Ettevalmistatud 9. lend

9. lendu on nüüd 2 nädalat hoolega ettevalmistatud – kas me oleme tõesti valmis?

Alustasime koolitusi kollaste Bono mütsidega, mille fookuseks oli Noored Kooli neli põhiväärtust. Üks grupp käis veredoonoriks ja teine lõi särava Hea tuju paketi, mille tasu oli kõigest üks naeratus. Kolmas grupp soovis väga inimestele midagi õpetada, kuid tuli välja, et kõik on juba niigi väga targad. Seega õppisid mu lennukaaslased ise sellest ettevõtmisest kõige enam. Saime kinnitust, et õpetamise käigus õpib inimene ise kõige rohkem!

Neljas grupp käis Kadrioru pargi külastajatega arutlemas vastutuse üle – mida tähendab “julgus võtta vastutust”? Kohtusin teiste hulgas 7-aastase Maiaga, kes peab igapäevaselt vastutama oma kassi eest ning tema 4-aastase õe Anniga, kelle vastutusalaks on tema mänguasjad. Anni leidis, et seda vastutust peaksid kandma ka tema vanemad, sest nagunii vastutab ta kodus juba kõige eest. Kui ma siis küsisin tüdrukutelt, kes on neile eeskujuks või kelle moodi nad tahaksid olla, vastas Maia, et eeskujuks on ema-isa, kuid Anni arvas, et ikka inimese moodi tahaks olla.

blogiJärgnevatel koolituspäevadel ilmusid rühmatööde käigus plakatitele joonistatud seltsilised – lambad, elevandid, siilid jne. Nendega jagasime vastutust oma õppimise eest.

Kahe koolitusnädala jooksul tähistasime 3 lennukaaslase sünnipäeva. Igale päevakangelasele lauldi sünnipäevalaulu, kingiti lilled ning loobiti tooliga ennastunustavalt taeva poole.

Tahan tänada kõiki meie särasilmseid koolitajaid ja südamelähedaseks saanud lennukaaslasi. Kaks koolitusnädalat olid väga intensiivsed – viimati sai nii palju õpitud ehk keskkoolis. Ilmselt ei adugi me veel, mida kõike koolitustel omandasime, kuid kahtlemata lööb kogu õpitu üsna pea välja. Üha enam süüvib meisse Noored Kooli vaim ja motivatsioon maailma parandada. Oleme õigel teel.

Lõpetuseks soovin kõike kõige paremat meie lennuõele Helerin Margusele, kes läks lõpetama oma doktorikraadi ning liitub järgmisel aastal 10. lennuga. Sellega on 9. lend juba praegu kaotanud 7. lennule, kes on seni olnud ainus lend, mis alustab ja lõpetab programmi täiskoosseisus. Helerin, loodame Sind näha suvekonverentsil Haapsalus ja siis veel ja veel. Ole pai!

Gerda Rohi
9. lennu osaleja

Ettevalmistuskoolituse esimesed kaks nädalat

Ettevalmistuskoolituse esimesed kaks nädalat – tunne nagu Ameerika mägedel

DSC_0637

Ettevalmistuskoolituse esimesed kaks nädalat – tunne nagu Ameerika mägedel

Eelmise nädalaga sai läbi 9.lennu ettevalmistuskoolituse esimene kahenädalalane õppetsükkel. Läbi tiheda ja kontsentreeritud koolituse oleme saanud tuttavaks terve rea teadmistega nagu uued lühendid (LAK –õpe, RÕK, SMART, NLP), peamised õpetamisprotsessid (eesmärgistamine, õpikeskkonna loomine, tulemuste jälgimine ja tagasisidestamine, planeerimine jne) erinevad õpikäsitlused jne aga ka paljude Noored Kooli meeskonnaliikmete ja vilistlastega, kes on meile sellel põneval teel õpetajateks ja tuutoriteks. Väga eredalt jäi meelde külalisõpetaja Sara Butler USA-st, kelle õpetamismeetodid ja tunni ettevalmistusoskus jätsid minusse sügava mulje ja eesmärgi saada kunagi sama heaks õpetajaks kui tema. Põnevust ja elevust tekitasid nii kollaste mütside aktsioon, arvukad grupitööd oma lennukaaslastega kui ka tunniandmisteater.

