Metsaülikool kutsub noori kaasa mõtlema ja esseekonkursil osalema!

Mul on hea meel koordineerida esseekonkursi, mille eesmärkideks on julgustada õpilasi mõtisklema enda tervisekäitumise üle ning arutlema, milline roll on tervisel jätkusuutlikus ühiskonnas.

Metsaülikool korraldab sel kevadel 9.-12. klassi õpilastele terviseteemalise esseekonkursi (tähtaeg 1. mai).
Esseekonkurss on sissejuhatus suvisele terviseteemalisele Metsaülikoolile Käärikul 19.-23. augustil. Olete oodatud sealgi osalema!
Rõõmustan, kui õpetajad suunavad oma õpilasi nendel teemadel kirjutama. Julgustada võib ka oma tuttavaid õpilasi ning lapsi.
Teadet võib edastada listidesse, teistele kooliõpetajatele ja õpilastele. Oleme õpilaste arvamuse ärakuulamisest väga huvitatud! Peaauhinnaks on osalus suvises Metsaülikoolis.
Esseekonkursi statuut eesmärkide ja täpsemate juhistega on lisatud postituse lõppu
Kathriin Karus
Noored Kooli 8. lend
Tel 581 648 33
E-post: kathriin.karus@gmail.com
www.metsaylikool.ee

Metsaülikooli terviseteemalise esseekonkursi statuut 

9.–12. klassi õpilastele

Eesmärk

1. Esseekonkursi eesmärkideks on:

  • julgustada noori kaasa rääkima tervise teemal, oma arvamust avaldama ja algatusvõimet üles näitama;
  • kutsuda küsima ja vastama, millised on noorte eluviisid ning tervisekäitumine;
  • kutsuda mõtlema vaimse ja füüsilise tervisega seonduvatele probleemidele;
  • kutsuda mõtlema Eesti arengu peale ja tekitada arutelu selle üle, milline roll on tervisel jätkusuutlikus ühiskonnas, millised väljakutseid see riigile esitab;
  • julgustada seadma eesmärke oma tervise hoidmisel ja väärtustamisel;
  • tunnustada väljapaistvaid noori, kutsudes nad osalema suvisesse Metsaülikooli 2015.

2. Osalemine

2.1. Konkursil võivad osaleda kõik 9.–12. klassi õpilased.

2.2. Konkursil osalemiseks palun saata kuni 3 lk pikkune (~ 10 000 tähemärki) essee SA MÜ aadressil: Kastani 91-5, Tartu 50410 või e-posti aadressil info@metsaylikool.ee. Esseele lisada autori nimi, kool, klass ja kontakttelefon ning e-posti aadress.

2.3. Essee peab olema eestikeelne.

2.4. Essee näidisteemad:

  1. “Kuidas arstist eemale hoida?”
  2. „Tervist! – millist ja kuidas?“
    3. „Terve mina – terve Eesti“
  3. „Ekraanisõltuvus – parandatav või paratamatu moodne haigus?“

2.5. Essee täpse teema võib ka ise sõnastada. Esseelt oodatakse arutelu igasugustel tervisega seotud teemadel ning nii isikliku kui ühiskondliku väljundi leidmist teema avamisel. Teema lahtimõtestamisel on abiks esseekonkursi eesmärkide silmaspidamine (statuudi p 1).

3. Ajagraafik

Esseede esitamise tähtaeg on 1. mai 2015. Konkursi tulemused avalikustatakse SA MÜ kodulehel ja võitjaid teavitatakse e-maili või telefoni teel isiklikult.

4. Žürii

Esseekonkursi žüriisse on palutud Metsaülikoolis osalenud tunnustatud lektorid ning panelistid. Žürii esimees on prof. Toivo Maimets. Žürii tegevust toetavad Metsaülikooli toimkonna liikmed.

5. Auhinnad

Peaauhind on esseekonkursi võitja tasuta osalus terviseteemalises Metsaülikoolis, mis toimub 19.23. augustil 2015. Žürii valikul tunnustatakse silmapaistvaid esseekirjutajaid Metsaülikooli kogumikega „Seestpoolt suurem Eesti. Haridus ja haritus“, „Eesti naine, Eesti mees. Konfliktiennetus“ ja “Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine”, Žüriil on õigus anda välja mitu peaauhinda või jätta see sobivate kandidaatide puudumisel välja andmata.

