Milline on hea õpetaja?

Viisin veebruari lõpus oma kooli 7.-9. klasside seas läbi küsitluse, uurisin, millised ootused on õpilastel õpetajatele, milline on hea õpetaja ning kas ja kuidas tuleks õpetaja tööd hinnata. Uuringus osales kokku 55 õpilast. Küsitluse tulemused olid kohati üllatavad – õpilased vastasid väga põhjalikult ning arukalt, oli tunda, et teema läheb neile korda.

Küsimusele, kus paluti välja tuua kolm isikuomadust, mis peavad olema inimesel, kes tahab saada õpetajaks, leidsid õpilased lausa 47 erinevat omadussõna. Omaduste valikut tuli ka põhjendada. Palusin oma kursusekaaslastel, kellele tulemusi esitlesin, ära arvata õpilaste arvates viis kõige populaarsemat omadust, kuid mitte keegi ei arvanud õigesti. Nimelt leidis 10,2% uuringus osalenud õpilastest, et õpetaja peab eelkõige olema abivalmis – mitte cool, chill, naljakas ega lahe, vaid just nimelt abivalmis. 8,8% õpilastest arvas, et õpetaja peab olema tark – mis on ka päris etteaimatav vastus. Kõige populaarsemate vastuste sekka mahtusid veel kannatlik, sõbralik ja rõõmsameelne. Muidugi peab hea õpetaja olema veel tugevate närvidega, tore, usin, tahtejõuline, otsustusvõimeline ning loomulikult ka range, julge ja valju häälega. Välja toodi veel mitmeid erinevaid ja värvikaid omadusi, mille põhjal saab väita, et meie kooli eesti keele õpetajad on õpilaste keelepagasiga head tööd teinud.

Kas meie koolis on head õpetajad? Sellele küsimusele vastasid enamik jaatavalt, kuid loomulikult leidus ka teisitimõtlejaid. Lisaks palusin õpilastel arutleda teemal, kui õpilased saavad õppimise eest hindeid, siis kas õpetajate tööd peaks ka kuidagi hindama ning kui jah, siis kuidas. 65% vastanutest arvas, et õpetaja tööd peaks hindama. Need, kes hindamist ei pooldanud, põhjendasid oma vastust näiteks nii: ei pea hindama, kuna nad teevad niigi rasket tööd, või nii: ei pea, nad teavad ise, kas nad on head või mitte. Hindamise pooldajad tõid välja väga palju põnevaid meetodeid, pessimistlikumad näited: õpetajate palka võiks vähendada, kindlasti peab tööd hindama, et õpetajad kuuleksid kriitikat. Leidus ka palju konstruktiivseid ettepanekuid: teha rohkem küsitlusi, iga paari kuu tagant võiks õpilased õpetajatele tagasisidet anda, kord kuus võiks anda välja parima õpetaja tiitli, tunni lõpus võiks õpetajale hinde panna. Kõige põhjalikum vastus oli aga selline: „Õpilasel peaks olema võimalik igat õpetajat individuaalselt hinnata ja see hinnang läheb direktorile lugemiseks.“ Üks õpilane arvas, et see teema on rohkem „noorte õpetajate värk“.

Olen õpetajatöö efektiivsuse hindamise teemat käsitlenud ka varem ning õpilaste mõtteid oli väga huvitav lugeda. Tundub, et õpilased tahavad ja julgevad anda tagasisidet, neilt tuleb lihtsalt küsida. Iseasi, kui avatud on õpetaja tagasiside vastuvõtmisele ja sellest järelduste tegemisele.

Kurvaks tegid vastused küsimusele, kas võiksid kunagi saada õpetajaks. Eraldi protsente ma selle küsimuse puhul välja ei arvutanud, vaid mõni üksik õpilane vastas, et tahab või vähemalt kaalub seda varianti. Enamasti leiti, et puuduvad piisavad teadmiseks õpetajaameti jaoks või siis pole nii kannatlik, et õpilastega hakkama saada.

Õpilased jagasid ka soovitusi, kuidas koolis töötades rõõmsat meelt säilitada, näiteks arvati: õpetajate palka peaks tõstma, õpetajad ei tohiks koolis töötada üle viie aasta järjest, õpetajad peaksid saama tasuta psühholoogi juures käia, nad peaksid tegelema oma hobidega, tervislikult toituma, mediteerima, vahel reegleid rikkuma, õpetama nii, nagu nad tahavad, et neid õpetataks, nad ei tohiks teha endale ega teistele suurt koormust. Üks õpilane arvas: „Õpetajad peaksid õpilastega läbi saama ja ka neilt mõnda õppima, et püsida nooruslik ja rõõmus. Õpetaja peaks olema ka ise enda moodi, mitte üritama olla keegi muu.“

Õpilaste mõtted olid väga värskendavad. Soovitan ka teistel õpetajatel sarnaseid küsitlusi läbi viia.

Reesi Kuslap

Noored Kooli 8. lend

Suvise linnalaagri tutvustus Kiviõli Vene Koolis aka koolis töötades ei tea hommikul kunagi, mis päeval juhtuda võib :)

Kristjan ja Jüri katseid läb viimasTulin hommikul Kiviõlli tööle nagu tavaliselt. Erinev oli see, et sama bussiga tuli ka üks teine NK tuutor Raili. Pikast bussisõidust sai tore poolteisetunnine vestlus.

