Tunnirööv Noored Kooli moodi Jõhvi Gümnaasiumis

20. novembril külastas punt Noored Kooli vilistasi ja osalejaid Jõhvi Gümnaasiumi. Miks just Jõhvi Gümnaasium? Sest tahtsime näha üht alustavat kooli, uurida nende visiooni ja kooli alustamise protsessi, suhelda õpilastega ning kogeda omal nahal nende koolikultuuri. Jõhvi viis meid (Iiris, Gerda, Reeno ja Kerli) varahommikune rong. Usinamad (Gerda ja Reeno) andsid veel viimast lihvi oma tunnikavadele. Teel Jõhvi liitus meiega Karin ning Jõhvis ootasid juba Reelika ja Kristjan.

Jõhvi Gümnaasiumi õppekäik

Külastuse käigus korraldasime tunniröövi NK moodi ehk andsime Jõhvi õpilastele tunde. Tunnis tegeleti väga erinevate teemadega. Näiteks Kariniga sai voolida rakke. Iirisega mõtiskleda kultuuridevaheliste erinevuste ja sallivuse teemal ning panna end seejuures ka mänguliselt proovile. Reenoga arutlesid õpilased reaalainete vajalikkuse ja tulevikuvalikute teemal. Gerdaga tegeleti ühiskonnateemadega ning arendati lõbusalt ja mänguliselt küsimuste küsimise ja oma arvamuse avaldamise oskust. Kristjani tundi meie seekordne kroonik kahjuks ei jõudnud, seega uurige ise lähemalt, mida tegid Kristjan ja tema Jõhvi õpilased.

Tunnirööv Jõhvis

Pärast tunde tutvusime uue koolimajaga ning vestlesime juhtkonna ja õpetajatega koolist, õpilastest-õpetajatest, haridusest. Ja juba oligi õhtu käes ning aeg taas rongile tõtata. Teile soovitame julgelt ka sarnane päev ette võtta. Meie osalejatelt jäi küll kõlama, et kuigi oled iga päev klassi ees, on ikka uus kogemus ja vaheldus anda tundi uues kohas, teistele õpilastele, erinevale vanuseastmele. Rääkimata sellest, kui innustav on näha, kuivõrd hingega kooli töötajad oma asja ajavad. Loodame, et koolikülastusest ja Noored Kooli tunniröövist saab vahva iga-aastane traditsioon ning täname Jõhvi gümnaasiumit külalislahkuse eest!

NB! Seekordne kroonik oli Kerli Prass (NK 3. lennu vilistlane). Loosi tahtel on järgmise ürituse kroonil Joanna Veelmaa (NK 6. lennu vilistlane). Palju õnne ja libedat sulge!:)

(Iga päev on) hea päev

Kui päeva esimene tund algab kontrolltööde jagamise ning vigade parandusega, ei ole see just õpilaste (ega ka õpetaja jaoks) kirkaim väljavaade. Loomulikult on oma hea- ja veakohtade mõistmine see peamine põhjus, miks kontrolltöid üldse teha, aga teisalt järgneb hinde selgumisele teatav kergendus, pingelangus, hetkeseisu nentimine. Sestap võiski õpetaja juba päeva esimesel tunnil suurt rõõmu tunda, kui ta pikemat aega puudunud õpilasega tegelema läks ning vigade parandamise protsess aktiivsete õpilaste eestvedamisel ise hoo üles võttis. Tahvel täitus hetkega õigete lahendustega, lahenduskäikudele järgnesid selgitused ja selgitustele juba illustratsioonid. Mis seal salata, mõnda teadmist oskab hiljuti asja selgeks saanud klassikaaslane palju lihtsamalt ja arusaadavamalt selgitada.

Eilse töö lõpus oli boonusülesanne, kus tuli iseendale ja õpetajale soovitusi anda, et matemaatikatunnid veelgi paremad oleksid. Et ka see ülesanne otsustati vigade paranduse käigus tahvlile teha, tuli saavutada kokkulepe. Konsensuslik nõuanne õpilastelt iseendale oli: “EI MIDAGI OLE SELLINE NAQ OLED!!” ning õpetajale: “JÄTKA SAMAS VAIMUS”. Loomulikult on iseendale antud soovitust võimalik mitmeti tõlgendada, aga rõõmsas tujus optimistlik õpetaja vaatab sellele nii, et hea olemise eelduseks on iseenda eripärade, tugevuste ja nõrkuste aktsepteerimine, endaga rahujalal olemine.

Enne kellahelinat visati õhku soov teha neljas tund arvutiklassis ning tahvlile maaliti ka klassipilt. Nagu näha, iseloomustavad õpetajat hiiglaslikud jalalabad, selle põhjuseks on pühapäevases jalgpallitrennis venitatud hüppeliiges.

