Noored Kooli suund HaridusTormi tuultes

Noored Kooli on viimasel aastal otsinud võimalust oma fookust kitsendada, et oleksime mõjusamad. Koos osalejate, vilistlaste ja nõukoguga oleme arutanud, kuidas saame teha rohkem selleks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse ja kuidas teame, kas õpilastel on meie tööst kasu. Tulemusena oleme otsustanud, et tahame pöörata senisest rohkem tähelepanu sellele, et tagada Noored Kooli osalejate õpilaste valmisolek elukestvaks õppeks ja valikuteks nende ees. Tahame töötada selle nimel, et kõik õpilased õpiksid pärast põhikooli edasi ega katkestaks õpinguid enneaegselt.

Visioon_ Noored Kooli töötab selle nimel, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse.

Astumaks valitud teel esimesi samme, on vaja alustuseks defineerida, millised õpilaste oskused, hoiakud või teadmised annavad põhikoolis meile lootust, et nad on teel elukestvale õppele. Just sel eesmärgil toimuski ühel vihmasel novembrikuu reedel HaridusTorm. Seminar, kus osales kokku poolsada Noored Kooli kogukonna liiget, alustades osalejatest-vilistlastest ning lõpetades õpilaste ja koolijuhtide esindajatega.

Tutvusime faktidega, mis puudutavad haridustee katkemist.

Kuulasime, mida arvavad varase haridustee katkestamise kohta eksperdid:

Ja jagasime oma isiklikke lugusid lastest ja noortest, kelle haridustee pärast mures oleme.

Marise tsitaat

Arutelude tulemusena leidsime mitmeid lahendusi ja seadsime eesmärke, et õpilaste edasi õppimist toetada. Näiteks (juhuslikus järjekorras) järgmised 20 mõtet:

  • Kaasav kooli eelarve – x% kooli aastaeelarvest on õpilaste planeerida, et luua endale sobiv keskkond.
  • Praktiline ja kaasav karjääriõpetus – kool pakub igal õppeaastal kolm-neli karjääriõpetuse fookust, mille vahel 6.-9. klassi õpilased valivad omale sobiva: see sisaldab tööpraktikat, töövarjutamist, karjääriplaneerimist ning teisi igapäevaseid tööelu osi. Lisandub 6.-9. klasside tunniplaanidesse.
  • Õpilaste kaasatus kogukonda – iga klass koostab korra aastas sotsiaalprojekti, mis on kogukonna hüvanguks ja viib selle läbi.
  • Õpilaste kaasamine õpetamisse – vanemad õpilased õpetavad nooremaid ja aitavad järele neid, kel on tekkinud lüngad; õpilased valmistavad koos õpetajaga tunde ette jne.
  • Õpioskuste arendamine – õpioskuste tunnid alates algklassidest, kus õpitakse erinevaid õpistrateegiaid. Iga Noored Kooli õpetaja võiks anda teisel aastal õpioskuste kursust.
  • Igas mõttes turvaline õpikeskkond – eksimine on normaalne õppimise osa!
  • Mitmekesine õpikeskkond – nii tunnis kui vahetunnis peab olema võimalus liikumiseks.
  • Toetav hindamine – oskuslik õpilast kaasav ja teadlik hindamine.
  • Avatud suhtlus ja koostöö kooli ja kodu vahel – nii õpetaja kui lapsevanemad loovad ja hoiavad kontakti; regulaarne näost-näkku suhtlus ja positiivse tagasiside andmine.
  • Lastevanemate kool – luua lasteaedade ja koolide juurde toimiv ja regulaarne lastevanemate nõustamise ja toetamise süsteem.
  • Teaduspõhine otsustamine koolis – nii juhtkond kui õpetaja otsivad probleemidele lahendusi teadusuuringutest. Teadlikkuse tõstmiseks tehakse vastavate uuringute tulemused avalikuks ka teistele. Ülikoolide juures töötavad vastavad mentorid.
  • Toimiv tugisüsteem koolis – tugispetsialistide teenused on päriselt kättesaadavad, õpetajatel on tugi erivajadustega õpilaste vajaduste tuvastamisel ja nende aitamisel.
  • Sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine – iga kool rakendab omal valikul vähemalt üht teaduspõhist suhtlemisoskuste programmi (nt KiVa, Samm-Sammult, VEPA).
  • Diferentseerimine – tundides mitmekesised võimalused, et pakkuda jõukohast pingutust erineva tasemega õpilastele.
  • Klassijuhataja rolli väärtustamine – klassijuhatajale vähem koormust aineõpetajana.
  • Õpetajate süsteemne koostöö – regulaarsed kogemuspäevad teineteiselt õppimiseks, teiste koolide ja riikide parimate praktikate uurimine, koostöömudelite prototüüpimine, ühine visioon ja strateegiad kaasamiseks jne.
  • Teemaõpe – terve õppeaasta vältel lähtutakse kõikide ainete õpetamisel ühest teemast igas kooliastmes. Teemad on erinevad õppeastmete kaupa ja fookus muutub iga kuu.
  • Praktiline õpe – luua koolidesse tingimused praktiliseks õppeks igas õppeastmes ja -aines. Tunnid põhimõttel 50% teooria, 50% praktika.
  • Supervisioon ja coaching koolimeeskondadele – annab õpetajatele tööriistakasti, mida on võimalik edasi anda õpilastele.
  • Arengumapp/arenguvihik – sarnaselt lasteaedadele luua ka koolis igale õpilase kohta arengumapp, mille fookus on elukestvaks õppeks ettevalmistamisel; õpetajatel analoogselt professionaalse arengu mapp.

