konn

Sügis Moostes

Mõisakompleks järve ja metsatuka piiril
Mõisakompleks järve ja metsatuka piiril

Päeviku sissekanne 27.09.19

Eile oli ilus päev. Neljapäev. Minu jaoks nädala viimane päev koolimajas.
Ma ei igatse koolist ära – pigem on lastega tegelemine lihtsalt väsitav.
Ilma 8+ tundi uneta oleksin ma täpselt samasugune nagu need kes mu klassis. Või piinleks enesekontrolli valudes – surudes alla impulsse et olla “korralik” ja “eeskujulik” täiskasvanu.

Aga igatahes.

Eile oli ilus päev.
Peale tunde võtsin kohvi ning lihtsalt mõtlesin oma tundidele.
Infoks: harjutan elus ja seetõttu ka klassis teadlikku teadvustamise teadvustamist. St. keskendun alati (kui meenub, märkan ja suudan/oskan) sellele, et ma taipan. Üritan sõita märgatu harjal – alati uuesti ja uudselt. Sest iga hetk on kordumatu.
Ühesõnaga taipan et taipan.
Koguaeg.
Läbi taipamise olen selles kohal mis on. Ja klassis on. Palju.
(Minu tagasihoidlikus klassis kuni 17 inimest korraga.)
Ja olnud joonud oma kohvi ning mõtisklenud just olnu üle – läksin klassi.
Klassis istusin arvuti taha maha ja kandsin tunnid sisse.
Kandsin tunnid ning koos sellega suutsin anda pea igale lapsele individuaalse mõtte või kommentaari.
Üle koridori toimus klassis klassiõhtu. Näpsasin lahkudes sealt laualt paar krõpsu (luba oli olemas) ning vahetasin paar seda erilist sooja ning isiklikku emotsiooni mida saab ainult peale tunde teha. Tead küll neid rahulikke hetki koolimajas peale igapäevamelu.

Ja koju sõites paistis päike. Oli soe sügisõhtu hakk.
Ma tundsin et täna oli minust kasu.
Eile oli ilus päev.

Pärjatud Mooste Park ja Järv
Pärjatud Mooste Park ja Järv

Vaikus ja rahu sünnitavad ilu.

Igaviku laotusesse –
vaikus ulatab käe.

Eemal kauge kumin,
kaugemaks jääb.

Lehtede sahin
meenutab tuult.

Akordioni viis,
kaunistab veel.

Vaikusest ja vaikusesse,
sünnib rahu.

25.09.2019 Mooste

Vaade antud luule kirja panemisel
Vaade antud luule kirja panemisel
Õpilased kunstitunnis
Õpilased kunstitunnis
teacher Hardi
MR. Hardi – 4.ndike antud nimi
Selge kui stock-foto
Selge kui stock-foto

/ Õpilase kunstitund/




Tekst originaalne – piltide autorite kontakti küsida.

Oktoober toob Hea õpetaja kuu ja “Tagasi kooli” nädala

Selle aasta oktoobris saab toimuma nii mõndagi põnevat.

 

Nimelt on Noored Kooli 2. lennu osaleja ja Forseliuse Gümnaasiumi õpetaja Lauri Tankler ning Alo Lõoke Tartu Ülikoolist algatamas Hea õpetaja kuu traditsiooni.

Hea õpetaja kuu eesmärk on väärtustada õpetajaid, tõsta õpetajate mainet ühiskonnas, edendada õpetajaharidust ja tuua rohkem helgeid päid õpetajaks õppima. Samuti soovitakse tekitada ühiskonnas diskussiooni küsimuse üle, milline on hea õpetaja, millised omadused teevad õpetaja “heaks”. Kuu on täis erinevaid tegemisi, mis pakuvad osalemisvõimalust kogu Eesti rahvale: õpilastele, õpetajatele, lastevanematele, üliõpilastele.

