Selle aasta oktoobris saab toimuma nii mõndagi põnevat.

Nimelt on Noored Kooli 2. lennu osaleja ja Forseliuse Gümnaasiumi õpetaja Lauri Tankler ning Alo Lõoke Tartu Ülikoolist algatamas Hea õpetaja kuu traditsiooni.

Hea õpetaja kuu eesmärk on väärtustada õpetajaid, tõsta õpetajate mainet ühiskonnas, edendada õpetajaharidust ja tuua rohkem helgeid päid õpetajaks õppima. Samuti soovitakse tekitada ühiskonnas diskussiooni küsimuse üle, milline on hea õpetaja, millised omadused teevad õpetaja “heaks”. Kuu on täis erinevaid tegemisi, mis pakuvad osalemisvõimalust kogu Eesti rahvale: õpilastele, õpetajatele, lastevanematele, üliõpilastele.

Ettevalmistused on täies hoos. Näiteks tegelesid Lauri ja Alo nädalavahetusel koos tublide vabatahtlikega sellega, et valmistasid ette Hea õpetaja kuu materjalid kõigile algatuses osalevatele koolidele.

www.opetajakuu.ee

President Ilvese ja Noored Kooli sihtasutuse algatus “Tagasi kooli” nädal toimub sel sügisel samuti Hea õpetaja kuul: 19.-23. oktoobril. Sel nädalal kutsume tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi ja üliõpilasi kooli, et anda seal (vähemalt) üks tund.

Külalisõpetajate tunnid võimaldavad muuta koolielu mitmekesisemaks, vahendades õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi eri eluvaldkondadest. Lisaks annab “Tagasi kooli” hea võimaluse kohtumisteks õpetajate ja koolijuhtidega. Just sellest võivad alguse saada mõtted järgmiste sammude jaoks - kuidas aidata kaasa Eesti hariduse edenemisele ka pikemas perspektiivis.

Juba täna on registreerunud rekordarv koole üle Eesti - üle 200! Nüüd on külalisõpetajate kord registreeruda. Tule ja anna ka Sina üks tund!

www.tagasikooli.ee

Õpetada on tore ja õppida on äge, aga mõlemat ainult juhul, kui sa tead, mida teed. Tead, mida räägid, millest räägid, sul on kindel plaan ja kõik on paigas. Täna näiteks oli mul kolm vägagi edukat tundi, vähemalt minu meelest. Õpilased kuulasid, töötasid ja ma suutsin kolm klassi viia ühe kaugele, mis on minu jaoks suur samm, et asjad saaksid selgemaks. Probleemiks on, et 1. ja 2.  september läks näiteks ühel klassil kaks tundi kaduma ja nii ka mõnel teiselgi. Kõik päevad on tundidena arvel, aga kõigil päevadel ei toimu õppetööd. Iga klass sai erineva stardi kuna iga tunniga ma avastasin midagi uut, mida tuleks õpilastele rääkida. Siiamaani avastan, näiteks avastasin, et Enn Pärtli “Füüsika mõistekaardid põhikoolile” raamatus on väga hea sissejuhatus füüsikalistesse nähtustesse ja suurustesse. Pärast esimest päeva mõtlesin päevale tagasi ja ainult kirusin ennast, et mis iba ma suust välja ajasin. Teine päev läks palju edukamalt.

Oleks kasulik olnud teada, et ma pean igale klassile tegema nimekirja asjadest, mida neil füüsika tunnis vaja on. Praeguseks olen 3-le klassile selle nimekirja lõpuks teinud, aga probleemid ilmnesid varem. Minul oli plaanitud tunni jaoks mitmete töövihiku ülesannete tegemine, aga need ülesandeid eeldasid malli, mida enamusel ei olnud, kasutamist. Samuti on vist vajalik, et õpilased toovad kontrolltööde paberi jaoks igaüks ühe vihiku. Seda olen ka suutnud nüüd kolmele klassile öelda ja teised on teadmatuses. Kaks nädalat on möödas ja ma ei ole ühtegi kontrolltööd teinud. Varsti avastan, et terve veerand on möödas ja mul ei ole piisavalt arvestuslikke hindeid, et kokkuvõtvaid hindeid välja panna. Üldse on hindamine üks keeruline asi, mida teha ei tahaks. Tahaks anda õpilastele ainult tagasisidet, mida nad valesti teevad. Füüsikas ja matemaatikas on õige ja vale vastus ning see ei sõltu tõlgendamisest. Seepärast peaks olema need ühed lihtsamad ained, kuid püüa sa kellelegi selgeks teha, et füüsika on kerge. Ma isegi ei usu seda. Teinekord ei saa minagi õpikust aru ja teisendamist pidin kõvasti meelde tuletama, ülesanneteni pole veel jõudnudki

