konn

Sügis Moostes

Mõisakompleks järve ja metsatuka piiril
Mõisakompleks järve ja metsatuka piiril

Päeviku sissekanne 27.09.19

Eile oli ilus päev. Neljapäev. Minu jaoks nädala viimane päev koolimajas.
Ma ei igatse koolist ära – pigem on lastega tegelemine lihtsalt väsitav.
Ilma 8+ tundi uneta oleksin ma täpselt samasugune nagu need kes mu klassis. Või piinleks enesekontrolli valudes – surudes alla impulsse et olla “korralik” ja “eeskujulik” täiskasvanu.

Aga igatahes.

Eile oli ilus päev.
Peale tunde võtsin kohvi ning lihtsalt mõtlesin oma tundidele.
Infoks: harjutan elus ja seetõttu ka klassis teadlikku teadvustamise teadvustamist. St. keskendun alati (kui meenub, märkan ja suudan/oskan) sellele, et ma taipan. Üritan sõita märgatu harjal – alati uuesti ja uudselt. Sest iga hetk on kordumatu.
Ühesõnaga taipan et taipan.
Koguaeg.
Läbi taipamise olen selles kohal mis on. Ja klassis on. Palju.
(Minu tagasihoidlikus klassis kuni 17 inimest korraga.)
Ja olnud joonud oma kohvi ning mõtisklenud just olnu üle – läksin klassi.
Klassis istusin arvuti taha maha ja kandsin tunnid sisse.
Kandsin tunnid ning koos sellega suutsin anda pea igale lapsele individuaalse mõtte või kommentaari.
Üle koridori toimus klassis klassiõhtu. Näpsasin lahkudes sealt laualt paar krõpsu (luba oli olemas) ning vahetasin paar seda erilist sooja ning isiklikku emotsiooni mida saab ainult peale tunde teha. Tead küll neid rahulikke hetki koolimajas peale igapäevamelu.

Ja koju sõites paistis päike. Oli soe sügisõhtu hakk.
Ma tundsin et täna oli minust kasu.
Eile oli ilus päev.

Pärjatud Mooste Park ja Järv
Pärjatud Mooste Park ja Järv

Vaikus ja rahu sünnitavad ilu.

Igaviku laotusesse –
vaikus ulatab käe.

Eemal kauge kumin,
kaugemaks jääb.

Lehtede sahin
meenutab tuult.

Akordioni viis,
kaunistab veel.

Vaikusest ja vaikusesse,
sünnib rahu.

25.09.2019 Mooste

Vaade antud luule kirja panemisel
Vaade antud luule kirja panemisel
Õpilased kunstitunnis
Õpilased kunstitunnis
teacher Hardi
MR. Hardi – 4.ndike antud nimi
Selge kui stock-foto
Selge kui stock-foto

/ Õpilase kunstitund/




Tekst originaalne – piltide autorite kontakti küsida.

Tänukiri

Tänaseks päevaks olen õpetajarollis olnud kaks ja pool nädalat. Täpselt sama kaua on olnud minu õpilased esimest korda kooliõpilase rollis. Minu klassi õpilane küsis minult täna järgneva küsimuse: ”Õpetaja, kas sa oled ameerika mägedel sõitnud?”. Vastasin talle, et vist päris ei ole. Järele mõeldes oli see sulaselge vale, sest elu ongi üks suur ameerika mägi.

Tegelikult on täna see hetk, kus ma soovin hoopis öelda ”AITÄH!”. Aitäh mu armas 1C, et sa lased mul olla nii hea õpetaja, kui ma täna oskan. Aitäh mu armsad kolleegid, kes küsivad, kuidas mul läheb. Aitäh mu armas kooli tugipersonal, kes on minu jaoks olnud olemas palju suuremal määral nõu ja jõuga kui oskasin oodata. Aitäh mu armsad lapsevanemad, et annate mulle võimaluse ja usaldate mind oma lastega. Aitäh mu armas Pelgulinna Gümnaasiumi juhtkond, et te annate mulle võimaluse ja võtate mind kui inimest.

Aitäh armas Noored Kooli meeskond, et usute minusse ja lubate mul teha vigu. Aitäh Maria, et toetasid mind tuutorina ja inimesena Narva linnalaagris. Aitäh Siiri, et vedasid mu jõuga Narvas Nooruse spasse ja oled eeskujuks ”lihtsustamisega”. Aitäh Liis, et kogemata tutvustasid mulle Noored Kooli programmi ja oled mu sõber. Aitäh Matis, et puhastasid mu pead rääkides viimasel Noored Kooli koolitusel mittekoolijutte. Aitäh Kätlin, et kutsusid meid oma koju ja tutvustasid meile oma kutsubeebit. Aitäh KOGU NK 13. LEND, et oled minuga koos sel teel ja inspireerid mind igaüks omal moel. Aitäh mu pere ja sõbrad, et toetate mind ja soovite jaksu.