Auhindade kätteandmine toimub Tartus. Korraldajad teatavad ürituse kuupäevast SA MÜ kodulehel www.metsaylikool.ee  ja võidutööde autoreid kutsutakse isiklikult.

6. Võidutööde avalikustamine

Autori nõusolekul avalikustatakse võidutööd SA MÜ kodulehel www.metsaylikool.ee, ajakirja Akadeemiakese kodulehel ja Metsaülikooli järgmises kogumikus.

Kristi Klaasmägi: nii erinevad ja nii sarnased – Iisrael ja Eesti.

Noored Kooli tegevjuhti Kristi Klaasmägi kirjutab oma muljetest Teach for Israel programmi kohta

Kristi Klaasmägi: Märtsi lõpus osalesin koos teiste Euroopa sõsarorganisatsioonide juhtidega Teach for Iisraeli viiendat sünnipäeva tähistaval konverentsil. Lisaks Teach for Iisraeli kogumisest õppimisele veetsime pikad päevad Rootsi, Läti, Saksamaa, Armeenia, Austria, Rumeenia, Slovakkia, Hispaania ja Suurbritannia esindajatega kogemusi vahetades. Teiste lugude ja valikute kuulamine andis perspektiivi ka meie enda ees seisvatele väljakutsetele mõtlemisel.

Iisraeli haridussüsteem on esmapilgul Eesti omast väga erinev. Haridusuuringu PISA kohaselt on Iisraelis keskmised haridustulemused oluliselt madalamad kui Eestis. Üheks probleemiks on ka tulemuste erinevus vastavalt sotsiaalmajanduslikule jaotusele. Teach for Iisraeli loomise ajal ütlesid paljud, et see mudel ei saa Iisraelis töötada – noored ei taha selles riigis ei õpetajana töötada ega vabatahtlikku tööd teha. Läks aga teisiti – viie aastaga on Teach for Iisreal järjepidevalt kasvanud ja varsti loodetakse seal selle programmi kaudu koolidesse tuua kuni 10% kõikidest alustavatest õpetajatest.  Siin mõned killud Iisraeli kogemusest, mis endaga kaasa tõin:

Pühendumus. Organisatsiooni juht Asaf Banner rääkis loo värskest programmi osalejast, kes oli oma kooli direktorilt küsinud ühe viienda klassi juhataja ametit – seal klassis olla kõige nõrgema taussüsteemiga lapsed, kellega tema töötada tahtis. Direktor keeldus – nende koolis ei saa ükski esimese aasta õpetaja klassijuhatajaks!  Kui osaleja aga järele andmata terve päeva direktori ukse taga istus, sai ta ikka lõpuks oma tahtmise. See lugu pidi näitlikustama seda, et Teach for Israel osalejad on pühendunud kõige nõrgemate aitamisele.

Partner haridusministeeriumile. Sarnaselt Eestiga on ka Iisraeli organisatsioonil väga hea koostöö  haridusministeeriumiga. Kui Eestis aitab Haridusministeerium sel aasta katta 55% Noored Kooli kuludest, siis Iisraelis rahastab Haridusministeerium tulemuslepingu alusel 70% kõigist programmi kuludest. Huvitav on, et tulemusleping määrab ära haridusministeeriumi ootuse nii värbamise eri etappidele kui õpetajate koolitamisele ja toele. Häid suhteid seletas Teach for Iisraeli nõukogu esimees, endine Iisraeli Haridusministeeriumi kõrge ametnik Shlomit Amichai nii: „Me proovisime Haridusministeeriumis erinevaid reforme läbi viia, aga see ei õnnestunud. Sul on vaja häid õpetajaid koolidesse, et edasi jõuda.“

Loomingulisus. Iisraelist jäi meelde ka nende originaalne lähenemine uute osalejate leidmisele, leides uusi viise inimeste haridusteemadega lähemalt kurssi viimiseks. Näiteks toimus sel talvel Iisraeli baarides ja kohvikutes ürituste seeria „Teach for Iisrael baaris“. Sisuliselt tähendas see seda, et programmmi osalejad viisid kohvikutes ja baarides läbi vestlusringe Iisreali hariduse väljakutsete teemal.

