Sa ei pea kui sa ei julge ehk kogukonnapraktika Noored Kooli meeskonnas

Noored Kooli meeskonda on viimastel kuudel abistanud neli vinget kogukonnapraktikanti Tallinna Saksa Gümnaasiumist. Möödunud nädalal võtsime ühiselt praktika kokku ja nentisime, et see oli kõigile igati positiivne kogemus.

Martina Eerme käis kogukonnapraktika raames abiks Noored Kooli hindamiskeskuses. Oma kogemusest räägib Martina nii: “Hindamiskeskuses oli palju inimesi, kes kandideerivad Noored Kooli programmi. Minu ülesandeks oli alguses vaadata, kui nad tegid loogilise mõtlemise testi, et kõik toimuks vastavalt reeglitele. Peale pausi jagati meid gruppideks, nii et igas grupis oli 7-8 õpetajakandidaati ja kolm hindajat, kelleks olid Noored Kooli töötajad ja vilistlased. Igal õpetajal oli aega, et näidistund ette valmistada ja siis nad pidid 7-minutilise tunni läbi viima. See, kuidas nad näidistunde läbi viisid, oli väga erinev. Osad neist ei teadnud isegi baasreegleid, näiteks et õpetaja võiks tunnis õpilastele otsa vaadata, mitte aknast välja. Aga osad tegid väga huvitavalt, tegid näiteks mänge ja püüdsid õpilasi kaasa haarata. Pärast tunde pidid nad veel grupis koos ühe ülesande lahendama ja meie vaatlesime, kuidas nad selle käigus teistega suhtlesid ja oma ideid esitlesid. Hindasime neid ja siis hiljem umbes kolm tundi hindajatega arutasime seda, mida päeva jooksul nägime ja kas kandidaat peaks saama järgmisse vooru. Teised hindajad küsisid väga palju minu arvamust ja arvestasid sellega. See oli väga huvitav kogemus. Jäin oma praktikaga rahule, sest lisaks sellele, et sain lähemalt näha, kuidas üks vabaühendus töötab, õppisin inimesi hindama ja ka ennast esinejana analüüsima. Ma ei oleks oodanud, et mulle antakse nii oluline roll ja minu arvamust nii palju kuulatakse.”

Noored Kooli valikujuht Gerda Rohi jäi väga rahule omavahelise suhtluse sujumise ja kokkulepete pidamisega: “Saime tänu Martinale hindamiskeskusesse päris õpilase vaadet ja tema panus oli meile tõeliselt väärtuslik.”

Eliis Mäetalu aitas korraldada novembris Noored Kooli toetajate ja vilistlaste kohtumisõhtut. Eliis kirjeldab oma kogemust: “Üheks minu ülesandeks oli mõelda ette valmis küsimusi, mida üritusel osalejad võiksid omavahel arutada, et nad saaksid kohe alguses jutu jooksma. Teiseks helistasin ma läbi kohtumisele kutsutud inimesi ja nende sekretäre, et uurida, kas nad tulevad. Lõpuks osalesin ka ise sellel üritusel ja see oli hästi tore, sest sain kuulata, mida erinevad inimesed õpetajatööst arvavad. Hästi jäi meelde üks noor meesõpetaja Alex, kes rääkis ühest hästi õnnestunud tunnist kui oma päeva tipphetkest. Tore oli kuulda õpetaja vaimustust ja kirge oma tööst. Arvan, et mu praktika oli hästi korraldatud ja sain tänu sellele juurde kogemusi ürituste korraldamiseks. Näiteks võõrastele inimestele helistamine nõudis algul veidi eneseületamist ja olen väga rahul, et mulle see ülesanne anti.”

Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi hindab Eliisi panust kõrgelt: “Ürituste korraldamise puhul on sageli tarvis teha palju väikseid asju, mis kokkuvõttes võtavad päris palju aega. Meile oli väga suureks abiks, et Eliis osa neist ülesannetest enda peale võttis. Loodan, et see kogemus pakkus talle eduelamuse ja innustab ka edaspidi julgelt uusi asju ette võtma.”

