Kui jätaks õpilastele joonlauaga vastu näppe löömata?

Kristjan Lukk, Noored Kooli 9. lennu osaleja ja Arte gümnaasiumi õpetaja

EPL, 26.oktoober 2015 

Õpetajatel on nii laste koolirõõmu kui ka turvalisuse tagamiseks piisavalt võimalusi.

Viimaste aastate jooksul on palju räägitud Eesti õpilaste PISA testide headest tulemustest, kuid selle kõrvale on alati kõlanud üks „aga”. Eksperdid soovitavad Singapuri tasemel teadmiste tagaajamise asemel keskenduda hoopis koolirõõmu taseme saavutamisele. Eesti on uuringutes harilikult jäänud laste väikseima koolirõõmuga riikide sekka.

Laste koolirõõmu praegust taset saab hinnata just täna, kui nad nädalaselt vaheajalt kooli naasevad, kuid oma esimese kooliveerandi jooksul olen ma vähemotiveeritud nägusid näinud küll. Sellel on mitu põhjust. Eestis alles toimub aktiivsematele õppemeetoditele üleminek, kuid minu arvates mängib suurt rolli ka kooliturvalisus.

Kooliturvalisus tähendab turvalisust kõiges. Positiivsed elamused iga õpilase koolipäevas võivad tema õpimotivatsiooni tõsta. Aga see pole võluvits.

Haridusministeerium kavatseb anda õpetajatele õiguse puistata õpilaste kotte.

Hämmastusin, kui lugesin, et haridusministeerium kavatseb anda õpetajatele õiguse puistata õpilaste kotte. Nõustun õpetaja Indrek Lillemäe arvamusega, kes Tartu ülikooli ajakirjas sõnas, et eesmärgiks ei ole ju elada maailmas, kus õpetaja võib õpilasele joonlauaga vastu sõrmi lüüa.

Kooliturvalisuse üks suuremaid probleeme on koolikiusamine. Uuringute kohaselt on Eestis kiusatud iga viiendat kooliõpilast ja ligi neljandik õpilasi on kiusamise tõttu kannatanud aastaid.

Oma kooliaja jooksul olin nii kiusatava kui ka kiusaja rollis. Vaimselt allasurutuna läksin vahel kaasa ka teiste kiusamisega, et saada tunda üleolekutunnet. Eriti kerge oli see tekkima siis, kui kiusatavaks oli mõni varasem kiusaja.

Vahel polegi kiusamisel mingit otsest põhjust. Olin paar nädalat tagasi tundi andes seljaga õpilaste poole. Kõlas kõva mütsatus, nagu oleks keegi tooliga ümber kukkunud. Nii oligi juhtunud. Selgus, et üks õpilane oli teise pikali lükanud. Ise põhjendas ta oma tegu liiga ülemeelikuks minemisega.

Kiusamine pole alati füüsiline. Tänapäeval on vaimne vägivald sageli kolinud internetti.

Kunagi kiusamises mõlemat rolli mänginuna kehtestasin õpetajaks tööle minnes koolikiusamise vastu nulltolerantsi. Seega olen koridorides ringi jalutades ikka pidanud lahendama kättpidi kokku läinud õpilaste juhtumeid. Olenemata levinud väidetest, et õpilasi puutuda ei või, olen märganud, et küünarnuki või õla puudutamine aitab neid rahustada. Kahe õpilase kakluse puhul on õpetajal õigus vahele astuda.

Kiusamine pole alati füüsiline. Palju räägitakse vaimsest kiusamisest, tänapäeval on vaimne vägivald sageli kolinud internetti.