Õpetaja Anna-Stina tehtud käsitöö klassi seinale enne kooli algust.


100 päeva õpetajana - Loodud canva.com keskkonnas

Sada!

9. detsembril täituvad septembris oma tööd alustanud õpetajatel sümboolsed 100 tööpäeva. See on vähemalt sada võimalust küsida, miks ma pean seda rasket ja ühiskonnas mitte just kõrgelt hinnatud ametit ning ka sada võimalust sellele küsimusele vastata.

Ma olen õpetaja, kuna

  1. mind rõõmustab, kui õpilased ei kiirusta tunni lõpus asju pakkima, vaid jäävad minuga vestlema;
  2. ma õpin iga päevaga andma aina konstruktiivsemat tagasisidet;
  3. see on austusavaldus mind õpetanud suurepärastele õpetajatele, keda ma ei osanud vääriliselt hinnata;
  4. ma saan iga päev arutada oma eriala-välistel teemadel;
  5. ma õpetan midagi uut ka endast kogenumatele kolleegidele;
  6. kui mul on kurb tuju, ütlen ma õpilastele „Istuge palun maha!“ ja nad istuvad põrandale;
  7. ma saan käia põnevatel ekskursioonidel;
  8. ma luban õpilastele, et me vaatame Star Wars: The Clone Wars seriaali, kui nad on selle preemiana välja teeninud, aga tegelikult on see preemia mulle nendega veel ühe nädala vastu pidamise eest;
  9. ma kogen igas tunnis, kui leidlikud on lapsed enne, kui täiskasvanud selle ande ära rikuvad;
  10. bioloogiaklass on täis suurepäraseid atribuute selfiede jaoks;
  11. ma õpin iga päevaga aina rohkem tunnistama oma vigu;
  12. ma näen iga päev üllatunud nägusid, kui õpilased ületavad enda peas ette kujutatud võimetepiiri;
  13. ma näen iga päev vähemalt ühte heureka-hetke, kasvõi kõige väiksema avastusega seoses;
  14. ma saan iga päev raamatuid lugeda;
  15. ma saan julgustada lapsevanemaid õppima koos lastega;
  16. Eesti haridussüsteemis ei muutu miski, kui me ise ei tegutse;
  17. ma saan nakatada õpilasi enda stiilis huumoriga;
  18. saan õpetada õpilasi tundma koolis õpitut ära nende igapäevaelus;
  19. pidev vaimne väljakutse hoiab aju toonuses;
  20. õpilaste probleemidega tegelemine paneb ümber hindama enda elus olevate murede tõsidust;
  21. ma naudin kaost meenutavat töömelu;
  22. mulle õpetatakse tegema suurepäraseid paberlennukeid;
  23. ma tahan, et õpilased seaksid endale eesmärke enda huvide, mitte praeguste võimaluste järgi;
  24. ma saan õpetada õpilasi armastama raamatukogusid ja lugemist;
  25. videote vaatamine tööl ei ole ülesannetest kõrvale viilimine;
  26. minu tuttavate toetus kinnitab, et ma teen õiget asja;
  27. ma näen eesti keele vajalikkust ühiskonnas;
  28. ma julgen osutada probleemidele neid ilustamata;
  29. ma saan seista nõrgemate õiguste eest;
  30. ma kuulen siiraid vabandusi õpilastelt ja see teeb südame härdaks;
  31. ma tahan, et õpilased oskaksid teha uue info põhjal loogilisi järeldusi;
  32. mul on julgust võtta vastutus sellise olulise asja eest nagu haridus;
  33. mul koguneb iga päevaga palju lõbusaid lugusid, mida sõpradega jagada;
  34. ma saan õpetada lastele, et kõikidega ei pea sõber olema, aga kõiki tuleb austada;
  35. ma õpin olema aus enda suhtes;
  36. ma saan õpetada õpilasi armastama ennast sellisena, nagu nad on;
  37. ma tahan, et mu õpilased näeksid oma tuleviku Eestis;
  38. ma tahan, et mu õpilased suhtuksid kriitiliselt kõigesse, mida kuulevad;
  39. ma õpin alati põhjendama enda seisukohti;
  40. ma õpin ütlema kindlamalt asjadele „Ei!“;
  41. ma tahan, et õpilased oskaks teha elus põhjendatud valikuid;
  42. ma tahan näha, kas mu õpilane suudab lõpuks kõik kümme leivaviilu korraga suhu toppida;
  43. töövõidud annavad tohutut motivatsiooni edasi tööd teha;
  44. mul on väga inspireerivad kolleegid ja eeskujud;
  45. ma saan öelda igale vaiksele õpilasele, et ta ei pea teise pärast oma iseloomu muutma;
  46. ma näen, kuidas õpilased muutuvad iga päevaga aina julgemaks;
  47. see motiveerib mind iga päev naeratama;
  48. ma tutvun paljude erinevate subkultuuridega;
  49. ma tahan kuulda lahendusi neile kümnetele uurimistööde probleemidele;