Anita Kremm tegi oma praktikaülesandena valmis videod Noored Kooli HaridusTormi seminariks. Anita: “Minu eesmärgiks oli ühendada praktikategevust oma huviala ehk filmindusega, suhelda erinevate inimestega ja saada nendelt uusi teadmisi. Seda kõike praktika Noored Kooli sihtasutuses mulle ka pakkus. Ma intervjueerisin ja filmisin kahte Tallinna Ülikooli teadurit ja pärast monteerisin kolme videot (üks inimene filmis oma video ise). Väga huvitav oli rääkida inimestega, kel pole igapäevast otsest kontakti õpilastega ja kes lahendavad haridusprobleeme teadlastena. Ühe filmimise ajal avastasin, et mu enda peres on ka sarnane probleem, millest intervjueeritav räägib ja siis oli väga hea temaga avameelselt seda arutada. Ta andis mingitele minu küsimustele vastused, mida ma üldse sellest ei oodanud. Kõik kolm videot tulid väga kasulikud ja arvan, et kõik koolis töötavad inimesed võiksid neid vaadata, et teada kuidas ennetada seda, et õpilased ei katkestaks õpinguid liiga vara.”

Noored Kooli koolitusjuht Maria Kurisoo: “Meil väga vedas Anitaga, sest saime superprofessionaalsed videod, mis olid meie jaoks väga vajalikud ja on saanud palju positiivset tagasisidet. Tema panus aitas oluliselt kaasa HaridusTormi seminari õnnestumisse. ” Anita tehtud videosid saab vaadata siit, siit ja siit.

Sigrid Saagpakk on kogukonnapraktika raames aidanud kaasa Noored Kooli värbamismeeskonna tööle. Tema ülesandeks oli otsida võimekaid eestvedajaid erinevatest kogukondadest, mis on kättesaadavad internetiotsingu vahendusel. Teise ülesandena viis Sigrid läbi tagasisideküsitluse Noored Kooli esimese kandideerimisperioodi kandidaatide hulgas. Selleks vaatas ta üle eelmise aasta küsimustiku ja kohendas seda märkimisväärselt ning argumenteeris arukalt igat oma ettepanekut. Pärast küsitluse tähtaega analüüsis Sigrid üksi kõikide vastanute tagasisidet ning koostas kokkuvõtte, mis andis olulise sisendi Noored Kooli värbamise, valiku ja kommunikatsiooni järgnevate perioodide planeerimisse.

Noored Kooli värbamisjuht Maris Viires: “Sigrid on mind nende paari kuu jooksul rabanud oma strateegilise mõtlemise, kiire tegutsemise, tugeva motivatsiooni ja ülima lahendusmeelsusega. On jäänud tunne, et pole asja, millega ta Noored Kooli kontekstis hakkama ei saaks. Kuna tema motivatsioon ei ole raugenud, jätkub meie koostöö suure tõenäosusega ka pärast ametlikku kogukonnapraktikat.”

Noored Kooli meeskonnal oli praktikantide tööst palju abi ja positiivse kogemuse pinnalt tahame kindlasti ka järgmisel aastal kogukonnapraktika programmis osaleda!

kogukonnapraktikandid

Noored Kooli kogukonnapraktikandid Martina Eerme, Eliis Mäetalu ja Anita Kremm

Kogukonnapraktika on koolide ja vabaühenduste koostööprogramm, mille käigus gümnaasiumiõpilased lähevad mõnda vabaühendusse põgusale praktikale. Uued oskused, teadmised ja hoiakud aitavad noorel kasvada aktiivseks ühiskonnas osalejaks, vastutustundlikuks kodanikuks ning hoolivaks ja märkavaks inimeseks ehk heaks kodanikuks. Uuri lähemalt: https://heakodanik.ee/kogukonnapraktika/

Berit Puidet

Õpetaja 9 mütsi

Olgu, sa oled õpetaja. Aga mida sa täpsemalt teed? Sa lähed hommikul kooli ja…? Ma olen viimasel ajal pidanud sellele küsimusele palju vastama ja ausalt öeldes on seda raskem teha, kui võiks arvata. Hunt Kriimsilm oli oma soni ja üheksa ametiga küll aukartust äratav tegelane, aga õpetaja vastu ta ei saa. Siin on mõned mütsid, mida õpetaja päeva jooksul pähe proovib.

Suhtekorraldaja müts. Õpetaja töö ei piirdu ainult klassiruumiga. Hea õpetaja on ka meisterlik ürituste korraldaja ja reklaamiinimene. Jõulupeost projektide kirjutamiseni – mida tihedamini õpetaja seda mütsi kannab, seda parem. Kool ei ole muust maailmast eraldatud ja mida rohkem me oma uksed vanematele, kogukonnale ja koostööpartneritele avame, seda parem.