Kui ettevalmistuskoolituse ühel hetkel oli tunne, et ei tea ega oska mitte midagi siis järgmisel hetkel valati meid üle terve rea tööriistade, teadmiste, põhimõtete ja nippidega, mis kõik aitavad meil saada headeks õpetajateks. Sellest eufooriast aga äratas järgmisel hetkel suur tõdemus, et kuidas ma ikkagi kõike seda oma päris töös rakendada saan, oskan ja suudan.

Kas ja kuidas ettevalmistuskoolituse kahest esimesest nädalast kasu oli, ilmnebki juba nädala pärast Kiviõli Suvekoolis, kus meil kõigil on võimalus õpitut praktikas ellu viia. Ilmselt ei kao selleks ajaks ka see Ameerika mägede tunne, mis ühel hetkel on südantpööritav aga teisel momendil jällegi elevust ja avastusrõõmu pakkuv.

 

Anne

  1. lennu osaleja

E4F: Eesti ja Hollandi koolijuhid õpivad üksteiselt

Noored Kooli vilistlased Kristi Siirman (NK 1.lend) ja Helen Sabrak (NK 3.lend) osalevad sel õppeaastal Tallinna ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse koolijuhtide kogemusõppe kursusel Education for Future (E4F).
1) Miks sa liitusid E4F programmiga?
Kristi: Liitusin selleks, et saada kooliringkonnast uusi tutvusi, et kogemusi vahetada. Samuti selleks, et näha, millised on Hollandi koolid, kuidas seal õpitakse ning õpetatakse ja saada ideid, mida ka üle võtta Tabasalu Ühisgümnaasiumisse, mille õppejuhina ma töötan.
Helen: Olen lähiaastatel ise osaline uue kooli ettevalmistamise ning avamise protsessis ning tundsin vajadust koolijuhtimise ja -korralduse teemadel mõtlemise järele praktikute ringis. Teoreetilised koolitused ei oleks praeguses eluetapis minu jaoks, seega E4F tundus ideaalne, ühendades nii koolijuhtide võrgustikku, rahvusvahelist kogemust ja praktilist väljundit projekti elluviimise näol õppe käigus.
2) Mis on olnud seni olulisim kogemus?
Kristi: Innovatiivsete inimestega ideede vahetamine.
Helen: Amsterdami reis aprilli lõpus, kus oli võimalik nädal aega intensiivselt koos aega veeta ja suhelda väga ärksa ja erksa haridusinimeste seltskonnaga Eestist ning lisaks koguda muljeid ja kontakte Hollandi haridussüsteemist.
3) Kes on su kaasõpilased E4F programmis, mida oled nendelt juba õppinud?
 Helen: Programmis osaleb Eesti poolt ligi 20 koolijuhti või tulevast koolijuhti ning ligi 40 koolijuhtimise eriala magistranti Hollandist. Seltskond on väga terane, mitmekesine ja inspireeriv. Uued inimesed ja kontaktid, kellega Eestis sama asja ajame tekitavad energiat edasi minna, tekitavad tunde, et natuke nagu tiivad kasvaksid selga.
4) Programmil on ka praktiline väljund. Kas sul juba ideid projekti osas, mida plaanid ellu viia programmi jooksul? Räägi neist veidi lähemalt.
Helen: Minul on terve aastajagu praktilisi tegevusi seotud uue kooli avamisega Kalamajja. Plaanin ka E4F praktilise projekti teha selle raames ja ilmselt kogukonna ning lapsevanemate kaasamise teemal.
Kristi: Mul oli mitu ideed, millega töötada, kuid lõpuks jäi peale see, mida on reaalne lühikese aja jooksul teostada. Plaanis on välja töötada “Uurimistööde aluste” kursus sellisena, et see sisaldaks nii auditoorseid kui e-tunde ning et tööde teemad oleksid aineteülesed, samas seotud ka õppesuundadega. Oluline on saada õpilased omavahel ja koos juhendajatega tegutsema.
5) Mille poolest erinevad E4F programm ja Noored Kooli?
Kristi: E4F ja Noored Kooli on minu jaoks päris erinevad. Jah, mõlemas on vaja viia ellu üks projekt, mõlemad on aidanud näha kooli laiemalt, kuid Noored Kooli ajal olin siiski algaja õpetaja, kes alles tutvus koolieluga, E4F projektis on mul teistsugune roll ja teistsugune kogemus ning ka teistsugused eesmärgid.
Helen: Näen mõlemat programmi osalejate arengu toetajatena ning võrgustike kujunemise kohtadena. Noored Kooli kogukond on tugev ja mõjukas seltskond Eesti hariduses. Selles võrgustikus on kasvav hulk noorest õpetajast haridusliidriks kasvanud inimesi. E4F programmis osalevad inimest on moel või teisel juba enne programmi haridusliidrid ning ühine õppimine loob neile võimaluse üksteist uutele väljakutsetele inspireerida ja tugevat võrgustikku kujundada.