Viljandis juhtunu taustal on tehtud muudatusi tegevuskavadesse. Aktiivselt tegutseb Kiusamisvaba Kooli programm. Loodetavasti toovad meetmed kaasa üldise kooliturvalisuse ja laste koolirõõmu kasvu

—————————————–

Õpetaja elu

„Õpetaja elu” on Eesti Päevalehe rubriik, kus Noored Kooli programmi kaudu ajakirjanikuametist õpetajana tööle asunud Kristjan Lukk kirjeldab enda rõõme, muresid ja kogemusi otse klassiruumist tahvli eest.

Kiviõlis toimub alati midagi põnevat

Kevadel otsustasid Noored Kooli 8. lennu osalejad Alice Aaviksoo ja Karin Pohla algatada projekti „Minu unistuste Kiviõli”, mis võimaldab nii õpilastel kui õpetajatel teha midagi ise ära selleks, et linnas oleks parem õhkkond ja hea elada.

Projekti esimese etapi tulemusena selgusid õpilaste peamised murekohad ning ideed linna õhkkonna muutmiseks; ideede ühe tulemusena toimus 1. juunil lastekaitsepäeva üritus.  Õpilased olid välja mõelnud midagi, mida üritusel esitleda ning väljas olid väikesed putkakesed nagu laadaplatsil:  avatud oli näiteks heategevuslik kohvik, mille müügitulu läheb Kiviõli mänguväljaku põnevamaks muutmiseks, samuti müüdi vanu raamatuid ning käsitsi valmistatud helkureid ja nipsasjakesi. Oma väljapanekut tutvustasid maanteeamet ning politsei- ja piirivalveamet, Kiviõli Noortekeskus korraldas viktoriini, millele õigesti vastanud said endale auhinna valida. Toimus heategevuslik jooksuvõistlus erinevate distantsidega nii lastele kui täiskasvanutele, kus igal nurgal ergutasid osalejaid muusikakooli õpilased, samuti oli võimalik hüpata kaugust – kõigi osalejate tulemused loeti kokku, et näha, kui kaugele üheskoos hüpata suudetakse. Õhtul esines noortebänd The Rising Murphy ning välikinos avanes võimalus kõigil soovijatel „Supilinna salaseltsi” vaadata. Üritusse panustasid nii Kiviõli I Keskkool kui ka annetajad ja toetajad.

Projektipäeva raames tekkis nii palju toredaid ideid, et kõiki 1. juuni üritusel realiseerida ei saanudki, mistõttu korraldatakse ka käesoleva õppeaasta kevadel samasugused projektipäevad, eesmärgiga taas kogu kooliga ühiselt ideed lastekaitsepäeval ellu viia. Unistustega seoses toimus augusti teises pooles ka suvine koolitus, mille ühe tulemusena pandi paika Kiviõli I Keskkooli visoon: suured ja julged unistused aastani 2025. Üks õpetajate unistustest  – saada endale värvilised tassid, mis võiksid ilusasti puhketoa riiulil reas seista – on juba täitunud. Nimelt tegeles Karin koolis väikese salaprojektiga, millest teadsid vaid õppealajuhataja, direktor ja laborant-asjaajaja. Eesmärgiks oli kinkida igale õpetajale abiturientide poolt maalitud originaalne tass. Projekti tulemusena korraldati õpetajate päeval orienteerumismäng, mille lõpus iga õpetaja endale nimelise tassi sai.

Üheks koolitusest välja kasvanud projektiks on ka lastevanematele teistmoodi koosoleku korraldamine, eesmärgiga näidata läbi praktika, mis vahe on hindel ja hindamisel. Vanematele antakse võimalus osaleda koosoleku ajal ühes sellises koolitunnis, kus neile pannakse ilma igasuguse selgituseta hindeid ning teises tunnis, kus teadmistele antakse hinde kujunemist selgitav tagasiside. Projekt on hetkel veel töös ning leiab aset 7. novembril.