Keeletoimetaja müts. See pole kindlasti mu lemmikpeakate, aga õpetaja võiks alati meeles pidada, et tema keelekasutus peab olema selge ja neutraalne ning tema tööjuhendid arusaadavad. Komareegleid võiks ka teada.

Diplomaadi müts. Kui õpetajal on peas diplomaadi müts, esindab ta mitte ainult ennast, vaid ka oma kooli, mõnikord oma piirkonnakoole, oma õpilasi ja kolleege või Noored Kooli programmi. Diplomaat on korrektne, viisakas, osav läbirääkija ja usaldusväärne koostööpartner. Uhke peakate!

Sisekujundaja müts. Mõnikord on õpetaja kapinihutaja ja laualiigutaja. Õpetaja ülesanne on luua oma klassiruumis õppimiseks võimalikult head tingimused ja mõnus meeleolu. Klassi ruumikasutus peab olema optimaalne, lauad paigutatud nii, et kõigil oleks hea ja klassiruumi seinad on kujundatud materjaliga, mis toetab õppimist.

Kuldvillaku müts. Õpilased ootavad õpetajalt palju. Õpetaja on nende silmis elav sõnaraamat ja entsüklopeedia. Võib juhtuda, et kell on 8.32, sa ei ole veel hommikukohvi jõudnud juua ja tagareast tuleb hoop: “Õpetaja! Miks kutsutakse New Yorki Suureks Õunaks?” Sellistel puhkudel võtab õpetaja taskust guugeldamismütsi ja laseb seda ka õpilastel pähe proovida.

Psühholoogi müts. Kui sul on vedanud ja koolis tegutsevad igapäevaselt spetsialistid, kes seda mütsi sinu eest kannavad, jäävad sinu lahendada ainult pisemad igapäevaküsimused. Kui juhtud aga töötama väiksemas külakoolis ja sellist luksust ei ole, on sinu ja sinu kolleegide täita üks väga vastutusrikas ülesanne. See on üks keerukamaid rolle, millega õpetaja oma töös kokku puutub.

IT müts (doktorikraad eKooli ja Kahooti erialal). Selleks, et õppimine ei muutuks üksluiseks, kasutab õpetaja klassiruumis erinevaid infotehnoloogiavõimalusi. Õpetaja ei karda uuendusi ja püüab ajaga kaasas käia.

Motivatsioonikoolitaja müts. Kõige paremad õpetajad on need, kes ainealaste teadmiste kõrval suudavad sisendada oma õpilastesse enesekindlust, õpetada neile eesmärkide seadmist ja ajaplaneerimist. Teadmised on kasutud, kui õpilane neid rakendada ei oska.

Ja loomulikult on heal õpetajal alati tagataskus üks korralik ilmastikukindel juhi ja liidri müts. Õpetaja on hea meeskonnamängija, oskab oma meeskonnaliikmeid, nii õpilasi kui ka kolleege, suunata ja motiveerida ja teab, kuidas panna vajadusel terve meeskond ühise eesmärgi nimel töötama. Õpetaja julgeb võtta vastutuse oma töö eest.

Mütsianaloog aitab mul meeles pidada, et liiga palju rolle korraga on raske koorem kanda. Mõnikord on õpetajal peas nii palju erinevaid mütse, et laubal on juba higimull. Õpetajaks olemise nipp on oskus neid mütse kiiresti ja osavalt vahetada. Selleks, et üleliigset perspiratsiooni vältida, panen pähe ühe mütsi korraga, aga hoian ülejäänud alati tagataskus valmis.

 

 

Õpetaja = Superkangelane

Ma olen õpetaja. Mõned ütlevad õpetaja, kuid minu meelest sobiks paremini hoopis superkangelane. Me räägime siin siiski töökohast, mille käigus sa kasvatad selle planeedi tulevikku. Sinu käe alt käivad läbi kümned ja sajad lapsed – nemad on meie tuleviku lootus!