E4F

Priit Jõe: tahan luua Murastes samasugust positiivset muutust kui Noored Kooli Eesti hariduses!

Noored Kooli meeskonna kõsimustele vastas vilistlane Priit Jõe 2. lennust.

1. Levivad kuuldused, et oled asunud üht uut kooli juhtima. Palun räägi lähemalt, kuhu ja kuidas oled jõudnud?

Kuuldustel on tõepõhi all – poolteist kuud tagasi asusin juhtima uut, 1. septembril avatavat Muraste Kooli Harku vallas. Pakkumine tuli äärmiselt õigel ajal, sest Jaapanist tulles olin vaba mees ning kõik teed valla. Teadsin, et jätkuvalt tahan end siduda haridusvaldkonnaga, ent täpset teadmust polnud. Olla alustava üldhariduskooli käivitaja, pani südame puperdama ning otsustasingi kandideerida. Tagantjärgi on konkursikomisjoni liikmed öelnud, et Noored Kooli kogemus kui uuendusliku haridusliikumise etalon, 2-aastane Kurtna Kooli koolijuhiks olemine ning rahvusvaheline taust Jaapanist ja USA’st andsid mulle teiste kandidaatide ees eelise.

2. Oled vahepeal pikalt Jaapanis, mis sa seal tegid ja õppisid?

5-aastat koolis olles tundsin, kuidas Noored Kooli aegne sära hakkas tuhmuma. Vajasin muutust.  Elu teeb kummalisi keerdkäike ning tuligi ootamatu võimalus osaleda Jaapani valitsuse stipendiumi programmis „Teachers Training program“ ehk „Direktorist üliõpilaseks“J. Valisin spetsialiseerumise valdkonnaks hariduskorralduse Jaapanis.

Tõusva Päikese Maa esimesed pool aastat toimus intensiivne keele õpe. Vajalik eeldus enne koolisüsteemiga tutvumist ning haridusasutuste külastust, sest muud keelt peale jaapani keele väga ei tunnistatud. Esmane ABC ehk あ、い、う、え、お selge ning järgmised kuus kuud külastasin regulaarselt lasteaedasid ja algkoole. Läbivaks lasteaia märksõnaks võiks pidada  loodustunnetust, sest nii potipõllundus kui kõikvõimalike putukate, vähkide ja väiksemate koduloomade pidamine, oli elu lahutamatu osa. Jaapani koolis keskkonnakasvatus jätkub, ent fookus nihkub väga tugevalt õppimisele, õppimisele ja veelkord õppimisele. PISA kõrged akadeemilised tulemused makstakse kinni koolirõõmu arvelt. Positiivse poole pealt tooksin välja õpetaja väga hea maine ning era ja avaliku kapiali mõistliku tasakaalu erinevates kooliastmetes.

3. Kuidas Jaapanis nähtu ja kuuldu suhestub sinu uute plaanide ja väljakutsetega?

Eelkõige oli Jaapani aeg mõnus jõudepuhkus, kus võtsin Eesti koolielu virr-varrist aja maha ning lasin mõtetel settida, kuidas edasi. Kuna viimased pool aastat  kirjutasin raporti Eesti ja Jaapani haridussüsteemi võrdlusest, sain enda jaoks veelkord kaardistada meie süsteemi tugevused ja nõrkused. Vajalik sisend oma mõtete sihiseadmiseks.

