Entries by Triin Toomesaar

Kui NK oleks inimene, käiks ta juba 3. klassis

Noh, juba meelest läinud, jah? Et sünnipäev oli? Tuletan igaks juhuks meelde! Möödunud esmaspäeval, 2. novembril tähistas NK kogukond oma 9. sünnipäeva. Tort, fanfaarid, kogu trall! Foorumteater aitas piiluda nii noore õpetaja, teismeliste õpilaste kui lapsevanema hingeellu, jagati kogukondlikke Harri-nimelisi haridusauhindu, vesteldi, pildistati ja pugiti igasugu värki. Kui ei usu (või tõesti eriti ei mäleta), […]

Quo vadis, Noored Koori?

Üks väike laul oli Haapsalu rannas maas tol 2012. aasta suvel, mil 6. lend Noored Kooli suvekonverentsi õhtust pidu planeeris. Ent poolhumoorikat ühislaulmist Öö ja Ilm (vt siia) kavandades ei osanud ilmselt keegi meist aimata, kui suureks see kõik kasvada võib. Too laul ei jäänud sinna Haapsalu randa maha, vaid Maarja Urb 4. lennust korjas […]

Mis tunne on olla vilistlane?

Kui vilistlasliikumist 2012. aastal sügisel käivitama hakati, olin alles verivärske 6. lennu osaleja. Ometi käisin huviga töörühma koosolekutel, aitasin sõnastada vilistlasliikumise eesmärke ja rolli, kujutades vaimusilmas ette, mis võiks olla ühe vilistlase huvi ja töö pärast programmi lõpetamist. Kaks aastat hiljem, 2014. aasta sügisel on vilistlasliikumise esindus täies tööhoos ning mina verivärske vilistlane. Kohvijoomise ja […]

Elusid muutev kogemus…

„Ma tunnen, et olen isiksusena muutumas. See tekitab segadust. Ma tunnen, et ma ei ole enam päris see Triin Toomesaar, kes ma olin [2012. aasta] kevadel, aga ma ei ole ka jõudnud pärale selle uue enda juurde. Mu enesetunne on pisut pidetu ning hõljuv – ma ujun justkui sügavas vees, mõlemad kaldad on kaugel. See […]

Klassijuhataja – ühe-naise-valitsus?

Sel nädalal klassijuhatajakohustusi täites tabasin end mõttelt, et pean kõik see aeg žongleerima väga erinevate tegevustega. Klassi juhatamine nõuab palju aega, energiat ja oskusi. Ideaalne oleks, kui kõiki ülesandeid täidaksid erinevad inimesed – nii nagu valitsuseski on haldus- ja vastutusalad ära jaotatud -, ent täna on klassijuhataja nendes lugematutes rollides üksi. Mõistagi olen oma rahva […]

Mida uskuda või mitte uskuda?

Neljapäeva hommikul ma väga hästi ei uskunud, et sain tavapärasest 30 minutit kauem magada. Koolitöö asemel ootas mind, Triinu ja Kadit ees 2 päeva uusi mõtteid Pärnu juhtimiskonverentsil, mille teema sel aastal oli „Usu küsimus“. Paar tundi hiljem istusimegi me Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmäe kindlameelse roolimise tulemusel Eesti tipp- ja täppjuhtidega kõrvuti Pärnu kontserdimajas. […]

Kõik on uus septembrikuus? Peaaegu.

Mõistagi on õppeaasta alguses väga palju uut, aga seda üllatavam on minule olnud see pisuke vana. Olen saanud möödunud päevade jooksul korduvalt imestada selle üle, et käesoleval aastal kandsin kooliaasta avaaktusel sama kleiti, mida veidi rohkem kui 10 aastat varem, 2003. aasta kevadel enda põhikooli lõpuaktusel. Ma ei osanud Kehra Keskkooli trepil lillekuhjaga poseerides aimatagi, […]

Ratsionaalne versus emotsionaalne

Mõistsin täna, et isikuomadus või oskus, mida olen enda juures seni kõige suuremaks tugevuseks pidanud, on ilmselt ühtlasi mu suurim nõrkus. Mul on kohati tänuväärne võime lülitada vajadusel ja tahtmisel täielikult välja see nn südamehääl, mis mõnikord – kui talle vabadust anda – vaid huupi mäslevat tundetormi üles kisub, mõnikord lihtsalt haliseb ja hädaldab, kahtleb […]

Umbes veerand teekonda on läbitud…

Õpetaja Toomesaar on Jüri Gümnaasiumi põhikooliklasside ees seisnud õige pea juba 4 kuud. Pikad tööpäevad ja -ööd, vähem või rohkem ebaõnnestunud tunnid ning põhjalik eneseanalüüs ja -süüdistamine, kokku kuivanud rahakott ning üha raskemad valikud toidupoodides. Kas olen oma otsust kahetsenud? Tunnistan, septembri lõpus küsisin endalt üle, kas olin ikka teadlik, millega end Noored Kooli programmiga liitudes […]

Päevad kõik on kalendris kinni

Esimene kuu noore kooliõpetajana on jäänud selja taha. Esimesed hirmud on ületatud, esimesed pisikesed võidudki võidetud, ent lõviosa sellest pikast ja keerulisest teekonnast on alles ees. Olgugi, et väljakutsed on tohutud, jätkub mul tahtmist ja pealehakkamist. Mis sest, et nii mõnelgi pärastlõunal istun klaasistunud pilgul oma klassiruumis, küsides endalt, mis läks valesti; mis sest, et […]