Suured küsimused. Endaga võtsin kaasa ka Teach for Iisraeli osalejate vahelise tulise vaidluse. Kas nad peaksid õpetajana kindlustama oma õpilastele positiivse tulemuse lõpueksamitel või hoopis tähendusliku õppimise ilma lõpueksamitele keskendumata? Eksam avab uksi tulevikuks, aga tähenduslik õppimine annab tulevikuks oskused…

Nii mõnigi asi on Iisraelis teistmoodi. Aga Teach for Iisraeli osalejate sära silmis on täitsa sarnane Noored Kooli osalejate silmasäraga. Samuti ka koostöö vaim, mis valitseb haridusametnike ja programmi vahel.  See silmade sära pluss tugi võrdub hea haridus igale lapsele – alustades kõige nõrgematest.

 

Kristi õpib

Liis Prikk: IB õppes on tähtis õpilase võime üldistada õpitut, saada aru, mil moel õpitu toetab reaalset elu.

Noored Kooli 1.lennu vilistlane räägib IB õppest ja oma tööst selle programmi käivitamisel Tallinna Inglise Kolledži keskastmes.

Liis Prikk: Minu ametinimetus on Middle Years Programme (MYP) koordinaator ja minu tööks on International Baccalaureate (IB) keskastme õppekava sisseviimine Tallinna Inglise Kolledzis (TIK) 5.-9. klassini.  IB organisatsioon rõhutab, et tegemist pole niivõrd õppekava, kui õppekava raamistikuga, sest iga maa ja kool saab ise oma õppekava luua IB filosoofiale ja nõuetele tuginedes.  Lisaks tööle lõpetan sel kevadel ka George Masoni ülikoolis, Ameerikas magistrantuuri spetsialiseerudes IB õppele.

IB programme üle maailma on hetkel kokku neli: Primary Years Programme (PYP), mille järgi õpivad lapsed 3-11 aasta vanuses; Middle Years Programme (MYP) 11-16 aastastele; Diploma Programme (DP) 16-19 aastastele ning IB Career-related Certificate Programme (IBCC) 16-19 aastastele.  Vanim programmidest on DP, mis tekkis Šveitsis rahvusvahelise kooli õpetajate ja haridustegelaste soovist luua akadeemiliselt tugev õppesüsteem lastele, kes oma vanemate töö tõttu palju kolima pidid. DP läbimine annab võimaluse kandideerida edukalt ülikoolidesse üle Euroopa.  Hetkeseisuga õpib 147 riigis ja üle 3700 koolis erinevates IB programmides üle 1 miljoni õpilase.  Kui ajalooliselt hakkasid IB õppeprogramme rakendama eelkõige erakoolid, sest programmi sisseviimine ja rakendamine on kulukas, siis viimastel kümnenditel on IB õppekava üha enam hakatud rakendama ka riigikoolides.

Eestis pakuvad IB õpet lisaks TIKile (akrediteeritud PYP ja DP; MYP – planeeritud 2015.a. sügisest)  Miina Härma Gümnaasium Tartus (PYP ja DP); Audentese erakool Tallinnas (DP) ja  Rahvusvaheline kool Eestis (akrediteeritud PYP ja DP, kandidaatkool MYP).  IB programmi rakendus toimub mitmes etapis: esmalt esitatakse palju andmeid ja tehakse avaldus kandidaatkooli staatuse saamiseks.  Kandidaatkool ollakse kuni kaks aastat, mille järel tuleb IBO (International Baccalaureate Organization) kooli akrediteerima.  Väljastpoolt läbiviidud kontrolli jaoks tuleb koolil väga palju vaeva näha, et tõestada, et kool rakendab IB programmi nõuetekohaselt ja IB õpe selles koolis vastab IBO kõrgetele nõudmistele (tuleb esitada tegevusplaanid, õppekavad, õpilaste näidistööd, hinnatud tööd ja palju muud.  Lisaks külastatakse tunde, räägitakse nii õpilaste, õpetajate kui vanematega).  Kui akrediteering saadakse, siis järgmistes etappides toimuvad nö hindamisvisiidid, kus teatud aastate järel viiakse koolis läbi taaskord kontroll, et programmi õpetamise tase pole langenud.  Osaliselt näitab programmi tugevust ka nt DP lõpus tehtavate eksamite tulemused.  Õpilaste DP lõpueksamid saadetakse kõik välishindamisele. Kõrgete tulemuste saamine on väga suur kvaliteedimärk koolile, sest eksamid on rasked ja nõudmised väga kõrged.