Ettevalmistused on täies hoos. Näiteks tegelesid Lauri ja Alo nädalavahetusel koos tublide vabatahtlikega sellega, et valmistasid ette Hea õpetaja kuu materjalid kõigile algatuses osalevatele koolidele.

www.opetajakuu.ee

lauri-ja-alo.jpg

 

President Ilvese ja Noored Kooli sihtasutuse algatus “Tagasi kooli” nädal toimub sel sügisel samuti Hea õpetaja kuul: 19.-23. oktoobril. Sel nädalal kutsume tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi ja üliõpilasi kooli, et anda seal (vähemalt) üks tund.

Külalisõpetajate tunnid võimaldavad muuta koolielu mitmekesisemaks, vahendades õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi eri eluvaldkondadest. Lisaks annab “Tagasi kooli” hea võimaluse kohtumisteks õpetajate ja koolijuhtidega. Just sellest võivad alguse saada mõtted järgmiste sammude jaoks – kuidas aidata kaasa Eesti hariduse edenemisele ka pikemas perspektiivis.

Juba täna on registreerunud rekordarv koole üle Eesti – üle 200! Nüüd on külalisõpetajate kord registreeruda. Tule ja anna ka Sina üks tund!

www.tagasikooli.ee

Laps ei ole klient, kellele õpetaja osutab grammatika-teenust

Üks kena artikkel Eesti Ekspressist, mis puudutab minu meelest “Noored Kooli” suurt eesmärki ning tõstatab küsimuse – kas me tahame, et kõik lapsed saaksid koolist võrdsed võimalused edasi püüdlemiseks, või tahame, et meil oleks nn eliitkoolid, kus “targemad” lapsed saavad “paremat” haridust “paremate” õpetajate käest ning kas sellisete “drillitud ahvikestega” on pärast ühiskonnal ka midagi peale hakata.

Tervet Marju Lauristini artiklit loe SIIT.

dxywchfmfqnlxsylo0jlvm37o1_500.jpg

Hiljuti täitus 1000 vaatamist!

Noored Kooli õpetaja Pavel annab Pae Gümnaasiumis ajalootundi. Aga millal sündis Carl Robert Jakobson? Kes teab? Vastus peitub siin.

Iga Eesti kool heaks kooliks

..kirjutab Artur Taevere Eesti Ekspressi arvamusloos.

Soome kogemus 1990. aastatel näitab, et julgete ning õigete otsustega on võimalik majanduslangusest välja tulla senisest palju tugevamana. Mitmed ettevõtjad on andnud ka Eesti valitsusele nõu – kopeerige põhjanaabrite käitumist. Selles arutelus ei ole pööratud tähelepanu tõsiasjale, et Soome majandusliku edu eelduseks on olnud esmaklassiline haridussüsteem. Kas ka Eestis on võimalik saavutada olukord – sarnaselt Soomele -, kus iga kool on hea kool? Mida selleks teha?

Loe edasi ja avalda arvamust Ekspressi platsil. Artiklis räägib Artur ka Noored Kooli programmist ja “Tagasi kooli” päevast.

Artur

Presidendi ja Noored Kooli üleskutse – 23. veebruaril tagasi kooli

Head inimesed.

Meid ootavad lähiajal ees suured väljakutsed, mida keegi meie eest lahendama ei tule. Me ei leia neile vastuseid üksinda. Ikka üheskoos, nagu Eestis on keerulistel aegadel alati tehtud. Üheskoos peame ületama majanduskriisi, uuendama oma majandust ja ka ise uuenema.

Kuidas?

Tarkade valikute tegemiseks tuleb pidevalt õppida. Õppimise ja õpetamise tase on see valdkond, mis kõige enam mõjutab Eesti inimese elukaart. Haridus ei ole lihtsalt üks poliitika: haridus, innovatsioon, pidev uuenemine ja õppimine peab kuuluma meie ellu kogu aeg.