Kiviõli I Keskkoolis põnevaid üritusi juba jagub – näiteks korraldati septembri lõpus ülemaailmsest Teadlaste Ööst inspireerituna terve nädala kestnud festival. Esmaspäevast reedeni andsid külalisesinejad tervisega seotud loengud, kokku esines koolis 20 külalist.  Ürituse lõpetasid Maitse ja meele mess, kus õpilased katselisi teste korraldasid ning pidu koos kohaliku bändiga.

Nõudlus õpetajate ideede järele tuleb ka väljastpoolt kooli, näiteks soovib Kiviõli Seikluskeskus, et töötataks välja õppeprogramm gruppidele, kes talveks Kiviõlisse  suusatama tulevad. Õpetajad, eeskätt loodusainete õpetajad, loovad programmi ning Tuhamäe töötajad viivad selle läbi. Käsitletavateks teemadeks on näiteks Tuhamäe siseehitus, kunstlume ja pärislume võrdlus ning füüsikalised teemad.

Projekt „Minu unistuste Kiviõli” osutus aga nõnda edukaks, et edulugu otsustati saata ka konkursile Ettevõtlik Kool, kus on tänaseks jõutud üleriiklikusse finaali. Kandideeritakse koos 15 teise Eesti kooli edulooga ning võitja selgub oktoobri lõpus.

Noored Kooli vilistlased pakuvad õpetajatele enesetäienduskoolitusi

Noored Kooli 6.lennu vilistlane Kadi Lepik otsustas möödunud talvel koos endise Keila Kooli kolleegi Karoline Sädega koolituskeskuse luua.

Lingua Confluence’i  koolitusfirma loomise taga on soov pakkuda uuenduslikku keeleõpet. Kursused ei põhine ettevalmistatud teemapaketil, vaid ehitatakse üles väga rangelt kliendi huvisid ja soove silmas pidades, lisaks pakutakse telefoni ja skype-põhiseid tunde. „Minu südamesooviks on pakkuda õpetajatele täienduskoolitusi, mis oleksid tavapärasest veidi teistsugused: uuenduslikumad, aktiivsed – sellised, et koolitusel osaleja saaks konkreetseid mõtteid ja vahendeid, mis võimaldaksid tal juba järgmisel päeval millegi uue ja põnevaga tundi minna. Lisaks tahtsin pakkuda koolitusi kõigile õpetajatele: viia koolitused ka Tallinnast kaugemale ja teha enesetäiendusvõimalus lihtsamaks, mugavamaks ja soodsamaks. Kõige selle taga on soov võimaldada igale Eesti lapsele head haridust,” tutvustab Kadi.

Õpetajate enesetäienduskoolituse õppekava kokku pannes sattus Kadi oma mõttest rääkima ka teise Noored Kooli vilistlase, Liis Ojaga, kes samuti kampa lõi. Hetkel teeb Liis koos Ingel Terasmees-Mellikuga algklasside õpetajatele enesetäienduskoolitusi,  peamisteks teemadeks on aktiivõppemeetodid, lapsevanemate kaasamine, klassiruumi kujundamine, kokkulepped ja tagajärjed ning eesmärgistamine.

 

„Õpetajate koolitamine on alati rikastav kogemus, kus maailma kõige ägedama elukutse esindajad on ühel lainel, jagatakse oma teadmisi ja õpitakse koos nii mõndagi juurde. Koolitusel osalenud õpetajad on olnud väga innukad, küsinud palju küsimusi ning jaganud häid mõtteid. Planeerimisel on mind kindlasti aidanud ka Noored Kooli programmist õpitud oskused, sest koolituse ja tunni ettevalmistamine on paljuski sarnased,” räägib Liis.

 

Õpetajakoolituse vallas tuleb algus tasapisi, ent kindlalt. Augustis viis Liis koos Ingel Terasmees-Mellikuga läbi väga positiivset tagasisidet saanud eesmärgistamise koolituse Väike-Maarja koolis. Oktoobris korraldab Kadi Tallinnas inglise keele õpetajatele suunatud aktiivõppemeetodite koolituse ning alates jaanuarist on mitmed koolid andnud sisse oma tellimused Lingua Confluence’i koolitusteks.