IB filosoofia ja missioon on seotud rahvusvahelisusega.  Parafraseerides IB missiooni, toetab IB haridus õpilasi, et neist areneksid uurivad, teadlikud ja hoolivad inimesed, kes aitaksid luua paremat maailma läbi kultuuridevahelise mõistmise ja lugupidamise.  Programmid lähtuvad viimaste aastakümnendite pedagoogika parimatest praktikatest ja panevad suurt rõhku uurimuslikule õppele, õpilaste poolt algatatud või õpetaja poolt suunatud tegevustele ning refleksioonile.  Õppe planeerimine algab lõpust ettepoole: planeerimaks õpet on vaja teada, mida õpilane õpiperioodi lõpuks peaks oskama ja mida mõistma.  Kui see on selge, siis mõeldakse, milline hinnatav tegevus näitab paremini õpilase arusaamist ja nii läheb planeerimine edasi õpitegevustele tagantpoolt ettepoole.

IB õppe kolm peamist programmi PYP, MYP ja DP on oma olemuselt erinevad, kuid neid ühendab holistlik arusaam õpilase kesksest õppimisest.  PYP toetab aineteülest õpet, kus läbi aineteüleste teemade (kes me oleme; kuidas me end väljendame, jagades planeeti, jne) seotakse erinevad ained kokku.  Programm lõpeb suure näitusega (exhibition), mille tarbeks õpilane viib läbi uurimuse või valmistab midagi, mida ta peab oluliseks ja mis võtab tema tehtud töö kokku.

MYP liigub algastme üldõppe teemadest juba rohkem ainetekeskseks, kuid jääb siiski inter-distsiplinaarseks, pidades oluliseks ainetevaheliste mooduleid.  MYPs on olulised mõisted, mis seovad erinevaid aineid (näiteks mõiste perspektiiv keeles või kunstis).  Tähtis on õpilase võime üldistada õpitut; aru saada, mil moel õpitu toetab reaalset elu.  Jooksvalt antakse õpilasele õpitu kohta tagasisidet ja iga moodul lõpeb kokkkuvõtva hinnatava tegevusega, mis määrab õpilase saavutustaseme.  Aasta lõpus kujuneb kokku hinne 1-7 skaalal.  Igal õpimoodulil on keskne väide (statement of inquiry), mida õpilased peaksid mooduli lõpus mõistma.  Igat moodulit saadavad faktilised, kontseptuaalsed ja vaieldavad küsimused, millele õpilased vastuseid otsivad.  MYPis peetakse oluliseks ka kogukonna heaks ja vabast tahtest tehtavaid tegevusi (service learning): nt 3.aastal peab iga õpilane tegema kogukondliku projekti, mis aitab lahendada mingit probleemi tema kogukonnas, kus ta elab.  MYP lõpeb RÕKis tuntud loovtöö sarnase projektiga (personal project), kus õpilane uurib/ valmistab/ näitab midagi, mis läheb talle korda ja mis teda tõeliselt huvitab.  Hiljuti käisin Poolas IB koolis, kus esitleti mõningaid lõpuprojekte: üks õpilane, kes armastas elektrikitarri mängida, disainis ja ehitas endale FX pedaali, millega sai muuta elektrikitarrikõla.  Teine õpilane korraldas fotonäituse, mille jaoks ta oli eelnevalt oma kodulinnas korraldanud pressikonverentsi koos kutsutud ajakirjanikega ja näituse avamisel käis ligi 80 inimest.  Kaks õpilast olid välja mõelnud toidu-ja treeningprogrammi teismelistele, mis koosnes nii videost kui väljaantud raamatust.

DP on ajalooliselt olnud eelkõige ülikoolisuunitlusega ainetesse süvitsi minev programm ning on seda ka tänapäeval.  Õpilased panevad oma tunniplaani kokku ise ainetest, mida kool pakub ning arvestades oma tulevase erialavalikuga.  Näiteks kirjanduses õpitakse süvendatult ca 10 raamatut või teksti, mida analüüsitakse väga põhjalikult; või siis ajaloos keskendutakse teatud ajalooperioodidele.  Kuuest ainegrupist saab valida endale aineid, millest osa võetakse kõrgemal tasemel (higher level – HL) ja osa standardtasemel (standard level – SL).  Lisaks toetavad õpet 4000-sõnaline uurimustöö (extended essay – EE); teadmisteoreetiline aine, kus arutletakse teadmise üle (kuidas me midagi teame – theory of knowledge – TOK) ning loovusele, tegevusele ja vabatahtlikule tegevusele suunatud aine (creativity, action and service – CAS).