Soovitused iseendale ja õpetajale

Ka teises tunnis täitsid õpetaja rolli õpilased, kaks 7. klassi poissi, kes viisid klassile läbi matemaatikatunni juhuslike, kindlate ja võimatute sündmuste teemal. Peab tõdema, et tund oli läbi viidud meisterlikult: olemas oli sissejuhatus, presentatsioon selgitava osa jaoks ning internetipõhine teadmistekontroll. Saime teada, milliseid sündmuseid võib juhuslikuks nimetada ning ka seda, et õhku visatud kivi allakukkumine on kindel mis kindel. Samuti said tänased õpetajad tunda ka seda, mis tunne on klassi ees seista, kui kõik klassikaaslased ei jaksagi kogu tunni vältel aktiivselt kaasa töötada. Tunni lõpetuseks näitasid õpetajad meile ka juhuse animatsioonikunstilist tõlgendust (https://www.youtube.com/watch?v=VYKNXKWiYlM), mis näitab, mil määral elu on juhuslike sündmuste järgnevus.

Kui mina lõpuks tunni juhtimise enda kätte sain, arutlesime veel soodsate võimaluste ja kõigi võimaluste üle. Demonstreerisime, et kahte münti visates tuleb tõesti kooslus “kull-kiri” umbes poole sagedamini kui “kull-kull” või “kiri-kiri”. Samuti tegime tutvust kuulsa tõenäosusteooria probleemiga, Monty Halli valikuga (http://www.tarkinvestor.ee/artiklid.php?idee=8). Pärast selgitamist, arutlemist ning teemakohase video vaatamist (https://www.youtube.com/watch?v=4Lb-6rxZxx0) jõudsime lõpuks tõdemusele, et kui kunagi tulevikus peab mõnes telemängus uste vahel valima, usaldame tõenäosusteooriat ega jää põikpäiselt kindlaks oma esialgsele otsusele.

Kui vanematel klassidel algas bioloogia õpikoda, siis meie kuuenda klassiga läksime arvutiklassi. Kordasime harilike murdudega arvutamist T-algebra programmi abil (http://math.ut.ee/T-algebra/), pranglisime ja viimasel viiel minutil (enne söögivahetunni algust), kui silmad juba ekraani põrnitsemisest väsinud olid, selgitasime välja 6. klassi parima kivi-paber-käärid mängija.

Koolis on hea.

Joosep Norma

Meremäe Kool

Millal me klassijuhatajaõhtu teeme?

Käimas on minu teine aasta õpetajana. Just eile tundsin selle üle nii suurt rõõmu, et peaaegu tegin endale tänutäheks pai – olin esimesel aastal tubli ja seepärast on nüüd palju kergem. Igaks tunniks ei peagi enam ise töölehti valmistama, igaks kontrolltööks ise töid koostama ega igat tunnialustamise mängu ega tunni lõpetamise meetodit välja mõtlema – kuna ma tegin need asjad juba eelmisel aastal ära! Küll need loorberilehed lõhnavad hästi.

Rõõmu ei valmista mitte ainult arvuti ekraanil säravad tarkust täis kaustad: 6.klass, 7. klass, 8. klass ja 9. klass, vaid ka inimesed, kelle pärast need kaustad tehtud on. Inimesed, kellel vahel inimeseks olemine veel väga hästi välja ei tule, kuid kes on alati ausad, otsekohesed ja mis kõige peamine – heade kavatsustega. Hoian neid inimesi väga ja ma tean, et nemad hoiavad mind ka.

Minu kõige paremad tööpäevad on need, kui ma ei pea pärast tundide lõppu kuhugi kiirustama, vaid saan rahulikult oma klassiruumis järgmiseks päevaks valmistuda – jah, ka see pakub mulle rõõmu! Ainuke oht on, et ma võin end liiga kauaks tööle unustada, seepärast teen endale tavaliselt alati plaani valmis, mis kell hiljemalt koolimajast lahkuma pean. Vahel aitab mind ka koristaja, sest ta paneb lihtsalt koridori uksed lukku ja siis on asi rõõmustamisest kaugel.

Olen esimest aastat klassijuhataja, minu juhatada on 7.A klass. 9 tüdrukut ja 6 poissi – kokku 15 inimeseks pürgijat. Teekond on alanud hästi – mured vahelduvad rõõmudega ja vahel saab nalja ka. Plaanisime juba aasta alguses teha klassiõhtu, esimese veerandi lõpus küsis üks tüdruk: „Aga õpetaja, millal me klassijuhatajaõhtu teeme?“ Muigasin ja ütlesin, et igal õhtul on klassijuhatajaõhtu. Üldiselt pole elu 7. klassis kerge – kool ja õppimine segavad omavahelisi suhteid ja kuidas on üldse võimalik meelde jätta, et tonsuur on paljaks pöetud pealagi, kui sind on nähtud eelmisel õhtul kell 19.34 Grossi poe taga paralleelklassipoisiga juttu rääkimas.

