemuse šarmantse metafooriga klassiõhtule küpsiste valimisest. Kahju et Reeno mainis, et nii mõneski meediatunnis äärmiselt hariva ja humoorika lõigu juurde käis märkus, et pärast esmaesitlust kuulub antud teos hävitamisele.
Kohalikke liidreid Maarjat ja Mihklit vaevas ikka mõte, et õpetajad on … toredad inimesed, kellega koos muutusi ellu viia. Triin tõi esile huvitavad skeemid, kuidas Riigikokku valituks mitte saada. Oleks kontakte, soovitaks hr J. Rataselegi.

II töötubade blokis osalesin suure huviga Kristi investeerimist tutvustavas seminaris. Kui tahad 40selt pensionile jääda, siis pane iga kuu kõva ports palgast kõrvale ja istuta kuhugi kasvama. Keegi pole kunagi kahetsenud, et alustas liiga vara.

Kui päev Pelgus oli aulas koolielu tabava luuletusega kokku võetud, siis võiski öö osa alata. Ühiselt suunduti F-hoonesse, kus erinevate menüüde vahel seigeldes kostitati meid jäädavalt vahva seltskonna ja maitsva kõhukinnitusega. Reeno oli koos Kerliga ette valmistanud väga põhjaliku ja intrigeeriva maastikumängu. Salapärased ümbrikud jagati juba lõpusõnade jagamisel laiali. Ning Telliskivis peeti plaani, kes kellega käib. Kujunes 3 kaheliikmelist seltskonda ning peatselt asutigi vanalinna trepiastmeid, torne, vanu luuletusi ja kujusid lugedes vihjeid otsima. Sõltuvalt õnnest, nutikusest ja nutitelefoni aku kestusest jõudsid ülihubasesse finišisse mõni varem, mõni hiljem. Kuid selge on see, et seltskond raekoja vana Toomase valvsa pilgu alla kohvikusse taaskord koondus.

Pärast kosutavaid kohvisid ja konjakeid lubati NO99 tantutuurid lahti lasta. Õnneks pidi kroonik selleks ajaks lahkuma, sest nagu öeldakse VLÖPid on siin meil mustad. Lohutuseks on sotsiaalmeedia vahendusel kõvasti hashtäägitud asju; ehk leiab sealt vihjeid.

Kokkuvõtteks peab ütlema, et äärmiselt kvaliteet seltskond tuli äärmiselt tehniliselt ja sotsiaalselt õnnestunud üritusel äärmiselt kvaliteet aega nautima. Suur kummardus Korraldajatele suure tähega!

PS. Äärmiselt objektiivsete sõltumatute juhuste kokkulangemise tulemusena on järgmiseks Noored Kooli kogukonnaürituse kroonikuks Karl Erlenheim

 

Vilistlasööpäeva kroonik oli Jaak Vaabel NK 5.lennust