Eesti riikliku õppekavaga võrreldes on IB õpe holistlikum ja toetab enam tervikliku inimese ja  iseseisva õppija kujunemist.  IB õppel on väga suur rõhk uurimuslikul õppel ning ainete lõimimisel, mis aitaksid õpilasel näha, kuidas erinevad teemad on omavahel seotud, suhestuda ülejäänud maailmaga ja aru saada, miks ta midagi õpib.  Kogukonnaprojektid ning isiklikust huvist lähtuvad projektid; uurimustööd suurendavad õppija vastutust.  RÕKis on hinnete olulisus palju suurem ja hinnete skaala väike (1-5 vs IB 1-7).

Kahtlemata on võimalus oma õppekava ise kokku panna lõpuklassides väga tänuväärne ja suurendab õpilase motivatsiooni mõelda oma tulevikule ja õppida süvendatult aineid, mida tulevikus vaja läheb. RÕKis on erinevate ainete koormus üsna suur ja paindlikkust siiani väga vähe.

TIKis on IB õpe nii eesti kui inglisekeelne; DPs üksnes inglisekeelne.  Õpetajatele on see väljakutse, kuid meil on nii tugevaid eesti õpetajaid kui ka välismaalastest õpetajaid.  Õpetajad peavad läbi IB poolt sertifitseeritud koolituse ja planeerima ühiselt.  Algastmes planeeritakse kogu õpe klassiõpetajatega koos.  Keskastmes planeerivad aineõpetajad koos ning ka lõpuklassides toimuvad koostöised kohtumised õpetajate vahel.  Õpetaja töömaht on võrreldes RÕKi õpetajaga väga suur, sest väga palju aega kulub õppe planeerimisele ja õpilasele õpitu tagasisidestamisele.

Kristi Saare õptab koolis, juhib vilistlasesindust ja muu hulgas käivitas 1200 liikmega naisinvestorite klubi!

1. Noored Kooli vilistlane Kristi Saare, palun loetle rollid, milles sa tegutsed igapäevaselt 2015 aasta kevadel.

Igapäevaselt tegelen suures osas koolis töötamisega – olen hetkel neljandat aastat Pelgulinna Gümnaasiumis majanduse ning inglise keele õpetaja. Lisaks õpetan, kuidas teha uurimistöid ja olen osakoormusega gümnaasiumi õppejuht. Sellele lisaks õpetan eraõpetajana keelt ka täiskasvanutele. Palgatöö väliselt olen Noored Kooli vilistlasesinduse juht ja vabatahtlik abiline NK programmile ning panustan lisaks paari haridusega ja õppekavaga seotud töörühma. Töövälisel ajal olen finantsblogija ja naisinvestorite klubi asutaja ning kui veel sellest aega üle jääb, siis kirjutan investeerimise teemal artikleid ning koolitan peamiselt eesti naisi, et nood julgeksid rohkem oma rahaasjade üle kontrolli võtta.

2. Kirjelda meile palun oma päeva või nädalat, mis annaks aimu, kuidas sa praktiliselt kõike seda jõuad.

Neli päeva nädalas olen koolimajas ja tegelen tavatööga. Pärastlõunatel õpetan eraõpilasi ning nädalavahetustel kas viibin ise koolitustel või koolitan teisi. Hetkel on pea iga nädal vähemalt üks naisinvestorite klubi üritus ka mõnel tööpäeva õhtupoolikul. Regulaarselt kulub veel vaba aega Noored Kooli vilistlasesinduse tegevuste käivitamisele ja hetkel näiteks inglise keele õppekavade kaasajastamises osalemisele. Kõik vaba aeg, mis on sellele lisaks, kulub blogipostituste ja artiklite kirjutamisele ning uute koostööpartnerite otsimisele ja nendega kohtumisele.
3. Kirjelda 3 eredamat hetke viimasest aastast, milles oled tundnud, et see kõik on väärt su tehtud pingutust.

