konn

Sügis Moostes

Mõisakompleks järve ja metsatuka piiril
Mõisakompleks järve ja metsatuka piiril

Päeviku sissekanne 27.09.19

Eile oli ilus päev. Neljapäev. Minu jaoks nädala viimane päev koolimajas.
Ma ei igatse koolist ära – pigem on lastega tegelemine lihtsalt väsitav.
Ilma 8+ tundi uneta oleksin ma täpselt samasugune nagu need kes mu klassis. Või piinleks enesekontrolli valudes – surudes alla impulsse et olla “korralik” ja “eeskujulik” täiskasvanu.

Aga igatahes.

Eile oli ilus päev.
Peale tunde võtsin kohvi ning lihtsalt mõtlesin oma tundidele.
Infoks: harjutan elus ja seetõttu ka klassis teadlikku teadvustamise teadvustamist. St. keskendun alati (kui meenub, märkan ja suudan/oskan) sellele, et ma taipan. Üritan sõita märgatu harjal – alati uuesti ja uudselt. Sest iga hetk on kordumatu.
Ühesõnaga taipan et taipan.
Koguaeg.
Läbi taipamise olen selles kohal mis on. Ja klassis on. Palju.
(Minu tagasihoidlikus klassis kuni 17 inimest korraga.)
Ja olnud joonud oma kohvi ning mõtisklenud just olnu üle – läksin klassi.
Klassis istusin arvuti taha maha ja kandsin tunnid sisse.
Kandsin tunnid ning koos sellega suutsin anda pea igale lapsele individuaalse mõtte või kommentaari.
Üle koridori toimus klassis klassiõhtu. Näpsasin lahkudes sealt laualt paar krõpsu (luba oli olemas) ning vahetasin paar seda erilist sooja ning isiklikku emotsiooni mida saab ainult peale tunde teha. Tead küll neid rahulikke hetki koolimajas peale igapäevamelu.

Ja koju sõites paistis päike. Oli soe sügisõhtu hakk.
Ma tundsin et täna oli minust kasu.
Eile oli ilus päev.

Pärjatud Mooste Park ja Järv
Pärjatud Mooste Park ja Järv

Vaikus ja rahu sünnitavad ilu.

Igaviku laotusesse –
vaikus ulatab käe.

Eemal kauge kumin,
kaugemaks jääb.

Lehtede sahin
meenutab tuult.

Akordioni viis,
kaunistab veel.

Vaikusest ja vaikusesse,
sünnib rahu.

25.09.2019 Mooste

Vaade antud luule kirja panemisel
Vaade antud luule kirja panemisel
Õpilased kunstitunnis
Õpilased kunstitunnis
teacher Hardi
MR. Hardi – 4.ndike antud nimi
Selge kui stock-foto
Selge kui stock-foto

/ Õpilase kunstitund/




Tekst originaalne – piltide autorite kontakti küsida.

(Iga päev on) hea päev

Kui päeva esimene tund algab kontrolltööde jagamise ning vigade parandusega, ei ole see just õpilaste (ega ka õpetaja jaoks) kirkaim väljavaade. Loomulikult on oma hea- ja veakohtade mõistmine see peamine põhjus, miks kontrolltöid üldse teha, aga teisalt järgneb hinde selgumisele teatav kergendus, pingelangus, hetkeseisu nentimine. Sestap võiski õpetaja juba päeva esimesel tunnil suurt rõõmu tunda, kui ta pikemat aega puudunud õpilasega tegelema läks ning vigade parandamise protsess aktiivsete õpilaste eestvedamisel ise hoo üles võttis. Tahvel täitus hetkega õigete lahendustega, lahenduskäikudele järgnesid selgitused ja selgitustele juba illustratsioonid. Mis seal salata, mõnda teadmist oskab hiljuti asja selgeks saanud klassikaaslane palju lihtsamalt ja arusaadavamalt selgitada.

Eilse töö lõpus oli boonusülesanne, kus tuli iseendale ja õpetajale soovitusi anda, et matemaatikatunnid veelgi paremad oleksid. Et ka see ülesanne otsustati vigade paranduse käigus tahvlile teha, tuli saavutada kokkulepe. Konsensuslik nõuanne õpilastelt iseendale oli: “EI MIDAGI OLE SELLINE NAQ OLED!!” ning õpetajale: “JÄTKA SAMAS VAIMUS”. Loomulikult on iseendale antud soovitust võimalik mitmeti tõlgendada, aga rõõmsas tujus optimistlik õpetaja vaatab sellele nii, et hea olemise eelduseks on iseenda eripärade, tugevuste ja nõrkuste aktsepteerimine, endaga rahujalal olemine.