 

„Meie eesmärgiks on olla selline koolituskeskus, kus kõik koolitustel osalejad lahkuksid ALATI tundega, et “Jess! See oli minu raha ja aega väärt!”. Selline eesmärk nõuab palju tööd, aga vähemaga leppimine ei vii tulemuseni, kus iga Eesti laps saab hea hariduse,” räägib Kadi.

 

Kui uurida, kas ka Noored Kooli programm on kuidagi ettevõtte loomisele kaasa aidanud, vastab Kadi, et kui ta poleks programmis osalenud, siis tõenäoliselt koolituskeskust oma praegusel kujul ei eksisteeriks. „Ühest küljest juba seepärast, et just Noored Kooli viis mind Keila Kooli tööle ning teisalt andis programm julguse ja pealehakkamise üritada muuta midagi, mille muutmise vajalikkust näen,” sõnab ta.

 

Kadi ja Reelika räägivad oma muljetest Teach Firsti konverentsilt Inglismaalt

 

Juuli lõpus toimus Leedsis, Suurbritannias Noored Kooli suurema õe Teach First’i konverents „Impact Conference 2015“. Sarnaselt Eesti  suvekoolile toimub ka Inglismaal suvine noorte õpetajate ettevalmistuskoolitus, mille lõpuakordiks oli sel aastal konverents, kus osales kokku ligi 3500 inimest ning toimus üle saja põneva sessiooni. Võimaluse sellest osa saada said ka Noored Kooli 6. lennu vilistlane Kadi Lepik ja 8. lennu osaleja Reelika Turi.

„Avapauk oli tõeliselt võimas: 3500 osalejat oli kogunenud Leedsi First Direct Arenale, mis on palju suurem hoone, kui meie Saku Suurhall. Kõik inimesed sagisid oma kohtadel ning äkitselt tõstis keegi laval käe ja ka saalis hakkasid käed kulutulena tõusma: viie sekundiga saavutati vaikus,” tutvustab Reelika.

Laval kõnelesid haridusminister Nicky Morgan, programmi Teach Like a Champion eestvedaja Doug Lemov ning Reelikale ja Kadile eriti sügava mulje jätnud Richard McCann, kes rääkis loo oma kurvast lapsepõlvest, puudutades sellega igat noort kuulajat, kes mugavalt oma pehmel toolil istus (looga saab tutvuda raamatu „Just a Boy“ kaudu).

Konverentsi sessioonid olid jaotatud teemade kaupa:  koostöö, koolide arengu juhtimine, kõigi õpilaste vajaduste rahuldamine, kõrgharidus ja tööhõive, praktika ja pedagoogika ning liidrioskused ja enesejuhtimine. „Mitmed sessioonid, kuhu sattusin, olid suunatud esimese ja teise aasta osalejatele, mistõttu ma uusi teadmisi meeletul hulgal juurde ei saanud. Samas palju ideid ja põnevaid allikaid, mida uurida ja augustis ettevalmistuskoolitusel kasutusele võtta, sain küll,” räägib Kadi.

Ka Reelika jäi sessioonidega üldjoontes rahule. „Valisin omale seminarid, mis käsitlesid kooli juhtimise ja liidriks kasvamise teemasid. Mõlemal päeval 4 seminari – päris intensiivne õppimine. Pärast esimest päeva tundsin eelkõige uhkust, sest enamik seminaridel käsitletud teemadest olid mulle tuttavad – just tänu Noored Kooli programmile. Leedsis olles mõistsin, et meie ettevalmistuskoolituste kvaliteet on ikka tõeliselt tasemel. Hea oli end tunda täiesti võrdse partnerina, mitte Euroopa äärealalt pärit õpetajana.”