Kindlasti kõige säravam hetk Naisinvestorite klubi puhul oli veebruari lõpus toimunud Rikas naine = Tark naine koolitus, kuhu saime kokku osalema 200(!) naist, kellel kõikidel silmad särasid ja kes tõesti tahtsid oma elu muuta. Lisaks on tore ka see, et õpilased on rohkem hakanud huvi tundma selle kohta, et mida ma kooliväliselt teen – üks minu õpilane, kes paar aastat tagasi lõpetas osaleb näiteks ka Naisinvestorite klubi üritustel! Sellest aastast olen oma koolis ka osakoormusega õppejuht, mis lubab mul rohkem panustada kooli üldisesse arengusse ja on tore näha, et mõned minu mõtted on ka igapäevaselt kooliellu rakendunud – ka koolis saab muutuseid käivitada.

4. Sa oled käivitanud kogukonna (Naisinvestorite klubi), mille on praeguseks juba 1200 liiget! Kuidas sa seda tegid?
Naisinvestorite klubi puhul on kokku saanud palju entusiasmi ja veidikene õnne. Kui Naisinvestorite klubi lõime, siis ma ei osanud ennustada, et see ettevõtmine nii kiirelt nii suureks kasvab ja et me juba kahe kuu pärast Äripäeva esikaane vallutame. Kindlasti on iga ettevõtmisega oluline see, et kui vajalik ettevõtmine on. Tundsin ennast kohati investeerimiskoolitustel kummaliselt olles diskussioonis sageli üks väga vähestest naisterahvastest ning tuli välja, et see mure on ka teistel. Ja mure on ka nendel naistel, kes ei oskagi kuskilt alustada, sest rahateema on keeruline ning koolides meile sellest väga palju ei õpetata. Õnneks on kohe algusest peale minuni leidnud tee suurepärased koostööpartnerid ja paljud toredad ägedad naised, kellel on palju energiat ja häid mõtteid.
5. Millest sa veel unistad, kuhu edasi oma energia ja ideed panustad?
Hetkel ma unistan sellest, et Naisinvestorite klubi kasvab välja täiesti arvestatavaks ühiskondlikuks jõuks, aga selle nimel tuleb veel palju tööd teha. Üritan ka finantsharidust üldisemalt populariseerida ja inimesi motiveerida selle valdkonnaga rohkem tutvust tegema. Lisaks hetkel unistan sügisel tagasi ülikooli minekust ning sellega seoses loodan, et magistritöö võiks ennast justkui iseenesest suvel ära kirjutada. Hetkel olen väga keskendunud haridusele (mu klass lõpetab järgmine aasta keskkooli) ning majandusharidusele (Naisinvestorite klubi), aga eks näeb, mis sinna tulevikus kõrvale mahub.

Reesi Kuslap: 6.klassi lapsed ehitavad Ateena linna maketi

Mõned 8.lennu osalejad on asunud tutvuat tegema ruumiharidusõppe põhimõtetega. See õpe keskendub meid ümbritseva ruumi ja keskkonna märkamisele ning selle analüüsimisele erinevates õppeainetes või õppeainete üleselt. Ruumiharidusõpet saab rakendada näiteks ajaloos, kui teemaks on linnad: milliseid linnu ehitati antiikajal, milliseid keskajal, miks ehitati majad kahekorruselised, miks ehitati tänavad otse/käänulised, millised olid kaitserajatised jne.

Reesi Kuslap NK 8.lennust rääkis, et ta osales ühes selleteemalisel töötoas. “Kuna arhitektuur on minu jaoks uus teema ja ma pole sellega varem kokku puutunud, tundsin huvi ja otsustasin uurida,” kommenteeris ta jõudmist ruumiharidusõppeni.  “Minu jaoks avardas töötuba silmaringi – andis uusi mõtteid ja meetodeid, mida klassiruumis rakendada, millele ja miks võiks keskenduda mingit teemat õppides,” lisas Reesi.

Saadud kogemusi hakkas ta kohe järgmisel päeval ajalootunnis kasutama. Töötoast anti õpetajatele kaasa Arhitektuurikooli õppematerjalid – majade ja linna ehitamiseks mõeldud šabloonid ja joonised. Kuna 6. klass õpib Vana-Kreekat ja Ateena linna, siis otsustati valmistada Ateena linna makett. Õpilased teadsid öelda, et kuna tulevad uhked majad, siis nendes elavad aristokraadid. Töö on veel pooleli, kuna on üsna aeganõudev, kuid samas väga põnev.