Just nimelt, ma olen superkangelane. Seda öeldes kujutan end hetkeks ette, keep tuules lehvimas ja käed puusadel, pilk kõrgel taevas ja näol võidukas naeratus. Tegelikkuses olen ma diivanil, teki sisse mässitud, kõrval šokolaaditahvel. Ma olen superkangelane, kes sööb nädala jooksul oma enda kaalu jagu šokolaadi. Šokolaad on justkui õpetaja krüptoniit – see aitab sul paraneda kõigist neist võitlushaavadest. Võitlushaavadeks on siinkohal need kaks poissi, kes igas su tunnis kaklema hakkavad ja kui sa neid lahutama lähed, võivad sinu suunas pinali lennutada…või kaks. Või hoopis see tüdruk kaheksandast klassist või poiss seitsmendast, kes hoolimata sellest, kui täpselt sa tööülesannet kirjeldad või kui detailselt sa selle tahvlile kirjutad, küsib sinult ikka iga kord üle: “Mida me tegema peame?”. Rääkimata neist õpilastest, kes peale mega-üli-superlahedat mängu, mida sa eelmine päev nende jaoks tund aega ette valmistasid, küsivad: “Millal me midagi lõbusat teeme? Teine klass saab tunni ajal netist videoid vaadata.”

Ega need haavad muidugi ainult õpilastelt ei tule. Mõnikord on nendeks ka töökoosolekud, kus juhtkond teatab, et pead kirjutama endast detailse eneseanalüüsi, mis hõlmab su aasta- ja kuueesmärke ning seda kuidas sa neid saavutada plaanid. Muidugi, me kõik tahame olla need põhjalikult organiseeritud inimesed, kes seavad endale igas elu aspektis SMART-mudeli järgi eesmärke ning on seetõttu äärmiselt efektiivsed. Juba selle lause kirjutamine paneb mind uue šokolaaditüki järele haarama. Inimesed, ma ei tea isegi seda kuidas mul õnnestub veel üks nädal ilma puhaste riieteta elada, sest peale tööpäeva pesupesemine enam võimalikesse tegevustesse ei kuulu. Minu jaoks on eesmärk omaette juba näiteks ellu jäämine kui töölt autoga koju sõidan, sest ma olen nii väsinud, et kipun rooli taga tukkuma jääma. Või selle fakti üle elamine, et pean vaheajal tööle minema – ma olen õpetaja ja te usaldate mu klassitäie õpilaste ette, kuid jumala eest, miks peaksite te usaldama mu võimet kodus vajalikud tööülesanded ära teha (siinkohal rõhutan – pesu pesemine ei ole tööülesanne).

Õnneks on mul, nagu ka igal superkangelasel, parem käsi – mu elukaaslane. Kes õnneks ei pane halvaks seda, et me üksteist nädala sees vaid voodis näeme. Ma tean, see kõlab hästi. Kuid tegelikkuses näeb see välja nii: mina ärkan ebahumaansel ajal, et tööle minna ning kui tema koju tuleb, olen ma juba uinakut tegemas või nagu mulle meeldib seda nimetada – peale-tööd-koomas. Jah, olles õpetaja, on minu päeva rutiin läinud tagasi lasteaia rütmi: varane hommik, lõunauinak ja kell kümme uuesti magama.

Arvestades, et olen superkangelane, võiks eeldada, et mul on palju kiireid sportautosid ja suur kapp täis erinevaid kostüüme ning isiklik assistent. Ei, mul ei ole ühtegi neist asjadest. Tundub, et õpetaja palk on küll tõusuteel, ent kuidagi ei piisa sellest nende superkangelasele kohaste asjade lubamiseks. Pealegi, kõik teavad, et õpetajad ei pea sööma ning elavad vaid õpilaste naeratuste ja kallistuste peal ning kui nad kõnnivad, siis lendavad nende ümber liblikad ja nad on alati rõõmsad ning õnnelikud.

Tegelikkuses on naeratus minu jaoks pigem valusalt näole manatud grimass. Elades maailmas, kus sa lähed tööle nii vara, et on ikka veel pime ning naased töölt taaskord pimedas, tekib tunne, et peaksid magades laest rippuma ning kutsuma ennast Edward Culleniks.