Kahe päeva jooksul õppis Reelika koosolekuid efektiivselt läbi viima, koostas oma eluplaani, kaardistas liidrite omadusi ja tutvus erinevate UK koolide direktorite ning nende lugudega. „Õppimine oli vahetu ning nõudis palju suhtlemist – täpselt nagu Noored Kooli koolitustel. Konverents oli hästi korraldatud ning raputas mõnusalt suvist elurütmi. Põnev oli osa saada nii suurest üritusest ning mõista, et meie siin teeme oma väikest asja ikka täitsa heal tasemel,” räägib ta.

Kadi soovitab inspiratsiooni jagamiseks ka teistel talle enim meelde jäänud teemadega tutvuda. Eeskätt liigutas teda ühe kooli lugu, mis kogukonda kaasates n-ö tuhast tõusis oli „Stanton Bridge School Success”, põnev oli kuulata ka tervisliku toitumise mõjust aju arengule ning limonaadide, krõpsude ja kommide müügi keelustamisest Inglismaa koolides (rohkem infot aadressidelt foodforlife.org.uk ja schoolfoodplan.com).

„Veel põnevat materjali, näiteks lapsevanemate kaasamise teemal, leiab tunnustatud haridusteadlase Joyce Epsteini Youtube loengutest ning kui kellelgi on veel kahtlusi kas ja kui palju õpilasi tunnis kaasata, siis vastuse leiab ÜRO laste õiguste konventsioonist, mille artikkel 12 ütleb, et igal lapsel on õigus avaldada arvamust teemadel, mis neid puudutavad,” tutvustab ta.

 

 

NK programmi mõju minu elus

Tere tere!

Mina olen Triin, lõpetasin NK programmi pooleteise aasta eest ning nüüd, uue aasta kandideerimisperioodil mõtlesin, et võtaks initsiatiivi natukene kirjutada programmiga liitumise mõjust enda tegemistele. Ühest küljest aitab see ehk julgustada kedagi kandideerima ja teisest küljest tiksuvad kuklas NK kommunikatsioonijuhile Helenile eelmise aasta jooksul antud lubadused kirjutada kõigist huvitavaist tegemistest, mis olid natuke või palju seotud NK’ga, aga mis ajapuudusel on seni ikkagi täitmata! Ja nendest ma vist ei jõuagi kirjutada praegu.. Kuigi, kui ma eelmisel aastal käisin ka “Soome haridusimet” kaemas, külas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajannal Helsingis, siis ma spetsiaalselt tegin NK osalejate päeviku jaoks pilte, et oma kogemust jagada (algul pildistasin koguni vale maja, mida ma esmalt kooliks pidasin). Tagasi tulin suure hunniku Soome ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpikutega, mida õpetaja enam ei vajanud (sest kasutusel olid juba uued ja ilusamad trükid) ja mis seni puutumatult minu panipaigas seisavad, sest lihtsalt pole aega olnud neid tudeerida. Ja kui sama õpetajanna mul omakorda maikuus külas tunde vaatamas käis, ei jõudnud ta ära imestada, et kas ma tõesti teen kõik oma materjalid ise!  (No päris kõike tõepoolest ei teegi!)

Muidugi ma ootan juba neljandat aastat seda momenti, millal mul on aega rahulikult inspireeruda, materjale sirvida ja vaimu harida, kuid olen nüüdseks leppinud, et mul seda aega ei olegi võib-olla vaja. Muidu ma ometi ju ei täidaks iga “kasvava kompetentsi” tõttu vabanevat ajahetke uute põnevate väljakutsete ja tegemistega.