  50. ma saan näidata, et kurbust või pettumust ei pea väljendama;
  51. õpilased ei mõista irooniat ja see teeb naljakad olukorrad veelgi naljakamaks;
  52. ma saan olla teistele õpetajatele toeks;
  53. kui ma tahan keset tööpäeva pilte värvida, on mul vähemalt 10 kaasosalist kohe võtta;
  54. mulle meeldib avastada uusi asju;
  55. ma tahan, et neljandikud õpetaksid mulle slime’i tegemist;
  56. ma usun, et igat last peab kiitma;
  57. ma olen saanud paar eesti keelt mittekõnelevat õpilast ütlema mulle iga päev „Tere“;
  58. ma tahan, et vähemalt minu klassiruumis tunneks iga õpilane ennast mugavalt;
  59. ma teen tööl umbes 8000 sammu;
  60. ma tahan terve oma elu õppida;
  61. ma õpin aina paremini kriidiga joonistama;
  62. mulle meeldib rutiinivaba töö;
  63. ma saan pidevalt hinnata ümber oma põhimõtteid;
  64. ma tahan, et ükski õpetaja ei peaks tulevikus ajama õpilasi mööda koridori taga, et neile individuaalset lähenemist pakkuda;
  65. ma näen, et minu õpilased saaksid panustada Eesti ühiskonda kuhja heade tegudega;
  66. mul on suur autonoomia otsustada, mida ja kuidas ma õpetan;
  67. ma tahan, et mu õpilased õpiksid õppima, mitte fakte pähe tuupima;
  68. ma tahan julgustada tüdrukuid olema julged ja seiklushimulised;
  69. mõne õpilase jaoks olen ma ainus täiskasvanu, kes teda tunnustab;
  70. mind rõõmustavad õpilaste pisikesed võidud ja saavutused;
  71. ma saan pärast tööpäeva lõppu, kui ükski õpilane ei näe, hüpata kott-toolide hunnikusse;
  72. ma õpin hindama üldoskuste olulisust aina rohkem;
  73. ma usun, et saan aidata hiljuti Eestisse kolinud õpilasel siin hakkama saamisega;
  74. mul on riiulil kummikommiämblik, mida üks õpilane mulle kinkis mu seni kõige raskemal tööpäeval;
  75. ma saan lõpuks põhikooli loodusõpetuse selgeks;
  76. ma tahan, et praegu tunnis paigal mitte püsiv õpilane õpiks kannatlikkust;
  77. mind ajab sisemiselt naerma, kui ma tõstan vaikusemärgiks käe ning mu õpilane tuleb hiirvaikselt mu juurde, hüppab üles, lööb patsu ja istub samasuguses vaikuses tagasi enda kohale;
  78. õpetajate toas on alati kellelgi sünnipäev;
  79. ma tahan, et ükski õpilane ei tunneks ennast koolis diskrimineerituna;
  80. ma saan varahommikutel kühveldada Tallinna kesklinnas mulda pudelitesse;
  81. ma usun, et looduse väärtustamist saab õppida;
  82. ma tahan motiveerida oma õpilasi hindama ausalt enda arengut;
  83. ma tahan julgustada poisse avaldama oma tundeid;
  84. ma saan iga nädal küsida õpilastelt, miks nad arvavad, et nende hindelagi on 3 või 4;
  85. ma õpin ütlema rasketele väljakutsetele „Jah!“;
  86. ma saan näidata, et keskkonnateadlikkus pole lihtsalt moevool;
  87. ma usun, et vene koolide õpilastel on võimekust murda klaaslaest läbi;
  88. ma tahan tugevdada õpilaste koostööd oma vanematega;
  89. ma ei pea kaunistama oma kodu jõulukaunistustega, sest et tööl on nende üleküllus;
  90. ma saan tasuta loomaaeda;
  91. ma saan tunda ennast valimiste ajal sama olulisena kui arstid, politseinikud ja tuletõrjujad;
  92. ma ei pea terve tööpäeva istuma;
  93. ma ei päästa igapäevaselt elusid, kuid saan panustada sellesse, et seda teeksid tulevikus minu õpilased, suurendades kordades nii minu väikest panust nende haridusse ja tulevikku;
  94. mulle on toeks palju inimesi, kes ei luba rasketel hetkedel alla anda;
  95. ma olen veel naiivne ja täis usku, et ma suudan luua pikaajalisi muutusi;
  96. ma vajan veel aastaid harjumist mõttega, et ma olengi päriselt kellegi jaoks eeskuju ja inspiratsioon;
  97. ma kuulen liiga sageli küsimust „Aga miks sinusuguse hariduse ja oskustega inimene on õpetaja?“ ja seda ka kolleegide ja õpilaste poolt;
  98. ma usun, et hea haridus on iga õpilase õigus;
  99. ma ei taha, et ükski õpilane kannataks koolikiusamise all nii, nagu mina seda pidin;
  100. ma tahan näha oma töö vilju nüüd ja kohe, mitte alles paarikümne aasta pärast.