Enne kellahelinat visati õhku soov teha neljas tund arvutiklassis ning tahvlile maaliti ka klassipilt. Nagu näha, iseloomustavad õpetajat hiiglaslikud jalalabad, selle põhjuseks on pühapäevases jalgpallitrennis venitatud hüppeliiges.

Soovitused iseendale ja õpetajale

Ka teises tunnis täitsid õpetaja rolli õpilased, kaks 7. klassi poissi, kes viisid klassile läbi matemaatikatunni juhuslike, kindlate ja võimatute sündmuste teemal. Peab tõdema, et tund oli läbi viidud meisterlikult: olemas oli sissejuhatus, presentatsioon selgitava osa jaoks ning internetipõhine teadmistekontroll. Saime teada, milliseid sündmuseid võib juhuslikuks nimetada ning ka seda, et õhku visatud kivi allakukkumine on kindel mis kindel. Samuti said tänased õpetajad tunda ka seda, mis tunne on klassi ees seista, kui kõik klassikaaslased ei jaksagi kogu tunni vältel aktiivselt kaasa töötada. Tunni lõpetuseks näitasid õpetajad meile ka juhuse animatsioonikunstilist tõlgendust (https://www.youtube.com/watch?v=VYKNXKWiYlM), mis näitab, mil määral elu on juhuslike sündmuste järgnevus.

Kui mina lõpuks tunni juhtimise enda kätte sain, arutlesime veel soodsate võimaluste ja kõigi võimaluste üle. Demonstreerisime, et kahte münti visates tuleb tõesti kooslus “kull-kiri” umbes poole sagedamini kui “kull-kull” või “kiri-kiri”. Samuti tegime tutvust kuulsa tõenäosusteooria probleemiga, Monty Halli valikuga (http://www.tarkinvestor.ee/artiklid.php?idee=8). Pärast selgitamist, arutlemist ning teemakohase video vaatamist (https://www.youtube.com/watch?v=4Lb-6rxZxx0) jõudsime lõpuks tõdemusele, et kui kunagi tulevikus peab mõnes telemängus uste vahel valima, usaldame tõenäosusteooriat ega jää põikpäiselt kindlaks oma esialgsele otsusele.

Kui vanematel klassidel algas bioloogia õpikoda, siis meie kuuenda klassiga läksime arvutiklassi. Kordasime harilike murdudega arvutamist T-algebra programmi abil (http://math.ut.ee/T-algebra/), pranglisime ja viimasel viiel minutil (enne söögivahetunni algust), kui silmad juba ekraani põrnitsemisest väsinud olid, selgitasime välja 6. klassi parima kivi-paber-käärid mängija.

Koolis on hea.

Joosep Norma

Meremäe Kool

Classdojo ja kuidas ma käisin keeleõppe saladuste järel

Eelmisest nädalast:
-Nädal möödus Classdojo nime all, millega alustamiseks sain Noored Kooli koolitusel Reesilt inspiratsiooni. (Aitäh) Poisid, kellega ennMonsterse probleeme oli küsivad nüüd ise, kas saavad kedagi aidata, kõik TAHAVAD kõigiga koostööd teha ja otsivad ise seoseid, kuidas mingi asi on koostöö.

 Märkusena: Classdojo´s saab klaasiga koos otsustada, mille eest õpilased tunnis punkte saavad. Näiteks kuulavad üksteist, räägivad ükshaaval, kodunetöö on tehtud. Samuti on võimalik saada miinus punkte, kui kodune töö on tegemata, räägitakse teistest üle või ollakse ebaviisakad. 

-2.klassi tüdruk, kes esimesed 2 nädalat ainult jonnis (viskas pabereid ja pliiatseid mööda klassi laiali), tuli eile 7.tunni ajal, et kodused tööd ära teha, sest ei tahtnud miinus punkti saada ja töötas edaspidi väga tublisti kaasa.
-Kuigi ma olen jätkuvalt tõbine (lapsed andsid mulle miinus punkti teiste nakatamise eest) tegin eile oma esimese inglise keele ringi täiskasvanutega. Tundub, et Sinimägedes hakkab varsti vene keel kõrval ka inglise keelt kostuma.
-Innove keelekümblusest tuleb meile kooli vaatlejad, jess!!!!