4. Mis on sinu plaanid Muraste kooliga?

Tahan tõestada uue õpikäsitluse juurutamise võimalikkusesse üldhariduskoolis. Muraste Kool saab olema kool, kus õpilane on ise aktiivne – teeb, uurib, katsetab, eksib ja alustab uuesti, tema õpi­kogemus ei piirdu vaid tuima kuulamise ja äraõppimisega, vaid on vaheldusrikas ja mitmekesine. Selleks plaanime juba uuest õppeaastast sisse viia kujundava hindamise I kooliastmes, ühe õuesõppepäeva nädalas, kaotada ära koolikella, tähelepanu pöörata isiksusele ehk kinnistada väärtuskasvatuse tunni tunniplaanis, 25-minutilise õuevahetunni ning kutsuda lapsevanemad kooli korra kuus tundi andma. Kokkuvõttes tahame mõne aasta pärast üle minna üldõpetuse ehk teema või projektõpetuse suunas.

5. Milline roll on olnud Noored Kooli programmil sinu koolijuhiks kujunemisel?

Ei ole oleks Noored Kooli, ei oleks kunagi valinud õpetaja ja sealt edasi koolijuhi tee. Kõiki lende on kasvatatud üles hariduselus muutuste esile kutsumise vaimus. Minu ajal (nähtavasti ka nüüd)  rõhutati vastutuse võtmist ja uue õpikäsitluse rakendamist klassis. Olen võtnud sõnasabast kinni ning katsetan, kuidas saab muutusi ellu kutsuda terves koolis.

6. Kas Muraste koolist saab Noored Kooli kool?

Olen kannustatud Noored Kooli ideest „Et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse“, kus iga laps on väärtuslik, vajalik ja ainulaadne. Tahan luua Murastes samasugust positiivset muutust kui Noored Kooli Eesti hariduses.

 

Muljeid Teach For All konevrentsilt “Transformative School Leadership”  

Osalesin 15.-18. märts 2015 Londonis Teach for Alli  korraldatud konverentsil, mis tõi kokku koolijuhid kaheksast riigist – Eesti, Läti, Austria, Saksamaa, Bulgaaria, Hispaania, India, Tšiili. Konverentsi eesmärgiks oli kujundada võrgustikku nende koolijuhtide vahel, koostöödm mis tugineks avatusel ja austusel, õppida Inglismaa eeskujulike koolijuhtide edulugudest, neid kogemusi koos reflekteerides leida see miski ja mõelda selle valguses oma kooli visioonile ning liidrikompetentsidele.

Konverentsile eelnes eeltöö – küsimustiku tätimine kaardistamaks sinu juhtimisalaseid tugevusi ja arenguvajadusi ja küsida oma kolleegidelt 360 kraadi tagasisidet.

Ootused sellel konverentsile olid kõrged, sest olles varem käinud kahel korral Teach for All konverentsidel, tean millisel kõrgel tasemel need on ning kui palju saab nendel üritustel õppida. Samuti olin huvitatud Inglismaa hariduselu tundma õppimisest ning esimest aastat koolijuhtimise valdkonnas tegutsedes otsisin inspiratsiooni ja võibolla ka kinnitust oma ideedele ja tegevustele, millele kolleegidelt mujalt maailmast tagasisidet saada ja ehk neid mõne ideega inspireerida.