Segadusi, mida likvideerida on veel palju. Näiteks on mul veel 4 töökava vaja koostada. See on siiamaani edasi lükkunud kuna olen tegelenud palju sellega, mida tunnis rääkida ja teha. Ma ei oska töötada pooliku või segase infoga. Näiteks on mul vaja teada, mitu kontrolltööd ma pean tegema, milliseid praktikume läbi viima ja kust saada praktikumide juhendeid. Mul on 2 kümnendat ja 2 üheteistkümnendat klassi, aga mõlemas vanuse astmes on üks klass humanitaar ja saab 2 tundi nädalas, teine reaal ja saab 3 tundi nädalas ning ma ei ole välja mõelnud, kuidas seda erinevust õpetamisse sisse viia. Soovitati teha reaalidega rohkem ülesandeid ja praktikume, aga mul ei ole ju praktikumijuhendeid ega endal vist väga palju pädevust, et neid koostama hakata, samuti ülesannetega. Ülesandeid on kõikjal ja väga palju, aga millised neist olulised/kasulikud on? Töökavad on väga vajalikud ja ma ei saa aru, kuidas mõned õpetajad koostavad seda ainult õppealajuhatajale, pannes iga tunni õpetamismeetodeisse samad sõnad ja õppematerjalidesse kirja kõik õpikud, mida nad leiavad. Ma ei saa siiani aru, miks ei võiks olla nii, et kooliminev uus õpetaja saab näidistöökavad, mille järgi vähemalt oma õpetust planeerida, ja, mida hiljem vastavalt vajadusele korrigeerida. Nii saaks rohkem rõhku panna oma pädevuse tõstmisele, aga mitte sellisel mõttetul kujul bürokraatiliste paberite koostamisse. Tunnen, et olen oma energiat väga palju kulutanud ebaotstarbekal viisil. Leidsin ühe aadressi www.tahvel.ee, kus on ehk selles suunas liigutud, kuid kahjuks ei ole mul endal sellest kasu, kuna gümnaasiumi osa on veel puudu. Oleks mul mingil määral kasutatavad töökavad olemas olnud, siis oleks mu tunnid palju paremad olnud ja minul vähem peavalu. Sain küll oma eelkäiate töökavad, kuid mida sa hakkad peale paberitega, kus on ainult õpiku pealkirjad, mis on nädalate vahel ära jaotatud ja ei mingeid rakendatavaid õpitulemusi.

Pean veel palju õppima või harjutama, et oskaksin panna õpilasi endid füüsikas uusi teadmisi omandama. Siiani ei kujuta ma seda ette, kuidas see võimalik on. Olen ise harjunud õpetajatega, kes pidasid ainult loengut. Minu jaoks on autoriteetsed füüsika õpetajad olnud alati kõigeteadjad ja tund toimub täpselt nende dikteerimise järgi. Samut on silma torganud just füüsika õpetajate rangus ja omapärane huumorimeel. Olen isegi üks omapärane õpetaja kindlasti kuna on juhtunud, et kasutan tunnis väljendeid nagu sitaks, või keda kotib (elektronil ja prootonil on laeng, aga neutroneid elektriväli ei koti, klubis Angel füüsikaseadused ei kehti, seal tõmbuvad pluss ja pluss ka). Õpilased on muidugi üllatunud ja eks ma katsun oma kõnepruuki jälgida. Leidsin eile ka paar aadressi, kust saab huvitavaid javaprogramme füüsika näitlikustamiseks, neid oleks ka võinud varem teada ning kahjuks ei ole mul klassis dataprojektorit, aga mul on suur kapi täis diafilme ja 16 millimeetri filmilinte.