Seda, kuidas õppida, õpetada, uueneda, peame me kõik õppima ja need, kes oskavad – seda õpetama. See on kõige suurem asi, mida me saame teha Eesti rahva heaolu ja õnne tagamiseks. Sellepärast teen ma teile ühe ettepaneku, õigemini, kutsun teid üles.

Eesti üldhariduskoolid avavad 23. veebruaril ja sellele järgneval nädalal oma uksed uutele õpetajatele.

Teile.

Selleks, et läheksite tagasi kooli, kus ise õppisite, kus õpivad Teie lapsed või kooli, mis on Teile südamelähedane.

Me palume, et annaksite seal ühe tunni – just selles aines, kus tunnete, et teie teadmised vajaksid edasi kandmist.

Et noor saaks õppida matemaatikat finantsanalüütikult, kirjutamiskunsti ja kirjandusajalugu tõeliselt kirjanikult, käsitööd disainerilt, loodusõpetust haljastajalt, kokandust healt restoranikokalt või algatus- ja liidrioskusi väike-ettevõtte juhilt.

Õpetage noortele isiklike kogemuste toel väärtustama haridust. Et sellel, mida nad õpivad, on mõtet.

Koostöös Sihtasutusega Noored Kooli kutsun teid kõik üles astuma üht sammu õppimise ja uuenemise väärtustamiseks. Pärast rasket aega tuleb uus algus ja uus tõus ning meie kõik saame võrdselt pingutada selleks, et see just paraja hooga algaks.

Eesti kool vajab toimivat suhtevõrgustikku, tugevat sidet ülejäänud ühiskonnaga. See algatus rajab tee uuenduslikule lähenemisele hariduses, kus teooriale keskenduvate traditsiooniliste koolitundide kõrval aitaksid praktikud õpetada kooliteadmiste kehtimist ja kasutamist tegelikust elus.

Siin ei võida vaid õpilased, kelleni jõuavad uued ideed ja teistsugused mõtted. Kasu saab ka see inimene, kes tagasi kooli tuleb, nüüd juba klassi ette tundi andma.

Doce ut Discas on üks lihtne ladinakeelne ütlemine: õpeta, et õppida.

Mina lähen ja annan 23. veebruaril ühiskonnaõpetuse tunni Tallinnas Nõmme Gümnaasiumis. Leidke ka teie oma kool ja oma õpilased.

Vaata ka videot.

Noored Kooli virtuaalne fotonäitus

Suudan. Julgen. Tahan. Noored Kooli pildis.
Juuli 2007 – august 2008

Igal aastal valitakse välja väike seltskond võimekaid ja tegusaid noori. Noored Kooli programmi väljakutse neile on õpihimu äratamine kooliõpilastes ja iseenda piiride laiendamine.

Kaks aastat tööd ja tegemist, millel on mõju, mis ei tunne piire.

Fotonäitus jutustab Noored Kooli esimese ja teise lennu osalejate käekäigust.

Fotode autorid: Liisa Ringo, Martin Ojala, Triin Noorkõiv.

Reaalne näitus on ka olemas. Seda saab näha Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoone II korrusel.

Talvepäevade reportaaž

2. ja 3. jaanuaril käisime Noored Kooli seltskonnaga Vodjal ja Esnal.

Põneva keskkonna, vestluste, piparkookide küpsetamise, sportmängude ja kauni looduse nautimist täiendasid kohtumine Vodja Kooli õpetajate Aita, Estelle ja Taaviga, tähematk Margoga Celestia vahendusel, külaskäik Sveni juurde ja teadmiste kogumine põhuehitusest (vaata lähemalt www.equilibre.ee), Aita kitsede imetlemine, Esna mõisa ja mõisa kabeli külastus ning kokk Oti hõrgutised..

Soovin, et alanud aasta tuleks sama hea, kui see mõnus kompott! : )

Kõik ürituse fotod leiad siin.