Konverentsi jooksul saime töötada nii ühises vestlusringis, grupiti kui ka tegeleda eneseanalüüsi ja vaikse reflektsiooniga. Kõige rohkem tutvusime Reach Academy Fultham kooliga, kus toimusid ka konverentsi töötoad. Kooliga oli võimalik tutvuda läbi tunnikülastuse ja vestluste kooli juhtimise erinevate valdkondade vastutajatega. Kõige põnevam kogemus oli jälgida õpetajate värbamisprotsessi – õpetaja peab vastama väga kõrgetele ootustele ja olema kvalifiktsseitud, alles siis saab ta võimaluse üldse sellesse kooli kandideerima hakata, praktilise osana peab õpetaja kandidaat andma õpetatavas kooliastmes tunni, pärast mida järgneb tagasiside vestlus direktori või õppealajuhtajaga, kes tunnis viibis. Kandidaadil on võimalus tunni jooksul vaadta otsa oma tunnikavale, tulenevalt tagasisidest korrigeerida, ümber teha või jätta samaks ning pärast seda teha paralleelgrupis läbi taas samal teemal tund. Samuti viibima klassi juures sellel päeval tundides, kaasa arvatud söögivahetunnil – seda aega peab direktor väga oluliseks, sest siis peegeldub see, kuidas õpetaja tegelikult õpilastega kontakti saavutab. Koolijuhil oma oma meeskonnale väga kõrged ootused, samas toimub kogu töö väga koostöiselt ja suhtlemine on vahetu. Selles koolis tundus tõesti iga laps oluline ja väärtusatud. Kooli filosoofia lähtubki individuaalsest lähenemisest ja väikese kooli vajadusest, et jõuda laste ning nende vanemateni ja koostöös arendada last.

Teine kool, mida külastasin oli Capital City Academy, mis asub Lääne-Londonis ning esimese hooga üllatus ja võlus just vormi poolest, sest koolimaja projekteeris ei keegi muu kui sir Norman Foster. See kool tegeleb väga tugevalt just loovusainete õpetamisega – koolimaja seinad on täis õpilaste töid, loodud erinevad stipendiumid, võimaldadakse õpiastel väga indivudaalsete õppekavade alusel omandada haridust, kes on oma valdkonnas väga tublid sportlased, tantsijad, näiteljad, lauljad vms. Selle kooli puhul on eriti oluline koostöö vanematega, sest piirkond on väga keeruline. Selles Londoni piirkonnast on enim noori läinud ISISe ridadesse. Veel imponeeris selle kooli puhul tugev õpilasesindus, sest üheks väärtuseks, mida lastes kasvatada on just juhtimine (leadership).

Kolmas kool oli King Salomon Academy, mis on tuntud eelkõige väga tugevate tulemuste poolest. Nende peamiseks eesmärgiks ongi pakkuda keskkonda, kust kõik lapsed lähevad kõrgkoolidesse ja keegi ei lange välja. Selleks tehakse väga suur töö ära indivudaalselt õpilastega, reeglid oli väga paigas ja selles koolis tundsin kõige rohkem rangust ja distsipliini. Selle kooli direktor oli väga teadlik, kui oluline on endale saada selline meeskond õpetajate näol, kes jagavad sinu visiooni ja väärtusi.

Kõigi külastuste järel oli tagasisidering ning rikastav oli osaleda neis, sest kultuuriliste erinevuste tõttu märkasime erinevaid aspekte ning läbi artutelude suutsime neid tõlgendada. Väga oluline oli võrgustiku teke ja hea läbisaamine osalejate vahel, sest hoolimata riikide erinevusest leidsime üllatavalt palju ühisosa meie töös peituvates probleemides ja eriti oluliseks said erinevate lahenduste leidmine koostöiselt nendele. Leidsime ühise keele kiiresti paari koolijuhiga ning selle aasta jooksul kavatseme üksteise koole ja riike külastada – vähemalt enamusi. Enamasti olen kogenud, et sellised kontaktid ei toimi, kuid antud juhul oleme nende koolijuhtidega pidevalt kontaktis ja suurem osa külastuste kuupäevi paika pandud.

Kolm asja mida mina endale selle kogemuse tulemusena seadsin eesmärgiks on koolijuhina tegeleda suhetega oma kollektiivis, veel paremini ja selgemalt sõnastada visoon ja liikuda tugeva organisatsioonikultuuri poole.

Taaskord oli inspireeriv olla koos teiste organisatsioonide esindajatega, sest Teach for Alli kaudu on nii tugev jagatud väärtuste ja hoiakute süsteem, et saame üksteisest aru juba poolelt sõnalt. Samuti on see avatus ja pidev õppimine eriti olulised, sest tundsime, et tahame kasutada iga hetke olukordadest ja teistel õppimiseks.