-Sain Ott Ojaveri koolituselt “Kuidas õppida keeli kiirelt ja tõhusalt?” palju kasulikke ideid ja meenutusi.

Näiteks õpistiilidele tähelepanu pööramine. Kui poisid viimases pingis toolidega kõiguvad siis nende eesmärk ei ole toole lõhkuda vaid nad alateadlikult vajavad tegevust, et oma tähelepanu hoida.  Samuti keeleõppest, et tuleks alustada 300 enim kasutatud sõnaga, mitte ämbriga sõnu pähe õppida.  Kellel on huvi soovitan vaadata Embassy of Education Mina omaltpoolt luban oma keelekümblikele veel rohkem pilte näidata ja uuele nädalale läheneda märksõnaga seosed, seoste loomine.

Loodan, et Teie sombused sügispäevad mööduvad lehtedes hullates ja muidu lõbusalt!

Noored Kooli Rootsis Teach For Swedenit külastamas

 

 

135 144

 

 

14. märtsil asus 6-liikmeline Noored Kooli õpetajate seltskond teele, tutvumaks Rootsi samalaadse programmi, s.o Teach For Swedeniga. Läksime külla kolmele Teach For Swedeni õpetajale, vaatlesime nende koolitunde ja ööbisime nende kodudes. Etteruttavalt võin öelda, et reis oli täis päikest, nalja ja meeldejäävaid kevadmälestusi. Kahe Rootsis veedetud päeva jooksul viibisime ühe päeva Rootsi koolis tunde jälgimas ning mõned ka andmas; teise päeva aga Teach For Swedeni kontoris, arutlemaks Eesti ja Rootsi koolielu üle.

Teach For Sweden loodi 2012. aastal ja esimese lennu osalejad saavad oma diplomid kätte juba sel suvel. Lõpetajaid peaks esimeses lennus olema 11, järgnevates aga juba üle 30. Esimese kahe aasta osalejad õpetavad vaid matemaatikat ja muid teadusaineid (bioloogia, loodusteadused, keemia, füüsika), sest reaalainete õpetajaid on Rootsis vähe, nii nagu meie kodumaalgi.

Teach For Swedeni mudel on päris sarnane Noored Kooliga omaga: programmis osalejad paigutatakse koolidesse ja piirkondadesse, kus on abi kõige rohkem vaja. Kord kuus kogunetakse kolmeks päevaks ülikooli õppima, samuti on teha kodutöid. Konkurents programmi pääsemiseks on tihe: 10 kandidaati ühele kohale. Rootsi programmis on erinev aga näiteks see, et peasponsori (Nordea) poolt on igale osalejale olemas mentor/coach, kellega oma probleeme jagada ja eesmärke seada. Selline suhe  on kasulik mõlemale poolele: Nordea pangatöötajad saavad teadlikumaks Rootsi haridussüsteemist ning Teach For Sweden programmist, osalejatel on aga erapooletu isik, kes näeb õpetajate probleeme teise nurga alt.

Rootsi ja Eesti koolide vahel on üllatavalt palju erinevusi. Näiteks on naaberriigis koolitunnid erineva pikkusega, st 30 minutist 1 tunnini, õpetajad annavad keskmiselt 3-4 tundi päevas, keeletunnid toimuvad terviklikes klassikomplektides (25 inimest). Samuti tunduvad õpilased olevat klassides aasta nooremad, nad on rahulikumad, kooliasju (raamatud, töövihikud, kirjutusvahendid) on vaja vaid üksikutes tundides. Veel jäi silma, et Rootsi koolides puudub meie süsteemile üsna omane koolikell, kusjuures hilinemine tundidesse on naabrite juures pigem tavaline. Koolide vahel on aga ka sarnasusi: näiteks on koolidesse jõudmas digiajastu, meesõpetajaid on vähe nii siin- kui sealpool lahte, poiste õppeedukus on halvem kui tüdrukutel, õpilased ei ole aktiivsed vastajad ning tundides on palju näha telefone ja tahvelarvuteid.