Irina sõnavõtt Presidendi Kärajatel

Tervist, austatud president, daamid ja härrad!
Mul on hea meel esineda täna teie ees ja jagada teiega enda ideid ja kogemust hariduse valdkonnas.

Minu nimi on Irina Gross. Olen Pae Gümnaasiumi tööõpetuse ja kunsti õpetaja. Õpetan koolis teist aastat Noored Kooli programmi kaudu. Sellest programmist räägin detailsemalt natuke hiljem.

Oma kõnes puudutan ma järgmisi teemasid:

1.    Mis on valesti tänapäeva koolis? Mida saaks teha selleks, et olukorda parendada?
2.    Kuidas on võimalik saada noor loov inimene kooli?
3.    Mida teha selleks, et noor loov inimene kooli jääks?

 

Kui meie teemaks on täna hariduse kvaliteet, siis alustan sellega, et ka minu isiklik õppimiskogemus koolist ütleb seda, et tänapäevane kool on kaugel ideaalist.

Muidugi, tänases kontekstis on tekkinud koolidevaheline konkurents, kus iga kool püüdleb selle poole, et luua paremaid tingimusi õpilaste jaoks, et saada endale suuremat arvu õpilasi. Nagu on teada – õpilaste arvuga on seotud kooli sissetulek.

Selliste oluliste faktorite seas nagu kooli üldine maine, eksamite tulemused, kas remont on tehtud või mitte, it-vahendite kaasaegsus jne, mängib tähtsaimat rolli aga ikkagi inimfaktor, teisisõnu ÕPETAJA. Ja sellest, kes on see õpetaja, mis on tema väärtused, maailmavaade, kontseptsioon, oskused ja võimalused, sõltub tõesti palju.

Igaüks teist kindlasti mäletab nii oma paremaid kui ka halvemaid õpetajaid. Ja teab, et õpetajal on suur mõju – ta võib muuta meie suhtumise nii ainesse, klassikaaslastesse, õppimisse üldiselt ja tervesse maailmasse. Teha seda nii positiivselt kui negatiivselt.

Millest tuleks siis alustada?

Tuleks tegeleda sellega, et koolides õpetaksid õpetajad, keda ei saaks nimetada konserviks. Kohe selgitan, mida ma selle all silmas pean.

Minu arvamuse järgi ei tohiks õpetaja olla teadmiste, oskuste ja ka väärtuste konserv. Ta peaks oma teadmisi pidevalt uuendama ja arendama ennast, et olla tänapäeva eluga tihedas seoses. Teistmoodi ei ole lihtsalt võimalik valmistada eluks ette põlvkonda, kelle väärtused ja oskused on muutnud oma näo täielikult.

Tuleks mõista, et praegune maailm on ettearvamatu. Faktilised teadmised kaotavad oma tähtsust iga päevaga. Nendest pole kasu, kui inimesele ei õpetatud õppimist. Iga aastaga tekib uusi erialasid ja inimene peab olema valmis õppima ümber, olema paindlik igas situatsioonis, oskama kasutada ja saada uut informatsiooni, teha loogilisi järeldusi –  kokkuvõttes, olla võimeline õppima iseseisvalt.

Sellist inimest peab õpetama inimene, kes on ise valmis pidevalt ja lõpmatult õppima juurde, laiendama oma silmaringi.

Pange tähele, kui palju uusi võimalusi noorte jaoks on tekkinud. Loodud on noortele mõeldud algatusi nagu Noored Kooli, SINA, Vmeste-Koos, AIESEC ja paljud teised, mis tegelevad mitteformaalse õppimisega. Need kõik on mõeldud selleks, et anda uuele põlvkonnale võimalusi algatamisvõime arendamiseks, otsustamiseks, loomiseks, organiseerimiseks, muudatuste tegemiseks ühiskonnas – kõike seda, mis välistaks passiivseks kodanikuks olemist, kes ootab, kuna otsustatakse ja tehakse tema elu paremaks tema eest. Ilma et ta peaks ise midagi tegema. Ja kui seda ei tehta, siis väljapääsuks parema elu otsimisel näeb ta välismaale minekut.