“Olemasolemate vahenditega püüame valmistada Ateena linnale iseloomulikke ehitisi – valmis on sõjajumalanna Athena kuju ja akropol. Kuna tegu on keelekümblusklassiga, on töö mitmekülgselt hariv – harjutada saab koostööd, kannatlikust, täpsust ja loomulikult uusi sõnu (katus, trepp, korsten jne). Kui makett valmis, plaanime seda koolisisesel kevadnäitusel esitleda,” rääkis Reesi Kuslap.
ruumiharidus2
Lähemalt saab lugedasiit:

http://www.arhitektuurikool.ee/
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektuuriope-koolitundi/

 

Let’s design a people-scale city

projektikas projektikas1
Käisime Kariniga eelmise aasta suve alguses Taanis ESOF konverentsil, kus ahmisime inspiratsiooni
Taani kuningast prantsuse keeles luuletusi lugemas, kreeklaste toimivast probleemipõhisest
õppeprogrammist ja Jan Gehli linnade ja inimeste ettekandest. Kõlama jäi mõte, et arhitektid peaksid
linnasid tegema inimestele – we need more people-scale – ja kui koolis on kevadine projektipäev veel
paika panemata, siis oujee – let’s design a people-scale city!

Meie eesmärk on luua edasise tegevuse etapid selleks, et ise ära teha see mõnus õhkkond linnas, et
Kiviõlis oleks hea elada ja et siia tahetaks tulla, et meie ümber oleks head ja ilusad inimesed. Selle
juures näeme asju natuke teisiti – lahendus pole öelda õpilasele, mis on tema mure ja et hakaku
nüüd lahendama, projektipäev kestab 16 tundi. Tahame, et õpilased saaksid muuta just enda jaoks
problemaatilisi aspekte linna või selle haljastuse/hoonestuse osas. Nende ülesanne on probleem
välja öelda, kusjuures tihti teab õpilane ka vastust või lahendust. Õpetaja roll on suunata lahenduse
leidmisele ja juhendada õpilasi läbi kogu teekonna. Disainerid on õpilased ise, teevad meie kõigi asja
enda ja teiste jaoks. People-scale.

Tahame prügikaste? Okei, kuhu? Kus käivad algkooli õpilased, kus
keskkooli õpilased? Kui kõrgele teha ava, et algkooliõpilane ulatuks ka prügi ära viskama? Kuidas
disainida, et oleks ilus vaadata ja et püsiks tuules püsti? Millisest materjalist teha skatepark’i juurde,
millisest kiigeplatsile? Üks ei tea kõike seda, üks teab ainult oma arvamust, ja see arvamus ei ole
tähtsam kui kellegi teise oma.

Selline projektipäev vajab rohkem aega, et lasta kujuneda ja settida, kuid õpilase arengu seisukohast
vajalikud asjad peavadki toimuma tundide ajast. Jah, kogu kool peab koos olema ja igas grupis peab
olema õpilasi igast vanuseklassist, sest muidu see ei toimi. Jah, me ei saa öelda õpilastele ette, mis on
nende jaoks probleem, sest me ei tea! Kui ilu on elu alus, siis Kiviõli linn ei ole sedavõrd jalust
rabavalt ilus, et see oleks esimene asi, mida õndsalt õhata. Ja samas on ilu vaataja silmades, mõni
näeb kaugemale kui teine. „Linn on katki!“ – sellist nime tahtsime meie panna projektile. „Minu
unistuste Kiviõli“ on vastutulek õpetajatele, kes olid valmis meid usaldama ja meiega disainiprotsessis
osalema – ja rohkem rahul olla ei saakski.

projektikas2 projektikas4

Projektipäeva esimene etapp oli ühel esmaspäeval kogu kooli õpilaste jaotamine töögruppideks, kus
nad kahe esimese koolitunni jooksul said arutada, mida on vaja, et Kiviõlis oleks hea, just nimelt enda
arvamus. Kasvõi kuuseplatsile Selver – kui see teeb tuju heaks, olgu! Ajurünnaku reeglid, et kõik
mõtted on olulised, toimisid. Produktiivsuse langust me ei kartnud, kõik oli nii uus ja õpilased-
õpetajad põnevil; pealegi on tulemas järgmised etapid.

