Noored Kooli Narva linnalaager 2019

Linnalaagri mälestuste raamatu lugu

13. lennu Narva linnalaagrist on möödas veidi üle kuu. See on olnud aeg, kus kogemused ja teadmised on saanud settida ning luua oma lugu. Ka Narva linnalaager on lõpuks üks suur mälestuste raamat, milles on nii muinasjutulisi, lõbusaid kui ka veidi kurvemaid lugusid, igal neist oma pikkus, sügavus, uskumus ning tarkuseiva sees. Iga ühel meist on oma lood, mis  jäävad meelde rohkem ja puudutavad sügavamalt.

Soov jõuda iga lapseni

Narva linnalaagris vaatas meie poole pea 300 silmapaari, kes silmitsesid meid nii avatud meele, kui ka kahtlustava ning umbusaldava pilguga. Püüd jõuda iga lapseni oli meis kõigis. Minu klassis käis poiss, kes istus veel kolmandal päeval jope seljas ega lausunud ühtegi sõna. Iga päev proovisin leida teed temani, südames soov, et see laps oleks meiega laagris ka viimasel päeval ning julgeks ja sooviks öelda mõned sõnad või laused eesti keeles. Rääkisin temaga läbi meisterdatud loomade, kutsusin mängima koos teistega ja koos minuga, kaasasin tegevustesse ning oli hetki, kui lasin tal püsida omaette. Nädala lõpuks võttis poiss seljast jope ja lausus esimesed eestikeelsed laused. Laagri vanemate õhtul nägin, kuidas poiss jooksis kooli ette ning jäi oma ema ootama. Kui ema ei paistnud, lippas tagasi kooli nurgani, vaatama, miks ema juba ei tule. Laagri viimasel päeval oli poiss meiega ning aitas vajadusel teistele eesti keelt tõlkida. See ei tähenda, et tema eesti keele oskus oleks kahe nädalaga tohutult kasvanud, vaid oluliselt suuremaks oli muutunud julgus rääkida eesti keelt ning osaleda laagritegevustes. Sarnaseid lugusid jagasid paljud laagris osalenud lennukaaslased ning need tekitasid suurt rõõmu meis kõigis.

Kõigil meil on oma rada, mida mööda me tuleme ning valik, millist rada edasi minna.

Imetlen iga minu Noored kooli lennukaaslase julgust astuda kõrvale oma sisse tallatud rajalt ning valida uus. Palju mugavam ja turvalisem on püsida samal teel, mitte hüpata pea ees Narva linnalaagrisse või Noored kooli programmi. Mis tähendab pingutamist, enda ületamist, vigadest õppimist ja veel tuhat muud asja. Kuid nad on julgenud valida uue tee, igal neist oma mõte ja soov.

Veel lihtsam samal rajal püsimisele ja inimloomusele väga omane on hinnangute andmine inimestele ja   nende käitumisele. Minu viimane parim näide ehedast perspektiivimuutusest toimus just Narva linnalaagris. Läbi minu kiire pilgu oli kõige ehedam tugitoolisportlane peaaegu oma pükstest välja hüppamas paari jalgpalli värava peale, kui selgus, et sportlane, kes oli värava löönud, oli aastate ees tema õpilane. Kas on ikka tavaline tugitoolisportlane või on seal taga hoopis siiramad ja tugevamad tunded?

Iga osaleja lugu ja kogemus on omanäoline, kuid kõigis neist on näha soovi, teha sama hästi või paremini. Samuti püüd mõista ja uskuda, et iga käitumise  taga on olnud armastus ja soov  anda endast parimat ajale või uskumusele kohaselt. Usk muutustesse ühendab meie kõigi lugusid – usk igasse lapsesse ning oskus õppida vigadest ning näha positiivset.

Oskus õppida ebaõnnestumisest

Julgus vigu teha ning oskus õppida vigadest oli ka Narva linnalaagri üks väga oluline osa. Konkurss „Nädala parim ämber“ tekitas palju elevust. Iga lennukaaslane sai teistele rääkida oma selle nädala suurimast ebaõnnestumisest ning selle olulisemast osast, mida sellest õppisid. Kogu lennu peale sai jagatud suur hulk õppetunde ning auhinnast – ämbrist koos selle juurde kuuluvate tööriistadega – said osa mitte ainult auhinna omanik, vaid kogu lend.

Olla tänulik ning jagada tänu

Kogu laagri jooksul olid meile toeks Noored Kooli meeskond ja tuutorid, kes toetasid, julgustasid, andsid nõu ja pühkisid pisaraid. Lennukaaslased, kes jagasid samu kogemusi, tundeid, toetasid, aitasid nutta ja naerda. Kogu linnalaagri kogemust saab küll kirjeldada, kuid selle sügavust saab tajuda vaid ise kohal olles. Narva linnalaagri viimane koosolemine pani punkti kogu laagrikogemusele – olla tänulik ning osata tänu vastu võtta. Silmad kinni puudutades inimesi, kes on olnud sulle toeks, eeskujuks ja kaaslaseks, tundes ise paljude inimeste puudutusi, keda oled aidanud, toetanud või mõjutanud. Mõistsin, kui imeline on maailm, kui vaadata seda avatud südamega. Me kõik kirjutame oma loo just sellise nagu meie soovime ning iga lugeja vaatab seda läbi oma silmade ja südame.

Aitäh, Noored Kooli, 13. lend ja Narva!

Anna andeks!

Anna andeks, minu tulevane õpilane, sest Sina ja Su klassikaaslased saavad olema mu kõige esimesed õpilased. Kindlasti ei tule mul kõik kohe hästi välja, aga ma annan endast parima. 

Anna andeks, lapsevanem, kui pead õhtul kodus selgitama, et hummus on tegelikult ka söödav ja õpetaja rääkis klassi ees ilmselt ikkagi huumusest; sest mul läksid lihtsalt ärevusest sõnad segamini ja mõtlesin isegi kodus pikalt, et kumba sõna ma ikkagi kasutasin. Palun Sinult pisut kannatlikkust. Ma õpin ja kasvan koos õpilastega. 

Anna andeks, kolleeg, kui küsin väga algelisi küsimusi, mis Sinu kogemustepagasit arvestades tunduvad iseenesestmõistetavatena. Anna mulle aega kohaneda ja toeta mind võimalusel nõu või jõuga.

Anna andeks, perekond ja sõbrad, kui ma sukeldun nüüd kaheks aastaks koolitöösse korraga nii õpetaja kui ka õpilasena. Mul võib olla Teie jaoks vähem aega, aga see ei tähenda, et oleksite minu jaoks vähem tähtsad. Pigem väärtustan meie ühiseid hetki veelgi enam. 

Anna andeks, mu koer, et Su pikad jalutuskäigud jäävad lühemaks ja üksinda jäämise aeg venib pikemaks. See-eest matkame nädalavahetusel eriti pikalt, sest ka minul on vaja akusid laadida. 

Kuid

Ära anna mulle andeks, kui mu mõte muutub laisaks; kui ma keskendun teistele ja unustan enda; kui mu areng jääb seisma; kui ma unustan head naljad ja väikestest asjadest rõõmu tundmise. Armas õpilane, lapsevanem, kolleeg, perekond, sõbrad ja koer, olge mulle toeks. 

Juba nädala pärast algab 13. lennu töö koolides. Kahtlemata tuleb ette ka raskemaid hetki, kuid lubame pingutada ja areneda ning korvata oma väheseid kogemusi hea energia, teotahtelisuse ja hoolivusega. Me oleme valmis õpetades õppima, küsimusi küsides arenema ja vigu tehes kasvama. 

Uskuge meisse!