Kristi tsitaat

Kas see kõik kokkuvõttes viis meid selge arusaamani, mida tahame klassiruumis näha selleks, et õpilased õpiksid edasi? Saime selle üle mõelda ja arutada ning astusime koos kindlasti suure sammu edasi. Kindel on ka see, et konkreetsemaks tegevusplaaniks on vaja veel tööd teha. Meil kõigil.

vilistlaste tagasiside

Paljudele osalejatele pakkus HaridusTorm inspiratsioonilaengut ja uut indu edasi tegutsemiseks. Teisalt oli ka neid, kelle sõnul otseselt uusi ideid ei tulnud või kes ootasid päevalt enamat. Kuid sõltumata tunnetest HaridusTormi eesmärkide ja tulemuste osas, on üks aspekt, millele vist küll kõik alla kirjutavad: oli hea kokku saada, kuulda kuidas “vanadel tuttavatel” läheb ja saada kontakti uute inimestega, kes jagavad meiega ühiseid väärtusi.

Minu enda jaoks ongi HaridusTormi kõige olulisemaks märksõnaks SUHTED. Muutuste võti on peidus suhetes. Kui tahame muuta süsteemi, peame keskendama tähelepanu suhetele inimeste vahel, kes on selle süsteemi osapoolteks. Nii seisnebki Noored Kooli tugevaim jõud meie kogukonnas. HaridusTorm kinnitas, et Noored Kooli kogukond seilab ühes paadis ja kindlal kursil.

2017_11_17_Haridustorm_0632017_11_17_Haridustorm_062 2017_11_17_Haridustorm_099

Rohkem pilte siin.

Kooli külgetõmbejõud toob vilistlased külalisõpetajaks

59% Noored Kooli vilistlastest töötab koolis ja 76% hariduses. Ent ka need vilistlased, kes töötavad teistes valdkondades, käivad aeg-ajalt külalistunde andmas või õpetajaid asendamas.

 

Jaak Vaabel, 5. lennu vilistlane, Bigbanki tootejuht ja hobialpinist:

Käisin eelmisel nädalal lasteaias alpinismivarustust näitamas ja ühe sõlme õpetasin ka. Lastel oli lahe. Nad said kirkat ja purakaid kindaid ja saapaid proovida. Rääkisime, mida alpinistid Lotte lõunamaa reisil tegelikult kaasas pidid kandma. Sõlmed on lastele keerulised, isegi kõige-kõige lihtsam. Eriti kui veel vasakul ja paremal käel vahet ei tee. Või kui keegi hommikurivis nutma hakkab. Et sõlmed päriselt selgeks saada, tuleks neid iga nädal õpetamas käia. Aga ega see ei olnudki eesmärk. Endal oli huvitav.

Jaak lasteaias alpinismivarustust näitamas.

Jaak lasteaias alpinismivarustust näitamas. Foto: Erakogu

Sandra Fomotškin, 2. lennu vilistlane, Noored Kooli kommunikatsiooni- ja partnerlussuhete juht:

Olin hiljuti asendusõpetajate algatuse vahendusel ühe päeva eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Andsin gümnaasiumiõpilastele järjest viis tundi ja päeva lõpuks olin täiesti väsinud. Samas oli mõnus jälle klassi ees olla. Muuhulgas õppisin näiteks, kuidas Kivirähka käänatakse ja kes on nepman.