Nimetatud projektid on väärt erilist kiitust, kuna tegelevad ka rahvusliku küsimusega Eestis. Nad toovad kokku nii eesti kui ka vene ja teisi rahvusi, loovad koostöövõimalusi, õpetavad tolerantsust koostöö kaudu.

Kui meie õpetaja on konserv, kas ta teab sellistest võimalustest? Oskab ta suunata noori osalema sellistes projektides? Ennetada laste juhuslikku kasvatamist tänaval?

Jõudsime selleni, et iga õige õpetaja peab vastutama oma arengu eest.

Aga ei tasu oodata, et õpetajad peaksid selle järelduseni jõudma ise. Arvestades stressi- ja ajamahtu, palga suurust nende töökoormuse juures, ei tasu loota, et iga õpetaja jookseb lisakursustele või hakkab otsima internetist võimalusi noorte jaoks. Raske on tahta õpetada sedamoodi, kuidas ei ole õpetatud sind. Järeldus – tuleks luua soodsaid tingimusi sellise mõtteviisi jaoks.

Ja ei tasu unustada, et arenguks on vaja ka aega. Vaevalt, et õpetaja, kes töötab 35 tundi koolis ja, rõhutagem, jätkab ka kodus tundideks ettevalmistamist (ning vaevalt, et jõuab tegeleda oma lapsega, kes on võib-olla samuti paari aasta pärast koolimineja, keda oleks vaja kooliks korralikult ette valmistada) – vaevalt, et selline õpetaja ka soovi korral jõuaks käia seminaridel, konverentsidel ja ise luua toredaid projekte.

Te küsiks ehk et miks peab ta 35 tundi nädalas töötama? Sest koolid soovivad, et õpetaja oleks maksimaalselt koolis hõivatud, et tal ei oleks muud töökohta, millega tuleks arvestada tunniplaanide sobitamises ja kuhu ta äkki kord otsustab lõplikult ära minna.

Võib olla selles ongi viga? Endiselt kestavad koolides arusaamad sellest, et inimene peaks ühele töökohale pühenduma. Vähe sellest – arvatakse, et on täiesti normaalne kutsuda inimest tööle välja päevadel, millal tal tunde pole: seoses koosolekutega, vanematepäevadega, näituse ülespanekutega koolis ja paljudel teistel põhjustel. Ja seda kõigist seesugustest kohustustest ette teatamata hetkeni, kui ta juba tööl on.

Olgu – vanemad õpetajad on olukorraga kursis. Noort inimest aga ei valmista selleks ette keegi. Ja igal juhul on raske arvestada sellega, mida sa enda eluplaani sisse ei ole arvestanud. Tekib tunne, nagu sul polekski elus teisi ülesandeid peale töökoha, millega oled end sidunud.

Äratus-äratus!
Maailm on muutunud. Me elame multifunktsionaalsuse ajastul, kus inimese tegevus on jagatud mooduliteks. Ta töötab, õpib, elab pereelu, juhib organisatsioone, tegeleb spordiga jne. Tal on paks märkmik (või arvuti) ja iga päev on organiseeritud konkreetsete tundide alusel. Noorest inimesest ei saa oodata, et ta sooviks pühenduda vaid ühele tööle või teha kõik oma valikud kooli kasuks.