http://phet.colorado.edu/index.php

http://www.walter-fendt.de/ph11e/index.html

Üks suurimaid avastusi tuli eelmine nädalavahetus, kui maadlesin jälle füüsikaõpitulemuste sõnastamisega. RÕKis (Riiklikus õppekavas) on väga ilus mull kirjas, aga sealt välja lugeda, et mida ma siis ikkagi õpilastele õpetama pean on täiesti võimatu. Kooli ainekavad on jälle lihtsalt ühed paberid, kellelegi esitamiseks, ja, millest reaalselt kasu ei ole. Nüüd aga leidsin põhikooli ja riigieksamite eristuskirjad, kus punkt punktilt sees, mida õpilastelt nõuda, ka ülesannete vormistuse kohta, mis oli minu üks suurimaid küsimärke. See oli jälle kasulik avastus, mis asjad selgemaks tegi.  Nendele õpitulemustele on hea toetuda ja sinna saab lisada neid üldisi õpitulemusi nagu enesekindlus, suhtlusoskus, füüsikalise maailma pildi, argumenteerimise- ja analüüsivõime omamine.

Oma kooli uuelt informaatika õpetajalt, kes muide on sama kooli minust aasta vanem vilistlane, sain ka paar head nõuannet/linki:

www.koolielu.ee ja www.kooli.ee, õpilaste nimed, kellele on tulnud tunnis märkus teha, kirjutada tahvlile ja nad saavad lisa koduse ülesande.

Mind on pannud imestama ka tänapäeva noorte ülbus. Küsitakse, et mida ma teha saan, et sundida neid kohta vahetama, kui mulle nende käitumine ühes kohas ei sobi. Tegemata kodustöö kohta märkuse tegemine ei pane neid silmagi pilgutama. Pidevalt üritavad valetada ja minu kuuldes on teisi õpetajaid sõimatud ja inetute hüüdnimedega titulleeritud. Samas leian, et mul siiani on õnnestunud kord majas hoida, kui välja arvata üks tund. Huvitav oleks teada, mida minust taga räägitakse või mis hüüdnime ma saanud olen.

Kokkuvõtteks aga nii palju, et mul oli täna koolimajast lahkudes küll väga hea tunne. Seda mitte sellepärast, et nädalavahetus algas ja järgmised tunnid on alles esmaspäeval ega ilusa ilma pärast. Ma lihtsalt tundsin, et täna oli väga edukas päev ja mul on nüüd natukene aega, et teha kõik selle nimel, et järgmine nädal ka mõni selline päev oleks. Ma loodan, et suudan seda aega ka nii kasutada, vaatamata sellele, et tahaks oma sõpru ja perekonda üle kuuaja näha ja homme on Harjumaa reaalainete õpetajate Vabaduseväljaku AHHAA külastamine, õhtul noorteöö ja sõbra sünnipäev. Samuti tunnetan igapäevaga oma enese arengut. Kunagi põdesin tohutult kui pidin korrakski kuskil suurema võõra seltskonna ees sõna võtma ja nüüd tunne, et võiksin ka “Superstaari” saatesse minna ja selle kinni panna kui ma ainult laulma õpiks. Ja kõike on võimalik õppida. Füüsikas saan ka pidevalt uusi teadmisi. Elu on põnev.

Impossible is nothing ja õpetajaamet võiks väga tore olla, kui seda algust nii raskeks ja segaseks ei tehtaks.

PS matemaatikutele ja füüsikutele! Kätlin andis ühe ülihea valemi, kuidas õpilastele (ja ka iseendale) teisendamist selgeks teha:

n 1000 μ 1000 m 10 c 10 d 10 põhiühik 1000 k 1000 M 1000 G

ühik suuremaks–>number väiksemaks ja vastupidi. Tähendab see siis seda, et arvu tuleb jagada või korrutada nii paljude kümne kordsetega kui ühikute vahele jääb.