Kõige enam pakkus mulle mõtlemisainet just koolitunni algus ja distsipliin, täpsemalt see, et puudus koolikell ning range aeg tunni alustamiseks. Teades, et Rootsi õpilaste koolirõõm on kõrge (85% 2012. aasta PISA uuringute järgi, võrreldes Eesti 66,6%-ga), tekkis küsimus: kas ja kui palju võib mõjutada vabam tunni algus õpilaste soovi õppida just siis, kui nemad on selleks valmis? Ilma õpetajapoolse sunnita? On ju 21. sajandi oskuste hulgas ka paindlikkus ja vastutustunne! Nii nagu ootus, et õpetajast peab saama juhendaja ja abistaja. Võib-olla ongi hästi, kui õpilane, kui ta pole parasjagu oma lemmikainetunnis, töötab 45 minuti asemel pool tundi, ent teeb seda omal soovil, nii et koolirõõm jääb alles?

Koolirõõmust ja PISA tulemustest saad täiendavat infot siit: http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/education/pisa-2012-results-ready-to-learn-volume-iii/percentage-of-students-who-report-being-happy-at-school_9789264201170-graph3-en#page18

Reijo Väljak, 7.lend

Isetegemine paneb silmad särama

11047229_10153108141894513_1718124569_n

 

Ehedaid emotsioone ehk see esmaspäev kui ma pärast pikka päeva ei suutnud tundide ettevalmistamisega alustada ja otsustan klassi kogunenud  õpilas11051457_10153108142454513_2078286170_ntega vulkaani teha. Õnneks tulid appi kokatädid, kes varustasid meid jahu, kausside ja söögiäädikaga. (Vaja läheb veel soola, toiduvärvi, vett, söögisoodat).

Põnevust jätkus veel tänasesse. Üks noormeed oli kummikindad kaasa võtnud, lootuses, et me ka täna vulkaani teeme. Näiteks loodusõpetuse tunnis, inglise keele ringis, vahetunnis või pärast tunde. (Ta käis pidevalt kontrollimas, ega ma meelt ei ole muutnud).

Kõige kihvtim oli näha, kuidas nad katse ajal üksteisega arvestasid ja nõuandisid. Üks noormees lubas ka oma sõbrale, kes puudus, seletada, kuidas vulkaani tegemine käib.

 

Liisi Sarap

8.lend

Õpetaja koolitus ehk imeline teadus Šveitsis

Juba üpris oma õpetaja karjääri alguses kuulsin võimalusest külastada Šveitsis tuumauuringute keskust CERN. Toona tundus mulle füüsika õpetamine veel kauge ja võimalus CERNi külastada, arvestades soovijate hulka pea võimatu. Siiski otsustasin sügisel kandideerida ja  paar nädalat hiljem avasin värisevate kätegaOLYMPUS DIGITAL CAMERA kirja. Selgus, et mul on võimalik minna nädalaks Šveitsi. Küsisin koolist ka luba, olles samal ajal juba otsustanud, et kui nad ei luba siis võtan palgata puhkust, sest selliseid võimalusi ei tule elus palju. Pelgasin natuke ka, sest olin ilmselgelt teistest füüsika õpetajatest pea kaks korda noorem ja ka oma teadmiste poolest mitte päris füüsik veel.

Juba reisi alguses sain tuttavaks paljude huvitavate füüsika õpetajatega ja minu üllatuseks oli meie reisiseltskond suurepärane. Ma ei hakka teid 2015-02-19 17.47.30vaevama osakeste füüsikaga, kellel on huvi küsige! Selle asemel julgustan kõiki noori õpetajaid oma vanemate ja kogenumate kolleegidega suhtlema. Pärast väsitavaid loenguid küsisin esmapilgul endale rumalana tunduvaid küsimusi ja sain tihti üllatavalt teada, et seda teemat alles uuritakse ja keegi ei teagi. See oli minu jaoks huvitav ja aus lähenemine võrreldes kooli füüsikaga, kus  tihti on vaid üks õige vastus, mille üle pikemalt ei arutleta.