Aga jah – NK programmist. Eks need, kes programmiga liituvad, teevad seda erinevail põhjustel. Mina olin aastate eest avastanud kirgliku huvi haridusvaldkonna vastu. Senikaua kuni eksisteerib ühiskond, sünnitatakse ju lapsi ja seni, kui inimesed saavad lapsi, on hariduse teema aktuaalne ja tähtis. Vähemasti sellest hetkest, kui vanemad oma lastele kooli hakkavad otsima. Või ka neile, kes ise lapsi ei oma, sest läbi hariduse kujundame otseselt end ümbritsevat ühiskonda – inimeste hoiakuid ja oskusi. Seega mõistsin, haridusvaldkond on huvitav, intrigeeriv, inspireeriv!

Tänu NK’le olen mina saanud enda tööalases elus peaaegu kõik, mis mulle tänasel päeval on tähenduslik. Mitte ükski teine karjäärirada poleks pakkunud kiirteed säärase eneseteostuseni, millest tänasel päeval innustun ja rõõmu tunnen.

Muidugi oli algus raske. Tundsin ennast vastuvõetud väljakutse töömahu tõttu Tuhkatriinuna, kes ebareaalse aja jooksul peab täitma võimatu ülesande. Esimese õpetajapoolaasta suutsin finišisse tüürida vaid lohutava teadmise toel, et ma tõenäoliselt jätangi kogu värgi kohe pooleli, lihtsalt kogun veel natuke tõestust selle kohta, et see ongi raske ja võimatu. Ometi kasvas ületatud raskusest enesekindlus ja julgus, samas tundsin end nagu käsn, kes igal sammul endasse uusi teadmisi ja kompetentse imes. Tänaseks päevaks armastan õpetajatööd sedavõrd, et ei kujutaks ette, et selle kunagi peaksin jätma.

Õpetajatöö on ajamahukas, kuid igas koolipäevas on kümneid erilisi, väärtuslikke, armsaid, naljakaid ja uhkusetunnet tekitavaid hetki. Igas kuus (minimaalselt) on momente, kus suu on sõna otseses mõttes tundideks kõrvuni ja ei taha sellest asendist kuidagi alla vajuda, sest õpilaste, lapsevanematega või kolleegidega on tekkinud imeline kontakt ja sünergia. Teisalt ei tegele ma enam ainult õpetamisega!  Tänu NK programmist saadud tiivustusele toimetan ka haridusvaldkonnas koolitajana ning noorsootöö valdkonnas projektijuhina. Tunnen suurt rõõmu, kui saan aidata leida üldhariduse ja noorsootöö kokkupuutepunkte või toetada seda, et omavahel teevad innukat koostööd eesti ja vene rahvusest põhikoolinoored, või siis selle üle, kui saan kohtuda armsate kolleegidega Eesti eri paigust, et üheskoos arutleda õppimise ja õpetamise ning meie ühise mõju üle tuleviku täiskasvanutele. Või hoopis siis, kui saan noorte meeskonnakoolitusel pugeda otse grupikalli keskele, kogedes suurt hoolivust ning tundes, et usaldan tuleviku ühiskonda, milles toimetavad kõik need toredad noored, kellega mul on au olnud kohtuda! (Ja nagu näha, on NK programm andnud mulle veel ühe suurepärase trumpkaardi – “loomaliku” töövõime 🙂 .) NK kogukonna liikmeks olemine on andnud ka mitmeid võimalusi tutvuda lähemalt HTM tööga tunnetada, et tegutseme ühise eesmärgi nimel ja usaldada, et oleme ühes paadis.

Üks asjadest, millest Helenile päevikusissekande teha lubasin, oligi see, miks meil aasta alguses HTM tehtud õppekäigul, mis ometi väga asjalik oli, ka samal ajal nii tore ja lõbus oli! (Sest meie iga-aastasel kohtumisel on hästi tore tunda seda, et HTM kõrged ametnikud pole iseend liiga tõsiselt võtvad dokumentidesse mattunud bürokraadid, vaid hea huumorimeelega inimesed, kel kaine mõistus pole kuskile kadunud ning südagi on jätkuvalt täpselt õige koha peal. 🙂 )

Ma ei tea, mida täpsemalt teeksin või kus toimetaksin ilma NK programmita, kuid tunnen, et olen omas eneseteostuses tänases päevas lihtsalt nii õnnelik. Näen ka seda, et mitmed minu eakaaslased (mõnedel teistel elualadel) just alati nii väga ei ole. Näen, kui suur ressurss elus on tähenduslik töö – see annab elule terve universumisuuruse lisadimensiooni. Ma isiklikult ei kujuta absoluutselt enam ette, et minu töö põhiväljund võiks olla rahaline kasum või numbriline näitaja. Ja tunne on selline – ainult põnevamaks läheb!