Iga kord kui külalisõpetajana koolis käin (teen seda vähemalt kord aastas), tunnen sellist natuke magus-valusat igatsust “päris” õpetajarolli järele. Külalistundide andmine on alati hästi tore, aga minu meelest ei võimalda see kogeda peamist ja nauditaivamat osa õpetajatööst – õpilaste kui isiksuste tundmaõppimist, nende püüdluste ja unistuste toetamist ning arengu nägemist. Eks ma käin ikka edaspidi ka, kui kutsutakse või kui enam muidu vastu ei pea. Ja tulevikus, kui on õige aeg, lähen päriselt kooli tagasi. Vana arm ei roosteta ja hunt vaatab ikka metsa poole, teadis juba vanarahvas ütelda.

Pilt Sandra tunnist

Sandra meedia mõju teemalises tunnis esitatud häälestusküsimus ja 11. klassi õpilaste vastused.

Triin Toomesaar, 6. lennu vilistlane, Kiusamisvaba Kooli juht:

Käin umbes kord veerandis erinevates koolides külalistunde andmas või aula-esinemisi tegemas. Enamasti lähen seepärast, et lihtsalt kutsutakse, aga samas ma ka pean tundma, et mul on vastaval teemal midagi öelda. Kõige rohkem tahetakse, et teeksin külalistunde kiusamisega seotult, ent siin on meie sihtasutusel põhimõte, et esineme eelkõige täiskasvanutele, kuna nemad on need, kes peavad jääma oma kooli seda muutust looma ja hoidma. Nii et lastele eelistan külalistunde anda hoopis teistel teemadel. Ükskord näiteks tegin põhikooli lastele tunni setu kultuurist. Alustasin tavalistes riietes, ent tunni jooksul panin jupi kaupa selga setu rõivad, nii et kui lõpetasin, olin üleni rahvarõivastes.

Viimane tund oli omamoodi ja eriline – andsin nimelt Tagasi Kooli e-külalistunni kiusule vastuseismise teemal, kus osales korraga 3700 õpilast üle Eesti. See oli tuhat korda suurem publik kui olen harjunud ja vastutustunne ning ka aukartustunne olid sedavõrd suuremad. Kuna otseülekande ajal õpilaste vahetuid reaktsioone ei näinud, oli kohati veider omaette rääkida. Aga kui minuga toimetanud kaamera-, heli- ja muidumeeskond mu jutu peale naerma hakkasid, sain aru, et keegi võtab mu juttu ikka vastu ka. Kokkuvõttes oli see väga põnev kogemus, mida kindlasti veel prooviks.

Kui ma ise ei oleks õpetajana töötanud, siis pelgaks külalisõpetamist kindlasti rohkem. Ja usun, et ka tunni kvaliteet oleks kehvem. Tänu Noored Kooli kogemusele tunnen end aga enesekindlamalt ja haaran enamasti võimalustest kinni, kui neid pakutakse.

Triinu e-külalistundi 1.-3. klassile saab vaadata siit ja 4.-6. klassile siit.

Triin e-külalistundi andmas. Foto: Tagasi Kooli

Triin e-külalistundi andmas. Foto: Tagasi Kooli

Lauri Tankler, 2. lennu vilistlane, Eesti Päevalehe ajakirjanik:

Käisin külas Kehra Gümnaasiumis NK vilistlase Reesi Kuslapi õpilastel ja andsin kaks tundi. Tegin lugu sellest, mida noored e-valimistest ja e-teenustest arvavad. Esialgu oli plaan, et teen õpilastega fookusgrupi, aga sain oma õpetajakogemusele tuginedes aru, et 9. ja 10. klass vajavad ka häälestust ja õppimiskohta, et nad oleksid valmis minuga kaasa mõtlema ja töötama. Seega tegin tunnid.

Õpetajana sain hakkama ja oli päris lõbus. Õpilased olid toredad, hea meelega tegid kõike kaasa, rääkisid ja naersid ja olid lahedad. Väga sellist tunnet ei tekkinud, et tahaks nüüd nädalate või kuude või semestrite kaupa nende õppimist eesmärgistada ja arengut kaardistada. Üks tund on okei. Kõik muu nõuab tohutut süsteemi, mis kunagi sai valmis treitud, aga uute gruppide puhul tuleks uuesti juurutama hakata.