Samal ajal sain aidata mõnda asja inglise keelest eesti keelde tõlkida ja läbi selle ka ise asju paremini läbi mõelda. Saime ise teha udukambrit ja külastada põnevaid eksponaate, teaduslaboreid ja muidugi osakestekiirendit! Viimasel päeval rentisime auto ja käisime Chamonixis Alpides ja seiklesime EvianiIMG_5130 linnakeses, pimedas jõudsime ka lumistele serpentiinidele. Üheks minu isiklikuks parimaks hetkeks oli võimalus Tesla poodi külastada, mille juhuslikult suurepärase Genfiga tutvudes leitsime. Loodan, et Haridus ja teadusministeerium rahastab ka edaspidi Eesti Füüsika Seltsi ja võimaldab õpetajatele ühiseid erialaseid väljasõite. Usun, et õppisin füüsika kohta sellelt reisilt meeletult ja sain ka kontakte kelle poole edaspidi küsimustega julgelt pöörduda.

 

 

Liisi Sarap

8.lend

Saan hakata elama oma unistuste elu

Tutvudes haridusprogrammi Noored Kooli sisu ja ideega, olin hetkega müüdud ning teadsin, et see on minu jaoks õige tee. Vaimustus pole pärast 9. lendu valituks osutumist kuhugi kadunud ja põnevus aina kasvab. Tänu Noored Kooli programmile saan hakata elama oma unistust juba nüüd! Tunnen, et mul on palju anda ning seejuures rikastada enda maailma. Olen väljakutseks valmis ja ootan huviga järgmisi samme sel teekonnal!”

Gerda Rohi
Verivärske Noored Kooli 9. lennu osaleja

Suured plaanid

Noored Kooli programm tundus minu jaoks huvitav juba bakalaureuseastme õpingutes. Paraku teadsin ma tollal, et erinevatel põhjustel ei saa ma kohe programmiga liituda. Nüüd olen kohe-kohe magistriõpingutega lõpusirgel ning tean, et Noored Kooli programm on see, millega ma edasi tegeleda tahan! Mul on visioon, mida saaks Eesti haridusmaastikul muuta ning ma tean, et Noored Kooli pakub oma abi, et seda ellu viia!

Tauno Tilk
Alustava 9. lennu osaleja

Elu suurim ja ägedam proovilepanek: Noored Kooli

Bakalaureusekraad. Magistrikraad. Keskkonnavaldkonna tööpakkumised. Kaheksast viieni tööpäev. Üldjuhul kontoris, arvutiekraani taga. Ei, see polnud see, mis mind tõeliselt huvitaks. Selles ei tundunud olevat seda tera või sädet, mis tekitaks tunde, et see ongi SEE töö, mida ma tegelikult ka teha tahan. Kuni minu teele sattus programm Noored Kooli!.

Kandideerimisavaldusse esimese tähe trükkimisest on nüüdseks möödas aasta ja mõni kuu. See teekond on juba praegu olnud väljakutsetest pakatav ja kogemustega üle küllatud. Mitmest etapist koosnev valikuprotsess, tööle kandideerimine, intensiivne ettevalmistuskoolitus, suvekool, õpetamine koolis, reedesed ja laupäevased koolitused, kutseaasta seminarid – proovilepanekud, proovilepanekud, proovilepanekud. Õppimine. Areng. Pidev edasiliikumine, sest paigalseisuks pole lihtsalt aega. Uusi teadmisi ja kogemusi lisandub iga päeva ja tunniga.

IMG_3312

Minu jaoks on programmis Noored Kooli osalemine kui terviksüsteem, millel on mitu tugevalt seotud ja üksteist toetavat tahku. Kõige silmapaistvam ja olulisem neist on ilmselgelt kool – mitmenäoline ja arvukalt erinevaid emotsioone pakkuv igapäevane keskkond. Aja möödudes võib märgata, et on tekkinud kindel päevaplaan, mis valdavas osas koosneb kontakttundidest ja järgmise päeva tundide ettevalmistamisest. Samas see, milliseks üks päev lõppkokkuvõttes kujuneb, on alati erinev. Minu arvates ongi see õpetajatöö suur pluss: mul on ees plaan, mida, kuidas ja miks teha, kuid see, millisena teooria praktikas rakendust leiab, on liialdamata öelduna KÕIKIDE tegurite koostoimimise tulemus. Võin julgelt väita, et kahte ühesugust päeva, isegi kahte ühesugust tundi, isegi kui need on paralleelklasside tunnid, ei ole minul veel selle poole aasta jooksul olnud.