Loodan, et saan inspireerida preguseid NK osalejaid ja vilistlasi tegelema koolijuhtimise temaatikaga läbi kogemuse jagamise, toetamise ja nt töötoa näol NK suvekonverentsil Haapsalus.

 

9. lennu kollased mütsid

Eelmisel nädalal algas intensiivsemalt 9. lennu ettevalmistus koolitused. On olnud nii kiire, et mõte teha postitus on aina edasi lükkunud. Nüüd võtsin end kätte, et jagada meie kollaste mütside päeva.

Saime ülesandeks gruppides kas koguda lugusid, õpetada või väljendada üht Noored Kooli väärtustest. Minu gruppi sattusid Ott, Tauno ja Helerin ning väärtuseks saime hoolivuse.

Mõtlesime pikalt ja kaua, mida selle väärtusega siis nüüd peale hakata kuna esimene idee minna loomadevarjupaika langes ära. Pärast pikka vaagimist otsustasime minna tänavale ja koguda inimestelt lugusid hoolivuse teemal ning et ikka kindlasti mugavustsoonist välja saaks tulla, siis küsime ka annetust Tartu Ülikooli Laste fondi tarbeks.

Ei läinud nii edukalt kui lootsime. Mugavustsoonist sain välja, aga lugusid ja ka raha kogunes vähe. Õnneks päästis meid Tauno idee minna hoopis doonoriteks. Mõeldud – tehtud. Mina küll verd anda ei saanud, aga see mind ei morjendanud – küll veel jõuan.

Kõigest hoolimata saime üles näidata hoolivust ning õppisime üksteist ka paremini tundma. Kõige rohkem jäi päevast meelde teadmine, et lahedate inimestega on “hulle” ideid alati toredam ellu viia ning kui miski muu ei aita, siis naer aitab alati!

Lisaks motiveerisime ka teisi doonoriteks minema ja hoolivust üles näitama.

Super-lahe päev oli! 🙂

Talvi
9. lennu osaleja

Noored Kooli suvekonverents

Noored Kooli suvekonverents “Koostöö – eesmärk või vahend?”

8.-9. augustil koguneb Noored Kooli kogukond taas Haapsalu Kutsehariduskeskusesse, et tunda Noored Kooli suvekonverentsil koos õppimisest rõõmu. Sel aastal uurime lähemalt, mis loom on koostöö, inspireerume inimestest, nende tegemistest ja üksteisest, veedame aega mõnusas seltskonnas ja naudime suvist Haapsalu.

Suvekonverents “Koostöö – eesmärk või vahend?” annab võimaluse läheneda koostöö teemale läbi erinevate valdkondade ja meetodite – otsime uusi vaatenurki, küsimusi ja mõtteid nii haridussüsteemi seest kui ka kaugemalt. Mürmekoloog Ants Johannes Martiniga uurime, mida on meil õppida ühiselulistelt putukatelt. Kaasamispraktik Piret Jeedasega tutvume kaasava juhtimispraktika põhimõtete, tööriistade ja meetoditega. Pille Kriisaga vaatame lähemalt, mida räägivad värskeimad uuringud murdeealiste ajukeemiast ja nende käitumise motiividest. Juhtimispraktik ja –koolitaja Hazem Abolrous jagab oma kogemusi, kuidas panna üks meeskond koostööd tegema ning mis on juhi roll koostöö loomisel. Kohal on veel kindlasti ka Improgrupp Jaa!, Hooliv Klass ning teisi põnevaid külalisi.

 

Noored Kooli suvekonverents

Noored Kooli suvekonverents

 

Meeleolu tekitamiseks vaadake eelmise aasta Noored Kooli suvekonverentsi „Muutuse DNA“ pilte ning suvekonverentsi puudutavate lisaküsimuste, rõõmude või murede korral võtke julgelt ühendust Iiris Oosaluga (iiris@nooredkooli.ee; 510 5922).

7. lennu lõpetamine

Kenal reede õhtul kõik valmis panid end

Noored Kooli pere kutsus kokku seitsmes lend

Kell kuus algas aktus, kõned, särgid-värgid

Uutele ja vanadele maha pandi märgid

Kiviõli, Pirita, Viljandi ja Ahja

Noarootsi, Sillaotsa – kas veel tundub lahja?