Artiklit, mis külalistunni tulemusel sündis, saab lugeda siit.

Lauri Kehra Gümnaasiumis külalistundi läbi viimas. Foto: Reesi Kuslap

Lauri Kehra Gümnaasiumis külalistundi läbi viimas. Foto: Reesi Kuslap

Viktoria Rudenko, 6. lennu vilistlane, MTÜ Mondo projektijuht:

Käin MTÜ Mondo projektide raames novembris-detsembris üle Eesti töötube ja tunde läbi viimas, viimati näiteks Tallinna Tehnikagümnaasiumis, Keeni Põhikoolis ja Pae Gümnaasiumis. Annan kultuuritunde Ghanast ja Myanmarist, samuti ringmajandusest, tarbimisest, vaesusest ning inimõigustest.

Tavaliselt on see väga põnev kogemus, mis eristub koolis õpetamisest. See on rohkem nagu laval esinemine, sest publiku jaoks oled uus inimene. Iga kord on erinev, aga kokkuvõttes võib öelda, et külalistunnid on positiivne kogemus kõikidele osapooltele. Õpetajana olin ainult enda koolis ja lihtne oli teha järeldusi terve Eesti haridusmaastiku kohta, baseerudes vaid enda kogemusele. Kui nüüd mööda Eestimaad reisin, siis näen, kui erinevaid koole meil on ja et üldistada tegelikult ei tohi. Mõned asjad on aga ikkagi väga sarnased, mis teeb õpetajast heas mõttes universaalse sõduri.

Külalistunnid on kõige “mugavam” viis, millega muuta õpilaste haridustee põnevamaks ja mitmekesisemaks – uued inimesed ja teemad tulevad ise kohale, selle asemel et terve klass kuskile väljaspoole reisib. See annab võimaluse ühe päeva raames ka mitme külalisega kohtuda. Teiseks soovin endise õpetajana oma kolleege toetada, sest tean, kui suur töö on päevast päeva oma tunnis särtsu ja välku tekitada. Kui tuleb inimene väljastpoolt kooli, kes kordab õpetaja sõnu ja ütleb veel oma sõnadega midagi juurde, siis kinnistuvad teadmised paremini ja järgmisel korral kuulavad ehk õpilased oma õpetajat paremini ja on ka ise aktiivsemad uute ideede genereerimisel.

Kogemusi, teadmisi ja uusi ideid juurde saan ka mina ise: õpin kodumaad, koole, noori ja erinevaid teemasid paremini tundma. Tänu MTÜ Mondo materjalidele tean nüüd nii palju maailmaharidusest ja globaalsetest probleemidest! Innustan kõiki vastu võtma sellist kutset, kui elu seda teile pakub. Olen ise kutsunud inimesi kooli tundi andma ja paljud kardavad, et nende elulugu pole noortele huvitav. Uskuge mind, on! Mida rohkem erinevaid täiskasvanuid lapsed enda ees koolis näevad, seda julgemad, aktiivsemad ja laiema silmaringiga noored meil Eestis kasvavad. Tulge kooli külla!

Viktoria Tallinna Pae Gümnaasiumis tundi andmas. Foto: Aleksandra Dergatšova

Viktoria Tallinna Pae Gümnaasiumis tundi andmas. Foto: Aleksandra Dergatšova

Eesti kool Inglismaa õpetajate pilgu läbi

Eesti õpilastel on tugev sisemine motivatsioon õppida, õpetajaid usaldatakse ja koolidel on suur autonoomia. – Need on peamised järeldused Eesti haridussüsteemi tugevustest, milleni jõudsid möödunud nädalal siinseid koole külastades 20 õpetajat Londonist, Petchey Academy`st.

Cantebury Christ Church University ja Noored Kooli koostöös toimunud õppereisi käigus vaatlesid Inglismaa õpetajad tunde ja suhtlesid nii õpilaste kui õpetajatega Tallinna Arte Gümnaasiumis, Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Tallinna Kunstigümnaasiumis, Ehte Humanitaargümnaasiumis, Kiviõli 1. Keskkoolis ja Kiviõli Vene Koolis. Kuna Eesti haridus paistab rahvusvahelises võrdluses silma heade tulemustega, tuldigi siia uurima, mis on selle edu taga ja mida Inglismaa koolid meie kogemusest õppida võiksid. Mida aga soovitavad külalised nähtu ja kogetu põhjal Eesti õpetajatele, koolijuhtidele ja hariduspoliitika kujundajatele?