Lisaks m/s*3,6=km/h , km/h:3,6=m/s ja kg/m³:1000=g/cm³  

Ausalt, jubedalt tahaks kogu aeg kirjutada sellest mis koolis toimub aga blogimine on prioriteetide järjekorras järsku kuidagi väga madalale kukkunud tunnikonspektide, tööde hindamiste ja planeerimise vahele. Iga sekund on kallis. Üldiselt on korraga raske ja huvitav. Ning kõik on maksimaalselt isiklik. Öeldakse, et ei tohi, aga on siiski. Koolilugusid tekib väga palju. Eile lõbustasin oma sõbrannat tund aega järjest valitud koolipaladega. Lapsed käituvad iga päev teistmoodi ning tunni edu tundub olevat selles kuidas ära tunda mis tujus nad praegusel hetkel on. Ja kui ise koolielu huvitavaks ei tee, teevad lapsed seda sinu eest. Näiteks käisid minul kolm õpilast purjus peaga politsei eest põgenedes autoga mitu korda üle katuse ning kuna keegi väga viga ei saanud siis nüüd käituvad nad staaridena.

Naljakas killuke: kui uurisin oma mida nad nädalavahetusel tegid ning jutustasin sellest kuidas ma nädalavahetusel 9 tundi nende vihikuid parandasin, saatis mind toetav aplaus.

Kell on kolmveerand 1 öösel ja ma lõbustan ennast üritades arbuusiviilu kile seest kätte saada. Laud on juba kile täis, arbuusi näen aga kätte veel ei saa. No on hästi pakitud… Samamoodi tunnen end lastega. Tean, et need head asjad on kusagil seal sees olemas aga annab kangutada enne kui kätte saan

Natukene nalja Dilbertilt:

Tänud Monale selle imelise teose eest

Noored Kooli Sihtasutus otsib Tartusse aktiivset ja säravat üliõpilassuhete koordinaatorit. Pakume tööd, kus saavad kokku hea eesmärk ja töötasu, paindlik tööaeg ja koormus.

See on töö õpingute kõrvalt, mis võimaldab Sul tõsta ülikoolinoorte teadlikkust Noored Kooli programmist ning olla osa Eesti ühe unikaalseima sotsiaalse ettevõtmise meeskonnast.

Töökuulutuse leiad siit.

Vaata, mida räägib eelmise hooaja üliõpilassuhete koordinaator Kair Käsper enda kogemusest.

Kandideerimise tähtaeg 23. september. Kui tead kedagi, kes võiks sellest pakkumisest huvitatud olla, siis saada see info talle edasi.

 Vaadake, kuulake! http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=94182

Eile ilmus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teataja sotsiaalse ettevõtluse rubriigis Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi arvamuslugu.

Iga laps on oluline: Noored Kooli panustab koos ettevõtjatega uutesse haridusliidritesse

Parim viis Eesti majandust kriisist välja aidata ja meie pikaajalist konkurentsivõimet tõsta on läbi hariduse arendamise. See ei ole ainult riigi mure ja küsimus ei ole ainult rahas. Noored Kooli programm on üks näide sellest, kuidas ettevõtjate initsiatiivil on loodud alus süsteemseks muutuseks Eesti hariduses.

Eesti õpilaste suurepärased rahvusvaheliste testide tulemused nagu näiteks PISA, panevad õigustatult uhkust tundma. See on tunnustus viimase 20-30 aasta jooksul koolidesse õpetama läinud õpetajate tehtud tööle. Analüüsides testidel saavutatut lähemalt, peame aga endalt küsima, kas osa heade tulemuste põhjusi ei või peituda ka selles, et mitte kõik õpilased ei jõudnud testi tegema? Siin ei ole mõeldud hilinemist ega põhjuseta puudumist (need näitajad on testijate range kontrolli all), vaid seda, et Eestis langeb igal aastal ligi tuhatkond õpilast koolisüsteemist välja juba põhikooliastmes. On mõtlemapanev, et põhikoolist väljalangevus on Eestis absoluutarvudes 80 korda suurem kui meie tunduvalt suuremas naaberriigis Soomes. Need õpilased koolis ei käi ega osale ka testimises. Ei pea olema selgeltnägija mõistmaks, et suur osa neist ei hakka endale kunagi ise piisavalt elatist teenima, jäädes otseselt sõltuma riigi toetustest.