Ma ei taha, et te mind valesti mõistaksite. Tegelikult armastan ma absoluutselt iga oma õpilast piiritult. Nad on imelised elukad. Iga viimnegi kui üks on suutnud mingil hetkel särada nii, et on jätnud mu sõnatuks. Need poisid, kes koguaeg kaklevad – ma olen näinud, kuidas nad aitavad endast nõrgemaid klassikaaslasi kõige malbemal moel. See poiss ja tüdruk, kes alati küsivad, mida tegema peab – nemad on need, kes tulevad klassi õigel ajal ja lõpetavad kõik ülesanded esimesena. Paharetid on need, kes suudavad su naerma panna, ükskõik, mis olukorras. Vaiksekesed on need, kel on kõige huvitavamad kired ja unistused. Seda suurem on tunnustus, kui nad sinuga neid jagavad. Kahelised õpilased, kes muutuvad sinu silme all kolmelisteks õpilasteks, teevad su nii uhkeks, et vahel on tunne justkui võiks su süda lõhkeda. Igaüks neist on mind üllatanud kõige suurepärasemal ja imelisemal moel.

Kuid see töö ise on uskumatult raske. Tõesti, superkangelaslikult raske. Nii raske nagu sõltuks kogu maailma tulevik sinust. Ja tegelikult nii see ongi. Sina vastutad selle eest, et neist lastest saaks tuleviku generatsioon, kes kannab edasi neid väärtusi, mida sina arvad heas inimeses olevat. Lahkus, hoolivus, tarkus, kohanemisvõime, uudishimulikkus, ambitsioonikus, austus ennast ümbritsevasse. Tulevased juhid, innovaatorid, leiutajad, emad ja isad. Tõsi on ka see, et vaid vähesed inimesed saavad end nende isikuomadustega iseloomustada. Mõned inimesed on lahked, mõned ambitsioonikad, mõned uudishimulikud. Leidub ka neid, kes on seda kõike, kuid enamusel meist on neist tunnusjoontest vaid mõni.

Ja ometi, õpetajaks olemine tähendab, et sa pead olema suuteline seda kõike neile õpetada. Sinust peab saama selle inimese kehastus kelleks sa tahad, et nad üles kasvades saaks. Ning see on raske, väga raske. Sa tunned justkui sa ei tohiks enam eksida, sa ei saa olla midagi muud kui täiuslik. Jälle kannad sa kogu maailma raskust oma õlgadel ning pead seda tehes alati naeratama. Sest hea õpetaja on ju alati õnnelik.

Ühel päeval, seda sama mõttekäiku 56ndat korda peas läbi käies, jõudsin ma järelduseni – hea õpetaja ei ole alati rõõmus.

Hea õpetaja näitab oma õpilastele, et inimesel võib olla häid ja halbu päevi ning mõlemad on oodatud. Head päevad näitavad meile, mida tähendab elurõõm ning halvad õpetavad meile, kuidas raskustest üle saada.

Hea õpetaja näitab oma õpilastele, et isegi kui sa oled alguses vaid üht – uudishimulik, ambitsioonikas, vapper, lahke – siis saad sa alati õppida olema veel üht ja siis veel üht. Kõik, mida sul vaja läheb, on aeg. Isegi, kui pead seetõttu loobuma puhastest riietest.

Hea õpetaja näitab, et haridus ei seisne mitte ainult faktides vaid ka teadmises, kust neid leida. Olgu selleks siis kasvõi teadmine, kust leida “lahedaid” ja samas õpetlikke videoid.

Hea õpetaja õpetab oma õpilastele, et sa pead iseennast armastama. Läbi kõige – isegi kui mõnel päeval on su suurim saavutus autoroolis mitte magama jäämine.

Hea õpetaja näitab oma õpilastele, et teadmine, et sa oled positiivse muudatuse teinud vähemalt ühe inimese päevas, on väärt rohkem kui ükskõik mis summa raha, isegi kui sa ei saa selle eest sportautosid osta.

Hea õpetaja õpetab oma õpilastele, et sõprus ja armastus ületavad kõik takistused – isegi selle, kui sa oma kaaslast vaid magamas näed.

Ning Sa oled absoluutselt täiesti imeline õpetaja kui sul õnnestub vähemalt ühte ülal olevast oma õpilastele edasi anda. See tähendab, et sa oled oma õpilastele andnud edasi teadmisi, mis muudab nende elu ja ka neid ümbritsevate inimeste elu. Ning nende inimeste elu, kes ümbritsevad neid inimesi, kes ümbritsesid sinu õpilast…ja nii edasi, saate aru küll mis ma mõtlen.

Oled unistanud superkangelase elust? Hakka õpetajaks!