Uskusime, et ükskõik kui palju mõtteid tuleb, siis 13 töögruppi eraldiseisvalt leiavad kindlasti
sarnaseid murekohti, millega edasi minna. Toimis – sarnased soovid ja mured olid nii algklasside kui
ka keskkooli õpilastel. Need on meie kõigi päris vajadused. Õpetajad olid rahulolevad, õpilased said
lootust ja innustust juurde, et saabki ise midagi teha ja ei pea ootama kellegi teise järgi. Teine etapp
alles tuleb!

Tervitused Ida-Võlumaa ettevõtlikkust Kiviõli 1. Keskkoolist
Alice ja Karin
8. lend

Noortekohtumiste pilootprojekt

Ma ikka räägin hästi hea meelega uuest toredast võimalusest eesti noorte elu mitmekülgsemaks muuta ja sinna lisaväärtust, avatust ja tähenduslikku õppimiskogemust tuua!

Omal ajal, kuus-seitse aastat tagasi, ülikoolis töötades ja siis (üsna vahetult pärast Pronksiööd) siinse ühiskonna sidusust ja suhteid uurides-puurides, tekkis minus üks väga selge unistus. Mõtlesin endamisi sellest, et kui saaks kuidagi tuua eesti ja vene keelt kõnelevad noored noorteprojektide raames kokku ja võimaldada neil omavahel päriselt tutvuda, oleks meil kindlasti ühiskonnas vähem neid eelarvamusi ja suletud hoiakuid, mida mina oma kurvastuseks ülikoolitöö raames pidin tihtilugu kohtama. Just noored, sest täiskasvanueas on juba märksa raskem hoiakuid muuta. Proovisin tol ajal isegi sedalaadi võimalusi oma uudishimust uurida, ja toona sain teada, et mõned venekeelsed koolid olid omaalgatuslikult proovinud  endale isegi koostööpartnereid otsida, aga neil polnud see väga õnnestunud.

Seetõttu on mul tõesti väga hea uudis, et minu unistus on tänasel päeval täitumas – koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Eesti Noorsootöö Keskusega ning SA Archimedes Euroopa Noored Eesti Bürooga on käivitunud uus rahastusvõimalus ehk Eesti-siseste Noortekohtumiste pilootprojekt, milles saavad kokku eri keelt kõnelevad põhikoolinoored, et õppida üheskoos midagi uut. Mis teemal noortekohtumine toimub ja mida soovitakse uurida või õppida, valivad noored ise! Mul on rõõm ja ootusärevus kuuluda inspireerivasse meeskonda, kes Noortekohtumise pilootprojekti kävitab ja eest veab. Ja näiteks juba sel nädalavahetusel saavad esimesi Noortekohtumisi kavandavad noored Tallinnas kokku projekti läbiviimise koolitusel. Minu jaoks saab seal olema just kõige põnevam jälgida ja toetada seda, kuidas eri keelt kõnelevad põhikoolinoored ühise keele ja suhtlusviisi leiavad!

Mulle endale tundub, et sellised noortekohtumised on hästi hea võimalus viia tunnid klassiruumist ja tegelikult ka mugavustsoonist välja ja muuta niimoodi õppimine isiklikumaks ja tähenduslikumaks, sest õppimine ja vaatenurkade võrdlemine toimub koos teiste noorte inimestega. Näen esmase tagasiside põhjal, et suurem initsiatiiv ja aktiivsus paistab hetkel veel olema venekeelsete noortegruppide poolt. Seetõttu loodan ka väga, et NK kogukonnas on palju neid, kes, teiselt poolt, oma õpilastega Noortekohtumise ideest innukalt kinni võtavad, et aidata üheskoos luua veel sõbralikum ja sidusam Eesti.  See ongi usk muutuse võimalikkusse kõige puhtamal kujul – ühiskonna tasandil, ambitsioonikas mahus, just nii nagu see ka Noored Kooli visiooniga julgelt kokku kõlab! Tehkem pilootrpojektist rõõmus harjumus Eesti ühiskonnas!

Teie,

Triin, NK 6. lend

Sotsiaalainete õpetaja vene õppekeelega koolis

Projekti “Noortekohtumised” meeskonnaliige

Triin Ulla: no comments