#varsti

Konverents, kus koos käis üks kogukond

Ma käisin konverentsil…
ma käisin konverentsil Haapsalus…
ma käisin Noored Kooli suvekonverentsil…
ma käisin konverentsil, kus koos oli suur ja tugev kogukond.

Seal Haapsalus, sellel kaunil suvisel nädalavahetusel, nägin ma inimesi, kes tõesti moodustavad kogukonna. Seda selle sõna kõige paremas tähenduses. Seal on miski mis neid inimesi ühendab, miski mis paneb silmad särama ja toob küünarnuki tunde.

Mina olen oma teed selles organisatsioonis alles alustamas ning ei suutnud enne antud nädalavahetust isegi mitte aimata, kui tugevad sidemed on meeskonna, vilistlaste ja osalejate vahel.  Mina, alustava liikmena, ei tundnud ju väga kedagi, aga viimne kui üks inimene tundis huvi minu vastu. Ja see huvi oli siiras. Ma tundsin, et meil kõigil on midagi ühist ja sellesse kogukonda kuuluda on tõesti auasi. Ma nägin sarnaste vaadetega erinevaid inimesi, kes on korda saatnud suuri asju ja mõte sellest, et ka mina kuulun nüüd nende hulka, toob naeratuse näole.

Nende inimestega koos oli väga inspireeriv arutleda selle üle, kas koostöö on eesmärk või vahend. Nende inimestega koos oli väga lõbus osaleda stiilipeol “80-ndate aeroobika”. Nende inimestega koos oli rahustav jalutada Haapsalu linnas ning huvitav rääkida hariduspoliitilistel teemadel.

Ma olen suur kogukondade austaja ja selle pärast ka tohutult õnnelik, et olen täpselt siin, kus ma praegu olen.

9. lennu neiud-keelekümblejad Nelijärvel

Vähem kui 24 tundi peale Noored Kooli suvekonverentsi “Koostöö – eesmärk või vahend?” lõppu Haapsalus istusin esmaspäeva hommikul kell 9.01 Tallinnast Ülemistelt Narva rongile – sihtpunktiks peatus Nelijärve. Lennukaaslane Anželika, kes alustas teekonda Balti jaamast, et minuga koos koolituma sõita, oli meile istekohad rongis juba välja valinud. Pool tunnikest raudteerööbastel ja juba me sammusime läbi metsatuka (koos mitme teise rongist väljunud õpetajaolekuga naisterahvaga) Nelijärve Puhkekeskuse poole.

Teadsin, et tegu on looduskauni kohaga, kuid vaade, mis avanes viimase kurvi tagant, oli enam, kui oskasin ette kujutada – meid ootas ees järve kaldal asetsev helesinine “nukumaja”, mille trepimademele jõudes võis tunda juba soojade pirukate ja hommikukohvi lõhna. Vahemärkusena olgu ära mainitud, et nendest pirukatest sai alguse koolitusega paralleelselt kulgev kolm päeva kestev söömismaraton – terve “Keelekümbluse ABC” koolituse vältel toideti meid nii tegelikel söögipauseidel kui nö kohvipausidel justkui hirmus, et paari nädala pärast on õpetajatel pea ja käed nõnda tööd täis, et söömiseks pole siis enam nii kui nii ei mahti ega tahtmist.

Nelijärve kollaz

Koolituse osa algas, nagu ka algav kooliaasta uues klassis, tutvumismängudega. Enne aktiivsesse tegevusse asumist tuletas koolitaja meelde, et liikudes ringi ja tutvumisülesandeid täites osalised ikka mainiksid ära ka kooli, kus nad õpetajatööd teevad/tegema hakkavad, naljatledes lisas juurde, et ehk on võimalus tutvuda ka mõne kolleegiga, kellega varem suures kodukoolis kokku pole puutunud. Kõik (sh mina!) muigasid selle märkuse peale – oma töökaaslasi ju vähemalt nägupidi ikka tuntakse. Aga tõeliselt naerda ja selle märkuse sisukust tunnistada saime mina ja Anželika, nimelt tutvumismängudega selgus, et just meie Tallinna Kunstigümnaasiumist osales koolitusel veel kolm toredat õpetajat, kellega me suure tõenäosusega järgnevatel õppeaastatel klasse juhtides ka koostööd tegema hakkame. Üldiselt oli koolitusel osalejate grupp mitmekesine: Kehra keka-meesõpetajast Lennusadama muuseumitundide läbiviijate-neidudeni. Palju rõõmu valmistas tähelepanek grupi kohta, et ka aastakümneid koolis töötanud õpetajatel endiselt silmad säravad, ning et nad endiselt usuvad muutuste võimalikkusesse.