Copy of Copy of IMG_20171103_171403

  1. Hoida usaldust, vabadust ja autonoomiat, mis paistab silma Eesti hariduse igalt tasandilt

„Nii tundidest kui vestlustest õpetajate ja koolijuhtidega tuli välja, et Eesti õpetajate professionaalsust usaldatakse. Võrreldes meiega on siin tunduvalt vähem aruandlust, riiklikke eksameid ja hindamist. Suurbritannias peab õpetaja enda professionaalsust pidevalt tõestama, mis tekitab palju tarbetut lisakoormust ja stressi. Eesti õpetajad saavad keskenduda sellele, mis on tegelikult oluline – õpilaste arengu toetamisele,“ toodi esile ühest arutelugrupist.

Teine arutelugrupp rääkis, et nägi koole külastades häid, usaldusele ja jagatud väärtustele tuginevaid suhteid nii õpetajate ja õpilaste vahel kui ka kooli kollektiivis laiemalt. Kohati tundus neile lausa, et koolijuht usaldab õpetajaid liiga palju ja võiks rohkem huvituda õppimisest ja õpetamisest klassiruumi tasandil.

„Eesti haridusedu taga on ilmselt teie õpilaste tugev sisemine motivatsioon. Kui küsisin ühelt õpilaselt, miks ta koolis käib ja mis teda õppima paneb, ütles ta, et ei taha kodutuks jääda. See on hämmastav, sest Ühendkuningriigis on pigem tavaline, et õpilased õpivad hea hinde saamiseks või hirmust jääda tegemata koduse töö eest peale tunde, ega näe hariduse pikaajalist mõju,“ ütles hiina keele õpetaja Joseph Bensley.

Külalisi üllatas, kui palju vabadust on Eesti õpilastel koolis. Näiteks ei tule koolis kanda koolivormi, iga tunni vahel on vahetund ja tunni ajal on lubatud lastel tualetis käia, mis erineb Inglismaal tavapärastest koolireeglitest. „Siin saavad lapsed olla lapsed,“ öeldi tunnustusena meie koolielule. Briti õpetajad märkisid, et ka vastutus on Eestis rohkem õpilase enda, kui õpetaja õlgadel. Näiteks panid nad tähele, et siinsed õpetajad tihti ei reageeri sellele, kui õpilane ei tööta tunnis kaasa. Vaid siis, kui kellegi kõrvaline tegevus hakkab segama teiste õppimist, järgneb reaktsioon õpetaja poolt. „See pani mõtlema, kus on hea tasakaal õpilaste õppima suunamise ja neile vastutuse andmise vahel. Ühelt poolt on õpetaja ülesanne tagada, et kõik töötavad tunnis kaasa ja teisalt peab õpilane pikas perspektiivis õppima ise ennast reguleerima, ilma et keegi teda pidevalt suunaks,“ mõtiskles Rachel Lauderdale, kes on Petchey Academy kuuenda klassi õpetaja.

Eesti hariduse tugevusena toodi välja ka lai riiklik õppekava, mis võimaldab kõigil õpilastel õppida palju erinevaid õppeaineid ja annab seeläbi mitmekülgsed teadmised ja oskused. „Ühendkuningriigis valivad õpilased juba põhikoolis omale õppesuuna ja keskkoolis jääb õppeaineid veelgi vähemaks. Tänapäeva maailmas, kus õppima peab kogu elu ja tööiga nagunii pikeneb, pole väga varane spetsialiseerumine ja kitsad õppesuunad enam mõistlikud. Mida laiemad on kohustuliku kooliharidusega saadud teadmised ja oskused, seda rohkem erinevaid karjääriteid saavad inimesed selle peale hiljem ehitada,“ selgitas Joseph Bensley.

Copy of Copy of IMG_20171103_171422

  1. Rohkem koostööd haridussüsteemi kõigi osapoolte vahel

Erinevates koolides õpetajate ja koolijuhtidega rääkides torkas silma ühine joon – kuigi õpetajate vahel on head ja toetavad kolleegisuhted, tehakse meil koostööd vähem kui Inglismaal. „Me ei näinud näiteks koosõpetamist või ühiseid projekte eri õppeainete lõimimiseks. Vestlustest tuli välja, et need ongi pigem haruldased,“ rääkisid külalised. Samuti on veel vähe koostööd ja ühiseid projekte koolide vahel.