Sa ei pea kui sa ei julge ehk kogukonnapraktika Noored Kooli meeskonnas

Noored Kooli meeskonda on viimastel kuudel abistanud neli vinget kogukonnapraktikanti Tallinna Saksa Gümnaasiumist. Möödunud nädalal võtsime ühiselt praktika kokku ja nentisime, et see oli kõigile igati positiivne kogemus.

Martina Eerme käis kogukonnapraktika raames abiks Noored Kooli hindamiskeskuses. Oma kogemusest räägib Martina nii: “Hindamiskeskuses oli palju inimesi, kes kandideerivad Noored Kooli programmi. Minu ülesandeks oli alguses vaadata, kui nad tegid loogilise mõtlemise testi, et kõik toimuks vastavalt reeglitele. Peale pausi jagati meid gruppideks, nii et igas grupis oli 7-8 õpetajakandidaati ja kolm hindajat, kelleks olid Noored Kooli töötajad ja vilistlased. Igal õpetajal oli aega, et näidistund ette valmistada ja siis nad pidid 7-minutilise tunni läbi viima. See, kuidas nad näidistunde läbi viisid, oli väga erinev. Osad neist ei teadnud isegi baasreegleid, näiteks et õpetaja võiks tunnis õpilastele otsa vaadata, mitte aknast välja. Aga osad tegid väga huvitavalt, tegid näiteks mänge ja püüdsid õpilasi kaasa haarata. Pärast tunde pidid nad veel grupis koos ühe ülesande lahendama ja meie vaatlesime, kuidas nad selle käigus teistega suhtlesid ja oma ideid esitlesid. Hindasime neid ja siis hiljem umbes kolm tundi hindajatega arutasime seda, mida päeva jooksul nägime ja kas kandidaat peaks saama järgmisse vooru. Teised hindajad küsisid väga palju minu arvamust ja arvestasid sellega. See oli väga huvitav kogemus. Jäin oma praktikaga rahule, sest lisaks sellele, et sain lähemalt näha, kuidas üks vabaühendus töötab, õppisin inimesi hindama ja ka ennast esinejana analüüsima. Ma ei oleks oodanud, et mulle antakse nii oluline roll ja minu arvamust nii palju kuulatakse.”

Noored Kooli valikujuht Gerda Rohi jäi väga rahule omavahelise suhtluse sujumise ja kokkulepete pidamisega: “Saime tänu Martinale hindamiskeskusesse päris õpilase vaadet ja tema panus oli meile tõeliselt väärtuslik.”

Eliis Mäetalu aitas korraldada novembris Noored Kooli toetajate ja vilistlaste kohtumisõhtut. Eliis kirjeldab oma kogemust: “Üheks minu ülesandeks oli mõelda ette valmis küsimusi, mida üritusel osalejad võiksid omavahel arutada, et nad saaksid kohe alguses jutu jooksma. Teiseks helistasin ma läbi kohtumisele kutsutud inimesi ja nende sekretäre, et uurida, kas nad tulevad. Lõpuks osalesin ka ise sellel üritusel ja see oli hästi tore, sest sain kuulata, mida erinevad inimesed õpetajatööst arvavad. Hästi jäi meelde üks noor meesõpetaja Alex, kes rääkis ühest hästi õnnestunud tunnist kui oma päeva tipphetkest. Tore oli kuulda õpetaja vaimustust ja kirge oma tööst. Arvan, et mu praktika oli hästi korraldatud ja sain tänu sellele juurde kogemusi ürituste korraldamiseks. Näiteks võõrastele inimestele helistamine nõudis algul veidi eneseületamist ja olen väga rahul, et mulle see ülesanne anti.”

Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi hindab Eliisi panust kõrgelt: “Ürituste korraldamise puhul on sageli tarvis teha palju väikseid asju, mis kokkuvõttes võtavad päris palju aega. Meile oli väga suureks abiks, et Eliis osa neist ülesannetest enda peale võttis. Loodan, et see kogemus pakkus talle eduelamuse ja innustab ka edaspidi julgelt uusi asju ette võtma.”