Ma ise, loova ja energilise inimesena, kes soovib elus palju jõuda ja jõuangi, mõtlen hirmuga selle peale, et mõni kool paluks mul võtta 35-tunnise koormuse. See tõmbaks risti peale minu isiklikule elule, tervisele ja arengule. Mulle sobib ideaalselt variant, kus ma saan jagada nädala osadeks. Ühes osas ma õpetan koolis, teises osas õpin ise ja kolmandas teenin raha või rahuldan oma teisi arenguvajadusi. Konkreetsemalt – teen seinamaale. Kui peaksin loobuma kahest viimasest osast, läheks selline otsus konflikti minu identiteediga. Ma ei saa sellega kuidagi nõustuda. Ja seetõttu on praegu suure küsimärgi all, kas ma jään kooli ja muutun ka ise osaks konservi-nõiaringist.

Veel üheks mureks on kodu soetamine. Ma ise soovin kord saada emaks ja olen väsinud üürikorteritest. Üürikorteri omamine on koguni võimatu õpetaja palga juures. Kui mõtlen tuleviku peale, siis kindlasti valin töö, mis võimaldaks mulle pere loomist. Ma pole valmis ohverdama oma pereelu koolile, ükskõik kui palju ma sooviks meie riiki ja maailma parendada. Hetkel tundub, et õpetamine on luksus, mida saab lubada endale inimene, kes omab hea sissetulekuga abikaasat.

Õnneks on hulk inimesi meie riigis on jõudnud järelduseni, et tänast olukorda tuleks muuta ja võtsid enda peale kohustuse käivitada uus protsess, mis peaks parendama situatsiooni koolides. Need inimesed on sihtasutuse Noored Kooli loojad, organisaatorid, toetajad ja eestvedajad.

Järgmiseks selgitaksin lähemalt, millest on jutt.

Noored Kooli on programm, mille eeskujudeks võib pidada USA mittetulundusühingut Teach for America ja Inglismaa organisatsiooni Teach First, millel on kahepeale kokku enam kui 20 aastat kogemust. Eesti on kolmas riik maailmas, kus on sarnase mudeli järgi eraalgatusel võetud tõsiselt ette haridusprobleemidega tegelemine ja meie järglasteks on saanud Läti, Leedu, Saksamaa, India, Lõuna-Aafrika, Tšiili ja varsti ka palju teisi riike.

Koostöös Tallinna Ülikooliga on töötatud välja uudne õpetajakoolitusprogramm, mis vastab riikliketele nõuetele, Noored Kooli vajadustele ja on aktsepteeritud ka Tartu Ülikooli poolt.

Programmi ideeks on tuua igal aastal koolidesse õpetama motiveeritud ja võimekaid noori inimesi ja luua nende jaoks keskkond, kus nendest kasvavad iseseisvad õpetajad ja liidrid ja kes tooksid positiivseid muutusi koolidesse, haridusse, ühiskonda.

Ma ise sattusin programmi hetkel, kus jätsin pooleli oma magistriõpinguid. See oli väga raske ja harjumatu samm minu jaoks. Olin alati armastanud õppimist ja harjunud viima lõpuni kõike, mida alustan. Aga peale pikki aastaid erinevates õppeasutustes, kus nägin palju õpetajaid – neid, keda tahaks osata unustada, ja neid, kes on mänginud suurt positiivset rolli mu arengus ja kellega suhtlen siiani. Tekkis hetk, kus sain aru, et see, mismoodi mind õpetatakse ja see, mismoodi ma õppida sooviks, on kaks erinevat asja. Ma mõistsin, et sellisest õppimisest pole mingit kasu ja hakkasin käima seminaridel ja konverentsidel, otsides ajule toitu, mitteformaalseid võimalusi õppimiseks.

Ühel sellisel seminaril kuulsingi Noored Kooli programmist ja minu väsinud silmad hakkasid jälle põnevusega särama. Kui enne ma kartsin, et kõik mu ideed ideaalsest õpetamisest on lihtsalt teooria ja hüpotees, noore inimese naivistlik utoopia, siis see oligi seesama võimalus, kus saada oma ideedele kinnitust võia kukutada need läbi.

Noored Kooli oli just see, mida otsisin.