Loo, Jüri, Pae, Vaida, Kostivere

Väike-Maarja, Kopli – ütles teile tere

Kaks aastat tagasi, kui kiirelt on see läind

Eestimaa koolid on me noori näind

Sihikindlaid, rahulikke, julgeid, säravaid

just nemad täna õhtul pärjatud meil said

Tänusõnu, kallistusi, rohkelt diplomeid

Noored Kooli seitsmes – see on uhke leid

Pesast välja lendu saadeti nüüd teid

Muutes maailma ärge unustage meid

 

21. sajandi oskuste kütkes

Veebruari alguses kirjutas 8. lennu tuutor Kerli, et meil, Noored Kooli rebastel, on võimalus osaleda koos kolme teise Teach For All organisatsiooniga Erasmus+ rahvusvahelises projektis, mille eesmärk on suunata õpilasi ja ka iseendid 21. sajandi oskuste arendamisele. Koos eestlastega osalesid veel Läti, Bulgaaria ja Hispaania esimese aasta õpetajad, kes andsid hiljem oma projektile nime Teach For Skill.

Esimene mõte: “Eira kõiki lisategevusi, mis võiksid nõuda tähelepanu niigi napist vabast ajast.”

Teine mõte: “Olen ju tahtnud rohkem tunnetada Teach For Alli tegevust ja rahvusvahelises haridusprojektis osalemise võimalus ilmselt iga päev sülle ei kuku. Kandideeri!”

Kandideerisin. Osutusin valituks. Algas pooleteistaastane projekt, millest 1/3 on praeguseks läbi. Eestist osalevad veel 8. lennu Sirli ja Marie.

Algas konverentsikõnede maraton. Minu jaoks olid esimesed konverentskõned väga pinevad. Need nõudsid kiiret kohanemist, oma arvamuse avaldamist inglise keeles ja hariduse teemadel, võhivõõrastega grupitööd Skype’i vahendusel. Üksteist nägemata tuli 15 minuti jooksul tuli näiteks sõnastada 21. sajandi oskused, rahvusvahelise projekti eelised või koostada esitlusslaide jpm.

Teach for Skills

Pärast suure pildi kujundamist moodustasime väiksemad grupid. Minu grupp otsustas tähelepanu pöörata koostööoskuse arendamisele. Sain väga õpetliku kogemuse, kuidas sobitada kolme riigi õpetajate ajagraafikuid, et viia läbi sama projekt ja leida aeg, et pidada nõu ning plaani kohandada. Endiselt jätkusid konverentskõned, kus rühmad jagasid oma kogemust ja analüüsisid oma tegevust.

Minu, ühe Bulgaaria ja Läti õpetaja projekti lõpptulemusena tuli õpilastel teha oma kodulinna tutvustav ingliskeelne video. Kiviõli 1. Keskkoolist kaasasin projekti 5. klassi, kes pidaski 21. sajandi oskustega tutvumise järel olulisimaks koostööd ja suhtlusoskuse arendamist.

Meie kool julgustab ja pöörab erilist tähelepanu ainete lõimimisele. Leidsin, et see projekt on hea võimalus siduda mitut õppeainet. Tegime koostööd eelkõige inglise keele ja arvutiõpetajatega, oma nõu ja jõuga toetas ajalooõpetaja.

Tahan siinkohal rõhutada, et ainete lõimimine oli kindlasti võti, mis võimaldas meie 5. klassil ainsana projekti kõik etapid edukalt lõpuni viia. Nelja õpetajaga detaile arutades tulevad tunduvalt kiiremad ja efektiivsemad lahendused; mitut ainet kaasates on projektile pühendumiseks rohkem koolitunde ja seega võimalus tegeleda projektiga süvitsi; õpilane omandab ühe projekti raames rohkem oskuseid.

Järgnevalt lühiülevaade tähtsamatest projekti etappidest.