Anita Kremm tegi oma praktikaülesandena valmis videod Noored Kooli HaridusTormi seminariks. Anita: “Minu eesmärgiks oli ühendada praktikategevust oma huviala ehk filmindusega, suhelda erinevate inimestega ja saada nendelt uusi teadmisi. Seda kõike praktika Noored Kooli sihtasutuses mulle ka pakkus. Ma intervjueerisin ja filmisin kahte Tallinna Ülikooli teadurit ja pärast monteerisin kolme videot (üks inimene filmis oma video ise). Väga huvitav oli rääkida inimestega, kel pole igapäevast otsest kontakti õpilastega ja kes lahendavad haridusprobleeme teadlastena. Ühe filmimise ajal avastasin, et mu enda peres on ka sarnane probleem, millest intervjueeritav räägib ja siis oli väga hea temaga avameelselt seda arutada. Ta andis mingitele minu küsimustele vastused, mida ma üldse sellest ei oodanud. Kõik kolm videot tulid väga kasulikud ja arvan, et kõik koolis töötavad inimesed võiksid neid vaadata, et teada kuidas ennetada seda, et õpilased ei katkestaks õpinguid liiga vara.”

Noored Kooli koolitusjuht Maria Kurisoo: “Meil väga vedas Anitaga, sest saime superprofessionaalsed videod, mis olid meie jaoks väga vajalikud ja on saanud palju positiivset tagasisidet. Tema panus aitas oluliselt kaasa HaridusTormi seminari õnnestumisse. ” Anita tehtud videosid saab vaadata siit, siit ja siit.

Sigrid Saagpakk on kogukonnapraktika raames aidanud kaasa Noored Kooli värbamismeeskonna tööle. Tema ülesandeks oli otsida võimekaid eestvedajaid erinevatest kogukondadest, mis on kättesaadavad internetiotsingu vahendusel. Teise ülesandena viis Sigrid läbi tagasisideküsitluse Noored Kooli esimese kandideerimisperioodi kandidaatide hulgas. Selleks vaatas ta üle eelmise aasta küsimustiku ja kohendas seda märkimisväärselt ning argumenteeris arukalt igat oma ettepanekut. Pärast küsitluse tähtaega analüüsis Sigrid üksi kõikide vastanute tagasisidet ning koostas kokkuvõtte, mis andis olulise sisendi Noored Kooli värbamise, valiku ja kommunikatsiooni järgnevate perioodide planeerimisse.

Noored Kooli värbamisjuht Maris Viires: “Sigrid on mind nende paari kuu jooksul rabanud oma strateegilise mõtlemise, kiire tegutsemise, tugeva motivatsiooni ja ülima lahendusmeelsusega. On jäänud tunne, et pole asja, millega ta Noored Kooli kontekstis hakkama ei saaks. Kuna tema motivatsioon ei ole raugenud, jätkub meie koostöö suure tõenäosusega ka pärast ametlikku kogukonnapraktikat.”

Noored Kooli meeskonnal oli praktikantide tööst palju abi ja positiivse kogemuse pinnalt tahame kindlasti ka järgmisel aastal kogukonnapraktika programmis osaleda!

kogukonnapraktikandid

Noored Kooli kogukonnapraktikandid Martina Eerme, Eliis Mäetalu ja Anita Kremm

Kogukonnapraktika on koolide ja vabaühenduste koostööprogramm, mille käigus gümnaasiumiõpilased lähevad mõnda vabaühendusse põgusale praktikale. Uued oskused, teadmised ja hoiakud aitavad noorel kasvada aktiivseks ühiskonnas osalejaks, vastutustundlikuks kodanikuks ning hoolivaks ja märkavaks inimeseks ehk heaks kodanikuks. Uuri lähemalt: https://heakodanik.ee/kogukonnapraktika/

Muljeid neljandalt Arvamusfestivalilt

Reede, 12. augusti hommik oli imeline, kui startisime heade lennukaaslaste Oskari ja Kristiniga Olümpia eest suunaga Paidesse. Päike paistis ja tuju oli ülev. Äsja oli läbi saanud meie aprillis alustatud tsükliline ettevalmistuskoolitus ning tegu oli nagu pingelangus-boonus-üritusele sõiduga.

Teadupärast pakub Arvamusfestival huvitavat pea igale maitsele. Seda nii vaimutoidu kui kulinaarses mõttes. Menüüs on nii palju põnevat, et paratamatult tuleb teha valikuid.
Mina otsustasin osa saada Araabia maade elu arutelul arengukoostöö ja välispoliitika alal, kus mõtteid vahetasid mitmekülgse araabiamaade kogemusega Kristi Ockba, Peeter Raudsik, Helga Kalm ja Vladimir Sazonov.
Õhtu kulmineerus ilmselt ühe oodatuima ja suurima kuulajate arvuga debatiga, mille korraldas ERR. Nimelt olid vastamisi presidendikandidaadid ning arutelu juhtis Mihkel Kärmas.