Nii, et julge proovida haridusvaldkonna väljakutset! Anda on palju, aga saada ikkagi rohkem.

Teie, Triin NK 6. lend.

PS. Soomes haridusimet mina ka just väga ei näinud, no lihtsalt ehk jäi kontakt ka liiga põgusaks. Päris sarnane ime oli, nagu meiegi heade kolleegide töö siinmail, aga tore oli muidugi ikka. Suurim elamus oli hoopis see, et koolis töötas professionaalne tahvlipesija. Sellist luksust tahaks omalegi! 😉

Pane kalendrisse: kogukonnasündmused NK inimestele ja meie sõpradele

NK vilistlastel on oma esinduskogu, mis korraldab harivaid ja kogukondlikke tegevusi programmiga seotud inimeste võrgustikule. Ka sel õppeaastal on mitmekesine kogukonnaürituste valik ees ootamas. Eelinfona on teada järgmised sündmused:

  1. november Noored Kooli 9. sünnipäev! Pidu toimub Vaba Laval algusega kell 17:30. Laseme Foorumteatril viia end ühe õpetaja igapäevaellu, kogeda äratundmisrõõmu, leida lahendusi ning inspireeruda inimestest meie ümber. Teist aastat järjest kuulutame NK sünnipäeval välja, keda tunnustab NK kogukond Harridega. Anna oma tulekust teadaSIIN.
  1. november – Selle hooaja esimene ÕPPEKÄIK. Eksklusiivne võimalus tutvuda Jõhvi vastavatud riigigümnaasiumiga, vestelda kooli juhtkonna esindajate, õpetajate ja õpilastega. Plaan on selline, et külastuse käigus annab iga külaline ka ühe külalistunni kokkulepitud teemal (ehk et “vallutame” üheks tunniks kogu kooli, anname igaüks ühe külalistunni ning pärast muljetame, kuidas oli Jõhvi lapsi õpetada). Kuna Jõhvi on kaugel, tuleb arvestada kogu päevaga. Samuti tuleb arvestada, et Jõhvi gümnaasiumis on ühe koolitunni kestuseks 75 minutit.

Huvilistel palun märkida end Doodle’isse hiljemalt 20. oktoobriks SIIN, et jääks aega kokkulepete tegemiseks.

  1. november kell 18:00-20:00 – Hooaja esimene TEEMAÕHTU, mis toimub seekord Haridus- ja Teadusministeeriumi moodsa videotehnika abil suisa kahes linnas – Tallinnas ja Tartus – korraga. Meid võtavad vastu HTM-i välishindamisosakonna inimesed, kes soovivad meiega arutada muutusi põhikooli lõpueksamite süsteemis, uurida, milline võiks olla tasemetööde süsteem, tutvustada koolide välishindamise põhimõtteid, koolide tegevusnäitajaid ja mõelda koos, millised näitajad iseloomustavad head kooli. Rohkem infot ja registreerumislink jõuab teieni õige varsti.
  1. detsemberNK lugemisklubi esimene kokkusaamine. Üritus pakub kõigile huvilistele võimaluse erineva haridusalase kirjanduse ja uuringutega tutvumiseks ning loetu üle vabas õhkkonnas mõtete vahetamiseks. Täpsem info saadab Sandra juba õige pea.