Kooli jõudes käisin õpetajate toast läbi, et joogipudelit täita ja ühel hetkel küsis Jüri (9.lend), kas ma saaksin tema asemel Kristjaniga (8.lend) minna vene kooli suvist linnalaagrit tutvustama. Olin nõus.  Lubati, et ma eriti midagi tegema ei pea. Kuna mulle keemia katsed pakkuvad huvi ja olen neid varasemalt korduvalt teinud, siis lõin hea meelega ka katsete läbi viimises kaasa.

Pakkisime asjad ja läksime. Tegime katseid kahes jaos: algklassidele ja põhikoolile. Algklassidele aitasin mina katseid läbi viia ja põhikooli lastele ettekandmise ajaks jõudis ka Jüri appi.

Lastel paistis põnev olevat ja kui Kristjan küsis kui paljud suvel laagrisse plaanivad tulla, siis algklasside laste seas oli kätemeri 🙂 Ka põhikooli laste seas oli huvi suur.

Jääme suvelaagrit ootama 🙂

Elevandi hambapasta

Esimene vulkaan

Teine vulkaan, mis suitses kohe palju rohkem 🙂

 

Õhtusöök Marite Seile’ga

Eelmisel reedel oli kiiretel reageerijatel võimalus kohtuda Marite Seile’ga, kes on Läti sõsarorganisatsiooni Iespējamā misija eelmine tegevjuht ja ka eelmise valitsuse haridus- ja teadusminister. Külas oli ka Leedu sõsarorganisatsiooni Renkuosi mokyti! üks asutajatest Eglė Pranckūnienė, kes on Eestis tegemas oma doktoritööd.

Marite on pikalt olnud õpetaja, aga vahepeal tegutses ka ärimaailmas. Tuli haridussse tagasi lootusega, et IM ägedate inimestega koos saab lahendada haridusprobleeme, mis varem näisid täiesti ületamatud. Siis aga pakuti talle võimalust mõjutada Läti haridusmaastikku ministri rollist. Marite võttis mõtlemisaega, aga taipas peagi, et kui ta sellest pakkumisest kinni ei haara, ei saa ta enam edaspidi haridusministri ust kulutada oma erinevate ettepanekute ja palvetega. Ja nii saigi temast minister, kelle portfellis on haridus, teadus, sport ja kosmos.

Marite maalis ministri argipäevast üsna sünge pildi: pikad ja intensiivsed päevad, mil puudub kontoll oma kalendri üle, ja palju inimesi, kes kõik tahavad midagi. (Kõlab nagu NK osaleja tavaline päev, eks?) Siiski, oli ka edu ja rõõmu. Ta kuuleb nüüd tihti teiste suust loosungeid, mida tema totruseni korrutas, sh ka seda, et iga laps suuda õppida ja iga laps väärib väga head haridust. Seda loeb ta oma suurimaks õnnestumiseks. Ta õppis ära kunsti, kuidas kasutada sagedasi telekapurgis esinemisi oma sõnumite edastamiseks mitte lastes enda segada ajakirjanike küsimustest.

Marite suurim väljakutse oli õpetajate töötasu teema. Nimelt, Lätis on selline süsteem, et õpetajate töötasu kujuneb vastavalt sellele, kui suur on kool. Ja nii saavad väiksemate koolide õpetajad väiksemat palka ja suuremate koolide õpetajad suuremat palka. See viib suurema kihistumiseni ja haridusliku ebavõrdsuseni, millega tema leppida ei saa. Häda oli ka selles, et kujunenud olukorra muutmiseks oli vaja kellegi palka vähendada ja see ei kipu hästi minema. Maritet hoiatati, et see on poliitiline enestapp, aga ta võttis teema siiski üles. Tema ei muretse järgmiste valimiste ja reitingute pärast. Aga läks hoopis teisiti – valitsus kukkus enne.

Marite soovitab soojalt noortel poliitikasse minemist. See on juhtimise äärmuslik, kõrgeim ja keerukaim tase, sest minister on kogu aeg mitme tule vahel: partei, valijad, ametnikud, huvigrupid, lobistid jne. Ta loodab, et muutub see, kuidas poliitika toimib ja et rohkem hakataks rääkima väärtustest ja asjadest, mis on päriselt olulised – näiteks haridusvaldkonnas sellest, mis kasu õpilane sellest kõigest saab. Ta on ka veendunud, et tema mõju poliitikas oli suurem kui kolmandas sektoris tegutsedes.

Marite õppis selle 1 aasta ja 3 kuu jooksul palju: usaldama totaalselt oma meeskonda, huvigruppidega läbipaistvalt suhtlema, 20-minutilist uinakut tegema 14 minutiga ja väärtustama isikliku autojuhi olemasolu. Kõige olulisem on aga meeles pidada, miks teed seda, mida teed, ja mida tahad saavutada. Soovitab mitte võtta elu väga tõsiselt – naudi ennast ja oma rolli, mängi, naudi võimalust mõjutada elu positiivses suunas, ära kiirusta ja katseta oma piire!

Maria Kurisoo

NK 1. lend