Aga lähemalt tahan rääkida hoopis ühest pärastlõunal toimunud üritusest, mis puudutas otseselt ka mitmeid Noored Kooli programmiga seotud inimesi.
Nimelt korraldasid Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Heateo SA Nupukate lahenduste konkurssi, mille võitja valisid kohapeal välja pealtvaatajad. Oma uuendustlikku ja sotsiaalse mõõtmega projekti tutvustasid kuus osalejat:
1. Rahvusvaheline Maja, kes soovib tekitada kohtumispaiga kohalike ja sisserännanute vahel;
2. Topsiring, kes pakub toitlustajatele korduvkasutatavate joogitopside näol keskkonnasäästlikku alternatiivi ühekordsete plasttopside asemel;
3. Rehabilitatsiooni Keskus, mis keskendub uimastisõltuvusega noortele;

ja siis kolm projekti, mis on, nagu lubatud, seotud suuremal või vähemal määral Noored Kooli inimestega:

4. Kalamaja Avatud Kool, mis avab k.a. sügisel uksed huvikoolina ning plaanib 2017. aasta septembrist alustada esimeste klassidega kogukonna põhikoolina, pakkudes erisusena eesti-vene-inglise keelset keelekümblust ja kohalikku kogukonda kaasavat projektõpet. Vt lähemalt: http://avatudkool.ee/
5. Vaikuseminutid. Programm, mis põhineb parimatel maailma praktikatel ning mille eesmärgiks on viia õpilasteni tähelepanu ja meelerahu harjutused, mis aitavad luua hea keskkonna õppetööks, meelerahuks ja paremaks enesetundeks. Vt lähemalt: http://vaikuseminutid.ee/
6. Tagasi Kooli karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursus, mille viivad läbi peamiselt õpilased ise, kaasates külalisõpetajaid. Kursus hõlmab tegevusi, mis aitavad noortel töömaailma tundma õppida ja ühtlasi arendada oma organiseerimisoskuseid. Vt lähemalt: https://tagasikooli.ee/teoksil/karjaariopetus/

Pealtvaatajate hääletuse võitis küll Rehabilitatsiooni Keskus, kuid selline minikonkurss andis hea võimaluse kõigile osalejatele oma tegevuse tutvustamiseks. Soovin kõigile oma ettevõtmistes edu ja tuult tiibadesse!
Minu jaoks piirdus selle aasta Arvamusfestival küll ühe päevaga, kuid mõtteid ja ideid, mida kaasa sain, jagub veel pikaks ajaks. Plaanin järgmisel aastal samuti osaleda ning teeksin siinkohal ettepaneku, et võiksime Noored Kooli seltskonnaga mõelda ühisele õhtuveetmiskohale esimese päeva õhtul, et värskelt muljeid vahetada ja mõnusalt üheskoos õhtut veeta.

Praegu aga nautige veel suve, kuniks saab!:)

 

HOLY COW ehk teel Kiviõlli

Ühel mitte nii ilusal pühapäeval pakkisin kokku oma kodinad ja tahaksin öelda, kimasin rattaga rongi peale, kuid siiski-siiski – jalgratas poisi autos – sain küüti Kitseküla rongipeatusesse. 2 weeks in Kiviõli, here I come!!!

Jah, algus oli kergelt öeldes muhelema panev. Vihma kallas, taevas sähvis valgusnooli, kõrvu täitis kõuemürin ja tormituul painutas puuladvad vastu maad. Päev oli pime ja muutus iga minutiga aina pimedamaks – puudu olid vaid dementorid (mustad hõljuvad positiivse energia mugijad Harry Potter’ist). Vahtisin õuduse ja ka elevusega mööda rongiakent tuules moodustuvaid horisontaalseid veeniresid. Plaan rongis teha eesootavaks laagriks ettevalmistusi läks kergelt öeldes vett vedama. 😀

Õnneks ei olnud ma rongis üksi. Igas peatuses tuli keegi “omadest” peale. Tulid kursakaaslased, tulid tuutorid, tulid mentorid (õnneks mitte dementorid). Igal kaasas oma jutt vihma kätte jäämisest ja suur kott kõige vajaminevaga – paar hilpu ja mängud 1, 2, 3 … 100. Ärevus oli ju suur ja pigem olla paremini varustatud kui tühjade kätega. No mina olin pigem see viimane, aga sellest polnud ka hullu! Igatahes aitas juba rongisõit leida ühist keelt ja luua ühist meelt.

Meid on 10. lennus 23 maruvahvat tegelast. Osad veeresid Kiviõlli autoga ja tänu neile saime hostelisse toimetamiseks oma suured kotid autode peale toimetada. Kuna pikne liikus koos meiega Tallinnast Kiviõlli, oli see super kergendus – kottideta vihmas kooli poole vändata on märksa lihtsam. Eestikeelses Kiviõli I Keskkoolis ootas meid ees esimene koosolek, materjalide tutvustamine, klasside valimine ja valmisseadmine, direktori tervitus ja lastevanemate koosolek. Tänu viimasele saime teada, et ootused suvekoolile on täitsa realistlikud (viuh! – ma ei peagi kahe nädalaga võlukunstnikuks hakkama). Peamine, et lastel on FUN, saavad midagi uut teada ja suhtlevad julgemalt eesti keeles. Aa… õige koht mainida, et minu junsud eesti keelt ei puhunud. (Suvekoolile eelnevas ankeedis oli küll taoline märge keeleoskuse kohta, aga ju ei tundunud see siis veel piisavalt määrav informatsioon talletamiseks.)