Miks ma hakkasin õpetajaks? Ma ei tahtnud maailma muuta, tahtsin muuta iseennast. Tahtsin leida töö, mis mind rõõmsaks teeb, olin valmis selle nimel riskima. Nüüd, teise aasta teise veerandi teisel poolel võin endiselt öelda, et risk tasus ära.

Naerata ja maailm naeratab sulle vastu, kui mitte kohe, siis ehk 10. aasta pärast!

Olen uhke, et olen õpetaja.

Reesi Kuslap

8. lend

Noored Kooli vaimustus

Umbes-täpselt aasta tagasi oktoobrikuu kolmapäeval avastasin ülikooli meilist kutse kandideerida Noored Kooli programmi. Lugesin, mõtlesin ja uurisin asjaosalistelt programmi kohta ja vaimustusin täielikult. Neli päeva hiljem, sügisvooru kandideerimise viimasel päeval saatsin oma motiveeritud avalduse programmiga liitumiseks.

Osutusin õnnelikuks valituks ning nii oleme nüüd mina ja mu 17 suurepärast lennukaaslast 1. septembrist üle riigi vahvatesse koolidesse õpetama asunud. Aastatagune vaimustus Noored Kooli’st ja õpetajaametist pole kuhugi kadunud. Jah, vahepeal on väsimus, tohutu väsimus, stress, väikesed tagasilöögid ning pettumused. Iga päev on väljakutse ja see panebki üha enam pingutama.

Ja siis on need päevad, kui õpilased tulevad rõõmsalt sind tervitama, kallistama ja küsima, kuidas õpetaja Gerdal läheb. Kui nad otsivad su tähelepanu ja rõõmustavad iga kiituse üle. Kui õpilane annab sulle oma kampsuni selga, sest sul on külm. Kui õpilased toovad sulle õpetajatepäevaks lilli ja maiustusi. Kui nad vaimustuvad põnevatest ülesannetest. Kui õpilane, kes varem absoluutselt kaasa ei töötanud, on nüüd tunnis motiveeritud ja aktiivne. Kui õpilaste eesti keel ja enesehinnang kasvab märgatavalt.

Ma armastan seda sära rõõmsate õpilaste silmis! See ongi see tähenduslik töö, mille nimel pingutada! Olen uhke ja õnnelik õpetaja!

Ah, et tahad ka? Aga palun – NOORED KOOLI 10. LENDU KANDIDEERIMISE SÜGISVOORU TÄHTAEG ON PÜHAPÄEVALl, 22. NOVEMBRIL!

Muutus algab sinust!

 

Õpetaja Gerda boonussüsteem

Minu tundides koguvad õpilased boonuspunkte, mis pakuvad rõõmu ja lisamotivatsiooni nii õpilastele kui ka õpetajale! Rõõm on vaadata, kuidas klass ühise eesmärgi nimel töötab!

Boonuspunkti saab kogu klass siis, kui:
– Kõigil õpilastel on tundi alustades kõik õppevahendid kaasas ja laua peal valmis
– Ükski õpilane ei hiline tundi
– Ükski õpilane ei kasuta tunni ajal loata telefoni
– Õpetaja hilineb tundi
– Õpetaja jättis järgmiseks tunniks tunnikontrollid parandamata
– Õpetaja jättis koduse töö e-kooli kandmata

Kui klass kogub 35 punkti, siis õpetaja teeb teile küpsisetorti!

WP_20151111_09_26_22_Pro

Hurraa! 7. K klass jõudis esimesena küpsisetordini! Nüüd on sinnamaani jõudnud ka 7. E, kes saab omanimelise tordi kätte homme!

Kui NK oleks inimene, käiks ta juba 3. klassis

Noh, juba meelest läinud, jah? Et sünnipäev oli? Tuletan igaks juhuks meelde! Möödunud esmaspäeval, 2. novembril tähistas NK kogukond oma 9. sünnipäeva. Tort, fanfaarid, kogu trall! Foorumteater aitas piiluda nii noore õpetaja, teismeliste õpilaste kui lapsevanema hingeellu, jagati kogukondlikke Harri-nimelisi haridusauhindu, vesteldi, pildistati ja pugiti igasugu värki.

Kui ei usu (või tõesti eriti ei mäleta), vaata järele galeriist siin.

Ja et oleks siinkohal üle korratud, siis kogukonnakrooniku traditsioon ei ole kuhugi kadunud. “Mis asi?” kuulen küsimust. Mälu võib värskendada nt selle postitusega siin või videoga siin. Sünnipäevapeo kroonik oli au olla minul. Järgmise krooniku rollis 20. novembril Jõhvi tunniröövi ajal saab olla Henri Reeder 6. lennust. Fototõend krooniku loosimisest allpool. Henri, kui sa ise minna ei saa, pead leidma endale asendaja! Uhh ja urr!

20151106_171109