IMG_3340

Nii nagu koolis ei ole kahte täpselt ühesugust päeva, ei ole ka kahte täpselt ühesugust inimest. Just inimesed võiks olla teine oluline märksõna, mis minu jaoks on teinud programmis osalemisest kogemuse omaette. Alustades õpilastest, peaaegu kahesajast 5. kuni 9. klassi õpilasest, kellel on ühelt poolt sinule kõrged ootused – et tund oleks huvitav, et saaks ise midagi meisterdada, proovida ja katsetada –, kuid kes teisalt annavad oma vahetute emotsioonide, väljaütlemiste või kirjapanekutega päevale värvi. Nii näiteks toob muige näole see, kui hilisõhtul, mil nii väga tahaks juba magada, avastad õpilaste töid parandades, kuidas mügarbakteritest on saanud küberbakterid või pookimisest poogeldamine. Vähem ei ole õpilaste kõrval tähtsad ka lennukaaslased – inimesed, kellega koos õppides ja arenedes ei pane imeks, kui kiputakse juba üksteise lauseid lõpetama või mõistetakse üksteist sõnadetagi. Peale ühise eesmärgi nimel töötamise jagatakse nii rõõme kui ka muresid, üllatusi ja hämmingut, toetatakse, kuulatakse, nutetakse, räägitakse, arutletakse, analüüsitakse …

Kolmandaks, kuid kindlasti mitte tähtsuselt, on eneseareng ja iseenda tundmaõppimine. Pooleaastane koolis õpetamine on pakkunud juba praeguseks aastate jagu mitmesuguseid emotsioone ja muu hulgas oskan aega planeerida mitu korda efektiivsemalt. Suurenenud on teadmine, et väikesed energiavarud eksisteerivad tegelikult veel ka siis, kui usk nende olemasolusse on väsitava koolipäeva ja õppetundide ettevalmistamisega jäägitult kadunud, või et alati ei peagi olema kerge, sest muidu ei oleks enam kuhugi püüelda, midagi muuta, veel paremaks teha…

IMG_3335

Lii Lõhmus (8. lend)

Kust küll muffinid tulevad?

Ilmselt enamik inimesi vastaks sellele küsimusele nii, et muffinid tulevad kas poest, kohvikust või siis vanaema köögist. Vaida kooli 6. ja 8. klassi õpilastel õnnestus aga oma silmaga näha, kust tegelikult veel paljud maitsvad muffinid pärit on. Nimelt külastasime eelmisel nädalal inimeseõpetuse tunni raames pagaritoodete tehast, kus tutvusime sealse töökeskkonna ning valmistatavate toodetega. Õpilased said ringkäigul ülevaate nii ohutusnõuetest, tootmisprotsessist kui ka tehases esindatud erinevatest elukutsetest. Kõige tipuks sai maitsta ka kohapeal valmistatud šokolaadi- ning mustikamuffineid.

Minu küsimusele, kas õpilased ise näevad end kunagi taolises ettevõttes töötamas, vastas aga enamik, et see töö pole piisavalt põnev ning nad näevad enda potentsiaali pigem mõnel teisel alal. Kasulik teadmine on ju seegi! Üldiselt leiti aga, et kui nad peaks siiski ühe ameti valima, siis kõige huvitavam oleks sellises tehases töötada taigna valmistaja või tõstukijuhina.

Mõned tähelepanekud õpilastelt:

Peamised ohutusnõuded pagaritoodete tehases: hoia puhtust, kanna kaitseriietust ja ära näpi asju, millega sul tegemist pole! Juuksed peavad olema kinni ning ehteid ei tohi kanda!

Töökeskkond oli mehhaniseeritud ja kaasaegne ning õhus hõljus pidevalt magus lõhn. Samas oli ka palju müra ning mõnes ruumis oli väga külm – aga see ongi hea, sest siis ei pea kartma, et tööd tehes palav hakkab.

Töötamine selles ettevõttes ei nõua erilist ettevalmistust, kuna masinad teevad suure osa tööst ära. See on lausa üllatav, kui vähe tööd pidid inimesed ise tegema!

Autor: Merle Soots (7. lend)

 

 

Illustratiivne foto: http://www.cincypastryprincess.com/wp-content/uploads/2014/02/Colorful-Cupcakes.jpg