Hostelisse jõudsime alles päris hilja ning tegime soojendust infominutitega – kes teeb lastele virgutusringi, kes teeb millal süüa, millal on öörahu jne. Aega mõelda esimesele koolipäevale oli paar hekte, jaksu aga üldse mitte. Kui ma pea padjale heitsin, olid unenäod juba alanud.

Emotsioonid päevast võtavad hästi kokku meie särasilmse organisaator/ingli Aljona sõnad: “…ega Noored Kooli saabubki kohale vaid kärtsu ja mürtsuga.” Suured muutused ja säravad hetked olid alanud.

 

Mari-Liis Raudsepp

NK 10. lend

Esimese aasta lõpu valguses õpetajast

Minu esimene kooliaasta õpetajana on lõpusirgel. Viimane tund on antud ja aeg on teha kokkuvõtteid ja tagasivaateid, endasse vaatamisi ja uusi eesmärke seada. Kui maikuu keskel lugesin päevi, millal kool lõpeb, sest lihtsalt enam ei jaksanud, siis viimasel nädalal, kui kool reaalselt läbi saamas, hakkasin hoopis järjest tihedamini leidma end mõtetelt, et mida uuel aastal teha, mida sel aastal ei jõudnud või jaksanud. Tunnen, et võiksin vabalt uue õppeaasta tunde planeerima hakata ja mingit puhkust polegi vaja. Ausalt, see on hirmutav.

Motiveeritusest hoolimata uut kooliaastat ette valmistama hakata sain mahti ka õppeaastale tagasi vaadata. Aasta tagasi ma olin täiesti veendunud, et ma lähen maailma muutma. Olgu selleks siis kas või ainult ühe inimese maailma ja täiesti okei on ka see, kui see maailma on vaid minu enda maailm. Täna mõtlen samamoodi, kuid mõtlen sellele lause sisule teisiti. Keskendusin pigem minu enda osale selles lauses. Naiivselt mõtlesin, et ainult minusugune inimene suudabki olla hea õpetaja, et ma olen ainuke hea õpetaja – ma ei ole ju väsinud, mugavustsoonis, vähese motivatsiooniga, kibestunud ja elus pettunud. Täna olen targem ja näen laiemalt.

Täna tean, et koolides on õpetajaid, kes on oma tööd teinud aastakümneid ja ikka on väga motiveeritud, rõõmsad ja naeratavad, uusimate tuultega haridusmaastikul kursis ja tahavad anda parimat haridust. Ja neil on veel miski, mida mul ei ole – kogemus. Nüüd tean, kui palju annab juurde ja väärt on õpetaja kogemus. Õnneks on mul lahkeid ja toetavaid kolleege, kes oma suurt väärtust jagavad. Olen neile siiralt tänulik – nad on mu esimese aasta õpetajana teinud lihtsamaks. Teisalt aga tean ka nüüd seda, et ma muudan palju rohkemate maailma, kui vaid enda oma. Olen seda juba teinud ja see on suurepärane tunne. Tunne, et mul on mõju ja seda õpilaste pärast mitte enda.

Käisin ka mina Pärnu Juhtimiskonverentsil ning sain enda jaoks kahe üllatuse osaliseks. Esimene ja positiivne oli see, et osati mainida Noored Kooli programmi ning kui seda tehti, siis ainult positiivse näitena. Oli suurepärane tunne olla osa sellest. Teine ja negatiivne üllatus oli see, et kui mainiti õpetajat, siis valdavalt just seda väsinud, kurja, õpilasi alla suruvat ja kaardikepiga vehkivat õpetajat. Miks nii? Ka sellel õpetajal on muidugi mõju, aga milline ja kui suur?

Minul on olnud see õpetaja ning koolis, kus töötan, on täna see õpetaja olemas. Lausa mitmeid. Õpetaja, kes ei ole koostööaldis, kes pigem ussitab tagatubades, räägib taga, kannab väärtusi, mida ma tahan, et ühelgi lapsel ei oleks, enesekehtestamiseks kasutab õpilaste alla surumist (kusjuures peab seda ka täiesti ainuõigeks), kasutab materjale, mille tegi 20 aastat tagasi, õpetab vana õppekava järgi, sest on nii alati teinud, uut ei ole lugenudki, üldpädevustest ei tea midagi, esitab töökava esitamise pärast ning seda sama, mis on näidisena õpikuga kaasas või internetist alla tõmmatud ja ei ole tunnikava teinud samuti aastakümneid. Miks sai sinust selline õpetaja? Aga see õpetaja, kellele viimane küsimus esitatud on, ei loe iial seda postitust.