Väikeses grupis läbisime me oma lennuga intensiivse suvekoolituse enne kooli õpetama minemist. Ja õppimine jätkus ja jätkub tänaseni paralleelselt õpetamisega. See meetod on väga efektiivne, kuna annab võimaluse seostada teooria praktikaga nüüd ja praegu. Meiega tegelevad õppejõud, psühholoogid, spetsialistid, suunates meid võtma vastu õigeid otsustusi, leidma vastusi küsimustele.

Mis on prioriteet? Ma ei tunne, et olen üksi. Meid kõiki seob ühine idee. Meid on palju ja ma saan alati tuge. Ma oman laiemat silmaringi, kuna nüüd on võimalus võrrelda erinevaid situatsioone teistes koolides toimuvaga. Meile antakse võimalus tutvuda maailmas toimuvaga – saadetakse välismaale, antakse praktika võimalusi suurtes ettevõtetes nii Londonis kui Eestis.

Ja tähtsaim mõte on selles, et meid õpetatakse nii, nagu peaksime õpetama meie – konstruktiivsel meetodil, mitte biheivioristlikul, kus tähtsaks muutub mitte oskus, teadmine ja soov, vaid hinne hinde pärast.

Me proovime töötada välja uut õpetajakoolituse efektiivsemat süsteemi ja soovime jagada seda kogemust.

 

Kas see, millega oleme ära harjunud, on õige? Kas tõesti on tähtis, et koolis õpetamine oleks inimese ainus rakendus? Äkki oleks parem, kui koolidesse läheksid õpetama inimesed, kes on juba elus midagi jõudnud? Midagi ise loonud? Äkki oleks õpilastele huvitavam õppida keemiat õpetajaga, kes omab laborit või töötab samal alal? Õppida kirjandust kirjanikuga? Käsitööd disaineriga? Kodundust restorani kokaga?

Kas ideaalsem on variant, kus inimene õpib õpetamist teoorias 5 aastat ja alles hiljem, tööle minnes, mõistab, et see pole see, mida ta tahtis? Ja ta kas lahkub koolist ja läheb tööle, mis ei ole ta erialaga seotud või jääb kooli vaid seepärast, et tal pole ei ajalist ega rahalist võimalust saada teist kõrgharidust muul erialal?

Need kõik on küsimused, mis vajavad vastuseid.

Ma esitasin need küsimused endale ja mul on tekkinud mingi arusaam sellest, kuidas oleks võimalik saada motiveeritud õpetajaid koolidesse ja kuidas motiveeritud inimesi koolist ellu saata. Need on mõtted, mida olen kogunud aastate jooksul ja koostöös Noored Kooli programmiga – õpetades ja õppides. Me püüdleme selle poole, et teha inimeste elu ilusamaks, sest õpetamise kvaliteet mõjutab põlvkondi pikaajaliselt. Me oleme need, kes sooviks käivitada uut mõtlemisivisi, aga kindlasti vajame rohkem inimesi, kes meie ideedega kaasa tulevad või enda ideid meiega jagavad.

Niisiis kokkuvõtteks:

Ma võiksin võrrelda õpetaja ametit kirurgi ametiga. Mõlemad võivad haiget inimest ravida terveks ja tervet inimest teha invaliidiks. Ainult et füüsilist kahju on näha suhteliselt kiiresti ja moraalset kahju on raske mõõta.

Sellega ma lõpetan. Aitäh teile kuulamise eest!

 

Vaata ka Irina samateemalist arvamuslugu Postimehes.

Meie osalejad raadios

Viimases Reporteritunnis jagasid Maria ja Pavel oma mõtteid ja kogemusi koolis õpetamise ja Noored Kooli programmi kohta. Lisaks neile räägivad noortest õpetajatest Lasnamäe Üldgümnaasiumi õpilased ja õppealajuhataja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Katri Raik.

Kuula ka! : )