„Meil ei ole palju selliseid koole, kus õpiksid koos erineva vanuseastme õpilased, nagu teil on tavaline. Võiksite seda paremini ära kasutada – näiteks panna vanemad õpilased nooremaid õpetama või teha õpperühmi, kus vanemad ja nooremad õpivad koos,“ soovitas klassiõpetaja Amy Farrelly.

  1. Lõpetage eesti ja vene kodukeelega õpilaste eraldamine

Kõige enam tekitas Londoni õpetajates hämmingut, et meil on eraldi eestikeelsed ja venekeelsed koolid. „Miks te vene õpilasi eraldate?“ ei saanud nad aru. Ajaloolised põhjused süsteemi kujunemiseks on mõistetavad, ent ei ole ühtegi head argumenti segregratsiooni jätkumiseks, ütlesid mitu inglast, kes nägid õppereisil nii meie eesti- kui venekeelseid koole. Nende hinnangul võiks eesti ja vene keel ja kultuuripärand rikastada kõiki siinseid õpilasi ning keelekümblusmeetodit peaks praegusest märksa enam rakendama.

  1. Rohkem kaasamist ja diferentseerimist

„Koolimaju ehitades võiksite mõelda ka ratastooliga ligipääsetavusele,“ sõnas üks Inglise õpetaja, kes jutustas ilmekalt, kuidas ta koolimajades mööda lõpmatuna näivaid treppe ronis. Kaasamisest ja iga õppija individuaalsele suurema tähelepanu pööramisest räägiti üldse palju. Näiteks toodi välja, et õpilaste suurema kaasatuse võiks saavutada uute õppimis- ja õpetamismeetoditega, andes õpilastele aktiivsema rolli.

Üks võti, mis võimaldaks suuremat kaasamist, võib peituda diferentseerimises, tõi välja Amy Farrelly: „Märkasin tundides, et siin annab õpetaja tavaliselt kõigile ühe ja sama ülesande. Ka õpetamine toimub klassis pigem kõigile korraga ja ühtmoodi. Mulle tundub, et meie koolis on diferentseerimist rohkem. Erineva tasemega ja ka erivajadustega lapsed õpivad kõik koos, kuid õpetaja annab neile vastavalt nende eelteadmistele ja oskustele erinevaid ülesandeid.“

Copy of Copy of IMG_20171103_171304

  1. Tunnustage oma õpilasi ja õpetajaid

„Nägime mitu korda, kui õpetaja pööras tähelepanu vigadele või õpilase valele käitumisele, kuid jättis tähelepanuta selle, kui õpilane püüdlikult kaasa töötas,“ sõnas Rachel Lauderdale. „Meie kiidame oma õpilasi rohkem, vahest isegi liiga palju ja asjade eest, mille eest ei peakski kiitma, näiteks kui õpilasel on kõik tunniks vajalikud vahendid kaasas,“ mõtiskles ta ja lisas, et tema arvates võiks ka Eesti õpetajad õpilaste positiivseid püüdlusi rohkem tunnustada.

Tunnustust vajavad külaliste hinnangul ka Eesti õpetajad. „Kohtusime mitme õpetajaga, kes on ise samas koolis õppinud, kus nad praegu juba aastakümneid õpetavad. Inglismaal oleks see väga haruldane, aga teil paistab olevat igas koolis vähemalt üks selline õpetaja,“ jutustas üks. „Erinevate inimestega rääkides jäi mulje, et õpetajate tööd hinnatakse Eestis väga kõrgelt. Samas on TALISe uuringust teada, et teie õpetajad ei taju ühiskonna toetust. Võib-olla saaks seda lõhe ületada, kui iga õpilane, lapsevanem ja kogukonna liige oma õpetajaid rohkem kiidaks ja positiivselt esile tõstaks,“ arutles teine.

Pärast kuue Eesti kooli külastamist ütlesid Londoni õpetajad, et üldiselt paistavad Eesti õpilased koolis õnnelikud ja tahavad õppida. Eesti õpetajaid nähti kui nõudlikke, hoolivaid ja pühendunud oma ala professionaale. Kas me ise oskame seda piisavalt märgata ja hinnata?

Copy of Copy of IMG_20171103_182856