Mul on olnud väga vinge aasta! Olen nii palju õppinud ja kogenud, arenenud ja avastanud, õnnestunud ja ebaõnnestunud, olnud ärev ja rahulik. Tunnen uhkust kuuluda Noored Kooli programmi, olen tänulik headele kolleegidele toetuse eest ning tänulik ka nendele teistele õpetajatele, kes te tuletate mulle meelde, milliseks õpetajaks ma kunagi muutuda ei taha. Olen tänulik oma õpilastele, kes te mõtlete, et ma õpetasin teile palju – kui te vaid teaks, kui palju ma teilt õppisin (!).

Küsimused, mida esitasin ei ole veel minu peas vastust saanud. Õnneks on mul veel aega selle üle mõelda.

Talvi Kaja
9. lend

Ühest õppekäigust…

Ma pole pikalt kirjutanud. Huvitav, kuidas kõrvalt vaadates tundub kõik hästi põnev ja tahaks pidevalt teada, mis toimub, kuid ise milleski sees olles on asjad kordi ja kordi põnevamad, kuid isegi sellega harjub, et iga päev on hullumeelselt äge. Täpselt sellist nautimust kogengi ma Noored Kooli õpetajana Kiviõlis. Nii tekibki vahel tunne, et ei oska midagi suurt ja erilist rääkida, kuid kui keegi küsib, siis lähevad jutupaelad lahti ja tuleb ennast lausa sundida, et need ülejärgmise õhtuni lahti ei oleks!  Proovin ca kuu pärast teha ka pikema sissevaate oma esimesse õpetajaaastasse. Hetkel panen kirja aga väikesed mälestused seoses ühe õppekäiguga ning muljed, mis meenuvad ühe Noored Kooli koostööpartneriga.

Alates veebruari keskpaigast on Noored Kooli osalistel suurepärane võimalus veeta koolitusreede ööd Solo Sokos Hotel Estorias, mis tähendab, et oleme saanud korduvalt teha pikki arutlemise ja peegeldamise õhtuid ning ennast mõnusalt rutiinist välja tõmmata. Koostöö algus Estoriaga tähendas ühtlasi seda, et minul ja Karinil (8. lend) avanes võimalus oma 9. klassiga külastada Estoriat ning Viru hotelli. Meie käiku vedas hotellijuht Harry, kes näitas tube, rääkis hotellindusest üldiselt ning näitas KGB muuseumit ning muidugi saime üleval kuulsate Viru tähtede juures käia. Just see osa avaldas õpilastele sügavat muljet ning nädal hiljem kommenteeris üks õpilane, et „Kui nii tähtsad onud nii muhedad on ja nii kõrgele saavad koolilapsi viia, siis polekski väga hull selline ka ise olla.“

Tollel samal käigul sai väisatud Riigikogu, Loodusmuuseumit ja Eesti Panga muuseumit ning tõdesin taaskord, et kõikjalt saab nii palju õppida. Samas tuli kasuks ka giidikogemus, sest meil jäi ootamatult 45 mintit aega üle, mis tähendas ekspront giidituuri vanalinnas, sest kui noortele tegevust ei paku, kaotad sa nad kiiresti.  Minu jaoks oli suuremaid kogemusi, et kui tahta ja hästi planeerida on võimalik ühte õppekäiku ikka väga palju asju ära mahutada, lisaks sain teada, et kui noored juba Tallinnasse tuua, siis Hessi või Mäki külastus on primaarne, Solarisse võiks ka jõuda…

Estoria külastuse käigus aga käisime muuhulgas ka hotellitubades. Muidugi näidati meile ka sunaga sviiti ning kuna olin Harryga heale soonele saanud, siis viskasin naljaga pooleks kommentaari, et NK osalisi pole küll veel sellisesse sviiti majutatud. Vastuseks tuli kohe, et „lase sant sauna ning tahab lavale ka kohe“. Sellise lõõpimise tähe all ka meie külastus lõppes. Miks ma seda räägin on see, et selle väikese dialoogi lõpptulemiks oli see, et 1. aprillil ulatati minule ja Geronile registratuuris selle samase saunasviidi uksekaart ja korraks tekkis ikka väga suur kulaku tunne.

Kui ma mõtlen hetkel tagasi senisele kogemusele, siis kui kooli ja Kiviõliga seonduv välja jätta, siis meenuvadki esimesena külaskäigud lennukaaslaste juurde ning chilliõhtud Virus. Nendes reedeõhtutes on mingisugune maagia peidus, mis on 9. lendu kokku sidunud rohkemaks kui lennukaaslasteks ning üha enam sõpruskonnaks.