  • Õpilased leidsid põnevat infot partnerriikide, Bulgaaria ja Läti, kohta. (info otsimise oskus)
  • Õpilasi külastas üks Läti noor õpetaja, kes tutvustas oma riiki ja kultuuri. Projekt muutus õpilaste jaoks tähenduslikumaks, kuna saadi infot otse allikast. (praktilise inglise keele rakendamine).
  • Kiviõli linna vaatamisväärsuste kaardistamine ja infootsing, arvutis vormistamine (info otsimise oskus, arvutitunnis MS Wordi kasutamise oskus).
  • Skype’i kohtumine Läti partnerklassiga. NB! Õpilastele väga põnev kogemus (rahvusvahelise suhtluse kogemus, praktilise inglise keele kasutamine, esinemisjulgus).

IMG_8868

  • Rühmade moodustamine, rollide jagamine (koostööoskus, vastutuse võtmine)
  • Projektikeskkonna etwinning.net kasutamine ja blogipostituste kirjutamine. Õpilased kirjutasid iga nädala kohta tagasivaate inglise keeles. Kirjeldasid tegevusi ja analüüsisid, mis neile meeldis/mis mitte ja miks. (eneseanalüüsioskus, praktilise inglise keele kasutamine)
  • Rühmaga videole stsenaariumi kirjutamine (koostööoskus, MS Wordis vormistamise oskus, loomingulisus)
  • Filmimine (tehnika kasutamise oskus, koostööoskus, loomingulisus, vastutuse võtmine, ajaplaneerimine)

IMG_8894 IMG_8899IMG_8887 IMG_8921

  • Videotöötlus (videotöötlusprogrammi kasutamine, koostöö, loomingulisus, korrektse inglise keele kasutamine).
  • Kõigi oma klassi rühmade videode vaatamine, analüüs, tagasiside andmine, oma riigi esindaja valimine (objektiivse analüüsi oskus, edasiviiva ja sisulise tagasiside andmine).
  • Teiste riikide videote vaatamine ja tagasiside andmine.
  • Kokkuvõte – õpilased kirjutasid, milliseid oskuseid nad omandasid, mis läks hästi, millised on õppimiskohad, kuidas iga rühmaliige panustas jm. (eneseanalüüsioskus, teadliku õppimise arendamine, tagasiside andmine).

 Minu õpilased valisid enda klassi esindama ja oma linna tutvustama Loore, Melani ja Sandra video: https://www.youtube.com/watch?v=dyiHJTow6sA

Teach For Skill projekt läheb septembris edasi ja peaks saama suurejoonelisema ning mõjusama jätku. See ülesanne tundub veidi hirmutav, sest senine projekt oli nii minu kui ka 5. klassi õpilaste jaoks parasjagu väljakutsuv.

Samas on mul väga hea meel tõdeda, et kardetud lisatöö oli hoopis väga õpetlik efektiivse ja mängulise õppimise kogemus. Olen nüüd veel enam veendunud, et ühe tervikliku ja põneva ülesande lahendamine muudab õppimise tähenduslikumaks. Muidugi oli projekti jooksul ka raskusi õpilaste innustamisega ja kõik rühmad ei jõudnud videoni, kuid seegi on õppimise koht. Õpilasi motiveeris rahvusvahelise suhtluse ja arvuti kasutamise võimalus, filmimine ning rühmatöö.

Olen väga rõõmus, et nii minul kui ka õpilastel on sellest õppeaastast kaasa võtta kogemus, mis näitab, et pikaajalised projektid on võimalik sihikindla ja läbi mõeldud tegevusega edukalt teostada; me saame hakkama ka nende väljakutsetega, mille tulemusi ei ole näha pärast kahte tundi tegutsemist, vaid mitut kuud panustamist.

Õnnelik õpetaja Kathriin

NK osaleja õpilane kirjutab oma õpetajast ja mõjust

“Kuulates neid esitusi Noored kooli 7. lennu õpetajate kohta. See oli inspireeriv. Tekkis suurem soov ja ind saada õpetajaks. Tõesti noor ja energiline õpetaja võib ühes koolis avaldada palju head mõju.” kirjutab Kiviõli 1. Keskkooli õpilane Rauno Põld oma blogis.

Kogu postitust saab lugeda siit: http://raunopl.blogspot.com/2015/05/minu-moju-seminar-mojutas-ikka-kull.html?spref=tw