Kõiki väljalangejatega seotud kulutusi on raske kokku arvutada. Euroopa kogemus näitab, et keskharidusega inimene jääb kokkuvõttes eelarve tulupoolele, samas kui põhihariduseta inimene tähendab oma elu jooksul maksumaksjatele 0,5 kuni kahe miljoni euro suurust väljaminekut. On kordades suurem tõenäosus, et põhihariduseta inimene vajab rohkem sotsiaaltoetusi, tal on viletsam tervis, tema jaoks vajame kinnipidamisasutusi ning ta kahjustab era- ja ühiskondlikku omandit.

McKinsey & Company ja OECD 2007. aasta rahvusvaheline haridusuuring kinnitab, et kõigist faktoritest, sh kodu toetus ja kooli materiaalne keskkond, mõjutab õpilase õppeedukust ja seeläbi ka hilisemat hakkamasaamist elus kõige enam õpetaja. Sellest, kes on need noored õpetajad, kes asuvad koolidesse tööle lähiaastatel ja milliseid väärtusi nad kannavad, sõltub otseselt Eesti hariduse kvaliteet järgmise 20-30 aasta jooksul. Kui nõukogude ajal jõudis koolidesse läbi suunamiste palju võimekaid inimesi, siis taasiseseisvumisjärgsete aastate ülikoolidesse astuvate noorte eelistustes on õpetajaks õppimine üks vähem populaarsetest valikutest. Samuti on lävend õpetajakoolitusse sisseastumiseks üks madalamaid.

Noored Kooli programm, mis loodi Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki algatusel ning Eesti ettevõtete toetusel kolm aastat tagasi, on suutnud näidata, et õpetajaamet võib saada atraktiivseks ning haridusvaldkonda on võimalik kutsuda säravaid noori senisest palju suuremas kontsentratsioonis. Kui alguses tundus Noored Kooli sõsarorganisatsioonide kogemus Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias üsna uskumatu - Harvardi või Oxfordi lõpetaja võistleb võimaluse eest minna kooli õpetajaks – siis täna võib sarnast tendentsi järjest enam täheldada ka Eestis. Kolme aasta jooksul on Noored Kooli programmi keskmine konkurss kaheksa inimest kohale ning käesoleva aasta 1. septembril läks kolmandas lennus koolidesse üle Eesti seitseteist uut võimekat noort, kes muidu suure tõenäosusega ei oleks haridusvaldkonda sattunud. On põhjendatud ootus, et suur osa neist jäävad ka peale kaheaastast programmi hariduse valdkonda ning õpetaja- ja liidrikoolituse läbimine loob eeldused, et nendest sirguvad uue põlvkonna Eesti haridusliidrid.

Eesti kui väikeriigi jaoks ei ole jätkusuutlik trend, kus aastas sünnib umbes 14 000-15 000 last ja samal ajal langeb koolisüsteemist välja tuhatkond last. Oluliselt vähem ühiskonna ressursse kuluks maadlusele sotsiaalsete probleemidega, kui me teeksime ühiseid jõupingutusi – selle heaks, et kõigil lastel Eestis oleks võimalik saada hea haridus, mis jätaks neile võimalikult laiad valikuvõimalused realiseerida oma potentsiaali. „Iga laps on oluline” ja “Iga laps suudab“ - need on põhiväärtused, mida Noored Kooli programm peab haridusuuenduste võtmeks ja mis peavad leidma laiemat kõlapinda Eesti ühiskonnas tervikuna.

Igaüks meist saab innustada võimekaid noori, et nad julgeksid ja tahaksid võtta vastu väljakutse minna õpetajaks – kasvõi mõneks aastaks oma elust. Noored Kooli programm pakub selleks ühe konkreetse võimaluse. Samuti aitab see, kui hoiate silmad lahti võimaluste osas panustada koolidesse või hariduse valdkonna algatustesse rahaliselt või oskusteabega – olgu üksikisiku või organisatsioonina.

Kaire Kroos
Sihtasutus Noored Kooli
www.nooredkooli.ee

Kutse: uuri, mis koolis toimub!
Noored Kooli sihtasutuse ja Vabariigi Presidendi algatus „Tagasi Kooli“ leiab aset 19.-23. oktoobrini. See on võimalus anda üks koolitund ja saada otsene kogemus tänasest koolielust.
Lisainfo: www.tagasikooli.ee

” I am funny, like to contact girls, prefer computers and other electronics.”