Detsember – NK jõulupidu. Traditsiooniliselt on au NK kogukonna jõulupidu korraldada II aasta lennul, seega sel aastal on kord 8. lennu käes. Jääme ootama, mida mõnusat nad plaanivad 🙂

  1. jaanuar 2016– Selle talve suurürituseks on VILISTLASÖÖPÄEV – kutsume kokku kõik osalejad ja vilistlased saamaks osa kõigest sellest heast ja põnevast, millega vilistlased tegelevad. Pane kalendrisse kirja punase pastakaga!

Veebruar 2016 – Järgmine põnev TEEMAÕHTU.

Aprill 2016 – 2015/16 hooaja teine ÕPPEKÄIK.

August 2016 – Suve lõpetavad kaks suurüritust, Noored Kooli SUVEKONVERENTS Haapsalus ning ARVAMUSFESTIVAL Paides, kus lisaks võimalusele kohtuda haridushuvilistega saab tõenäoliselt ka mõne haridusala korralduses kaasa lüüa – Noored Kooli on edukalt esindatud olnud juba kahel aastal järjest – hoiame lipu kõrgel ka edaspidi!

Ürituste ajakava täieneb kindlasti veel põnevate üritustega, seega hoidke silmad-kõrvad lahti.

Kohtumiseni!

Vilistlasliikumise esindus

Kius olla julge

See oli parajasti päikeseline augustipäev, mil lugesin Kadrioru rohelises murus raamatut, mõtted veel suvistes rännakutes, kui helises mu telefon. Teiselpool toru oli haridusamet ühe ettepanekuga.

Nimelt kutsuti mind esinema 2015/2016. õppeaasta avakonverentsile, et rääkida Tallinna kooli- ja lasteaiajuhtidele, mis inspireerib üht (Noored Kooli) õpetajat. Oh, kui palju oli siis öelda. Minu suur tuhin lõppes aga hetkel, kui astusin Tallinna humanitaargümnaasiumi aulasse. Kui oled kutsutud direktori juurde, siis ei pruugi see midagi head tõotada. Nüüd aga vaatas mulle vastu Tallinna humanitaargümnaasiumi suure aula täis direktoreid. Ja ma olin end päris vabatahtlikult sellesse olukorda pannud.

110574
Ma ei tahtnud kõlada nagu keskmine noore õpetaja arvamusavaldus meedias („Noor õpetaja: ma ei salli oma ametit ega õpilasi, töötan koolis ainult pika suvepuhkuse pärast”* või „Noor õpetaja: närtsinud tuhkatriinu lugu”**). Niisiis keskendusin hoopis sellele, kuidas noort õpetajat kui haruldast väljasurevat liiki kooli meelitada ja seal hoida. Kuivõrd tähtis on seejuures meeskond, selle toetus, ühised väärtused ning visioon. Ja mis kõige olulisem – kuidas on koolijuht selle sõbraliku meeskonna (või olgem ausad – naiskonna) kapten ja eeskuju.

Tundus, et mu sõnad läksid korda. Pärast 25-minutilist ettekannet ja sama pikka jalavärinat oli mu ümber hulk koolijuhte, kes tänasid mind huvitava ja siira eest ning tegid ettepanekuid koostööks. Mina sain hulga inspiratsiooni ja kiusu olla veelgi julgem***.

 

Vahvat õpetajate kuud!

Laura Komp
NK 7. lend
21. kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning 10.c klassijuhataja

 


 

*Kersti 2015. Noor õpetaja: ma ei salli oma ametit ega õpilasi, töötan koolis ainult pika suvepuhkuse pärast. Delfi Naistekas 19. august.
**Varusk, Maigi 2015. Noor õpetaja: närtsinud tuhkatriinu lugu. Õpetajate Leht 22. mai.
*** Kotjuh, Igor 2015. Kius olla julge II. Luuletajad luulest. 19 esseed. Kirjastus Kite.