Koolituspäevad olid väga huvitavad ja kasulikud, sisukad, koolitajad professionaalsed, vanemate kolleegide jagatud praktilised kogemused kõrva taha panemist väärivad, siiski sisul täpsemalt ma käesolevas postituses pikemalt peatuda ei soovi. Väidan vaid julgelt, et tänu neile päevadele Nelijärvel asun uuele, oma esimesele õppaastale õpetajana vastu palju kindlamalt – koolitus meile, noorematele ja vanematele õpetajatele, oli täielikult läbi viidud tuginedes aktiivõppe meetoditele, mis kõik on rakendatavad juba 1. klassi õpilaste puhul – ning mina oma 2. klassis kavatsen seda kindlasti ka teha!

LAK-räpp

Grupitööna valminud räpp-pala teemal “Õppijakeskne õpetamine”

Hoolimata sellest, et koolituspäevad olid pikad ja sisutihedad, ei olnud need ei vaimselt ega füüsiliselt kurnavad – usun, et just taolist efekti soovin saavutada oma õpilaste puhul koolis: et neil oleks energiat tegeleda huvitegevustega peale tunde ning järgmisel hommikult tuldaks kooli puhanuna ja uudishimuga uue päeva tegevuste osas. Peale esimese koolituspäeva õhtusööki jätkus meil Anželikaga igal juhul veel küllalt energiat tervisejalutuskäiguks, mis kujunes 8-kilomeetriseks kiirkõnniks Nelijärvelt Jänedale ja tagasi, ning hilisõhtuseks supluseks rohelises järves “nukumaja” taga. Teisel õhtul me enda koolituspäevast kogutud hea-tuju-energiat nõnda sportlikesse tegevustesse ei suunanud, siiski ka toas ei püsinud, vaid nautisime puhkekeskuse pubi terrassil jätsakokteile ning vestlust kolleegiga nii haridusteemadel kui ka elust-olust üldisemalt.

Kokkuvõtvalt saan öelda, et “Keelekümbluse ABC” oli minu jaoks koolitus, milles oli ühendatud väga meeldiv väga kasulikuga. Olen uue õppeaasta ootuses küll positiivses ärevuses, samas kindlustundega, kuna tean, et mul on nii Noored Kooli ettevalmistuskoolituselt kui keelekümbluse koolituselt kaasa võtta mahukas pagas mitmete õpetamises ja õppimises kasutatavate lahedate meetoditega.

Päikest,
Noored Kooli 9. lennu keelekümblusõpetaja Kristlyn

20150812_125829

NK keelekümblejad Kristlyn ja Anželika 😉

NK töise suve lõpetas tordisöömine koos kiidusõnadega ministrilt ja koolijuhtidelt

Kui suvi on õpetajatele tavaliselt pika ja kosutava puhkuse aeg, siis Noored Kooli kontekstis tähendab suvi lisaks puhkusele ja jõu kogumisele ka uute osalejate kibekiiret ettevalmistamist sügisel algavaks õppeaastaks. Sel aastal läbis ettevalmistuskoolituse 18 uut osalejat, kes 13. augustil anti programmi poolt üle 16-le koolijuhile üle kogu Eesti. Noored alustavad septembrist tööd õpetajana ning jätkavad kahe aasta jooksul paralleelselt oma õpinguid Noored Kooli programmis.

Programmi aastaring toimib selliselt, et aprilliks on tavaliselt uute osalejate valimine lõppenud ning maikuu jooksul toimub aktiivne koolide leidmine värsketele õpetajahakatistele. Perioodi mai lõpust kuni augusti keskpaigani nimetame me ettevalmistuskoolituseks. Selle perioodi sisse jääb loomulikult ka mitu nädalat puhkust, aga ennekõike on see aeg, kus erinevatest ülikoolidest ja erialadelt tulnud noored inimesed varustatakse kõige olulisema ja esmavajalikuga, mida neil tarvis on, kui nad sügisel kooli klassi ette lähevad.

Õpitakse klassiruumi juhtimist, motiveerimise ja planeerimise põhitõdesid, vaadatakse läbi õpetajatöö olulised teemad nagu visioon, eesmärgid, diferentseerimine. Loomulikult käib kõva töö riikliku õppekava üldosa ja ainekavadega, tehakse tööplaane ja tunnikavasid, planeeritakse projekte ning proovitakse läbi kõikvõimalikke aktiivõppe meetodeid. Lisaks üksteise peal ja gruppides teemade harjutamisele kuulub ettevalmistuskoolituse hulka ka poolteist nädalat linnalaagri läbiviimist, kus noored õpetajad praktiseerivad oma oskusi päris õpilastega, kes sel aastal Kiviõli linnas suvisel ajal suure rõõmuga koolis käisid ja õppisid!

Ettevalmistuskoolitus lõppes sel aastal piduliku sündmusega, kus noortele õpetajatele soovis nende thtsas rollis tuult tiibadesse minister Järgen Ligi ning terve hulk särasilmseid koolijuhte, kes noori õpetajaid oma ridadesse tervitama tulid.

Vaata pilte NK ettevalmistuskoolituse lõpetamisest SIIT