Väljavõte koduülesandest “A letter to Meg”.

Semutsemine maksab kätte?

Tean, tean, seda on korduvalt öeldud, et lastega ei pea olema sõber ja ei tohi ka. See pole kunagi eesmärk olnudki. A viimastel päevadel tunnen, et vot sedasama ma just praegu teengi - semutsen oma õpilastega. Näiteks täna koolis, tulevaks nädalaks ettevalmistudes, trehvasin oma korrusel armastatud 6B klassi õpilastega. Just, just nende samade krutskeid täis õpilastega, kelle eest mind hoiatati. Ja olgem ausad, lihtne nendega ei ole, distsipliin teisel koolipäeval oli täiesti käest ära. Nüüd siis aktsioonist lähemalt:

Jalutan mina rahulikult oma klassi suunas kui märkan - nurga taga 6B klassi õpilased! Minu õpilased (olen väga omandihimuliseks muutunud - minu kool, minu õpilased jne…)! Sekundeid hiljem tegid kõikse fruktimad poisid minu suunas kiir- kui mitte jooksusammu ja tulid uurima, et ega meil juhuslikult täna, reedel, inglise keele tundi pole. No ei ole. Noh, tegime siis juttu kah omavahel. 6 säravate silmadega poissi muljetasid rahulolevalt ja teatava uhkusetundega kui mitu korda on nad käinud tunnirahu klassis, kes õpetajatest on nende peale karjunud, kes on koolikoti suure vihaga ära lõhkunud jne. Milline kogemuste pagas. Ja olgem ausad, eile nad harjutasid nii mitmeidki võtteid ka minu peal… No mis mul nende jutu peale kosta oli kui kõik ausalt ära rääkida mis ma asjast arvasin. No ei ole kerge klass, ei ole. Aga lahedad tüübid on seal klassis! Provotseerigu, provotseerigu minu tunnis ka ja varsti hakkan samamoodi häält tõstma ja närvitsema klassi ees… Vestluse tulemuseks olid ilmselged poiste rahulolevad näod. Eks neil on nüüd aega nädalavahetusel vanu krutskeid meelde tuletada ja uusi juurde välja mõelda. Kui nad seda vaid inglise keeles teeksid…

Mingi aja peale (pikk päev koolis täna) hakkas nälg näpistama ja jalutasin läbi koolimaja kohaliku toidukaupluse suunas. Vaatan mina paremale või vasakule, ikka ja jälle minu lapsed! Särasilmsed! Teretavad! Mõned neist tegid asjaliku näo pähe ja küsisid mis esmaspäevaks õppida jäi… Mäletasin ma jah. Mulle ei tulnud meeldegi mis klassi õpilased nad on… Ah jaa, kui semutsemisest rääkida - tsau vist igale õpetajale ei öelda… või öeldakse?

Noh, igatahes, omad inimesed ümberringi… Ja teate kui hea ja soe tunne puges südamesse, tegelikult see on südames juba kolmapäevast saati…

Võtsin vastu otsuse, et ennem kui semutsemine hakkab end kätte maksma, naudin semutsemist maksimaalselt ja õpin oma õpilasi tundma. Järgmisel nädalal algab ka 5ndate ja 6ndate klasside ümarlaua (täpselt nii!) ralli, kus kohtume klassijuhataja ja teiste aineõpetajatega, tutvume, arutleme lastega seonduvate tähelepanekute üle jms.  Kolleegid on siin lahedad ja väga abivalmid - nii värskelt alustanud õpetajad kui ka pikemad olijad. Ja muuseas! Siin koolis õpetamise juures on 2 väga olulist positiivset tendentsi (mis selgelt õpetajate pealt silma paistab) - naised lähevad aina kaunimaks, mitte vanemaks ning nooremad rasedaks… Nii, et teisipäevast alates olen hakanud muutuma kaunimaks… ja kui nüüd kahe aasta jooksul beebiga hakkama saan, siis teate keda vaja süüdistada - ikka kooli, ikka kooli - ikkagi nakkav tõbi ju…

Kallistan!