Noored Kooli Rootsis Teach For Swedenit külastamas

 

 

135 144

 

 

14. märtsil asus 6-liikmeline Noored Kooli õpetajate seltskond teele, tutvumaks Rootsi samalaadse programmi, s.o Teach For Swedeniga. Läksime külla kolmele Teach For Swedeni õpetajale, vaatlesime nende koolitunde ja ööbisime nende kodudes. Etteruttavalt võin öelda, et reis oli täis päikest, nalja ja meeldejäävaid kevadmälestusi. Kahe Rootsis veedetud päeva jooksul viibisime ühe päeva Rootsi koolis tunde jälgimas ning mõned ka andmas; teise päeva aga Teach For Swedeni kontoris, arutlemaks Eesti ja Rootsi koolielu üle.

Teach For Sweden loodi 2012. aastal ja esimese lennu osalejad saavad oma diplomid kätte juba sel suvel. Lõpetajaid peaks esimeses lennus olema 11, järgnevates aga juba üle 30. Esimese kahe aasta osalejad õpetavad vaid matemaatikat ja muid teadusaineid (bioloogia, loodusteadused, keemia, füüsika), sest reaalainete õpetajaid on Rootsis vähe, nii nagu meie kodumaalgi.

Teach For Swedeni mudel on päris sarnane Noored Kooliga omaga: programmis osalejad paigutatakse koolidesse ja piirkondadesse, kus on abi kõige rohkem vaja. Kord kuus kogunetakse kolmeks päevaks ülikooli õppima, samuti on teha kodutöid. Konkurents programmi pääsemiseks on tihe: 10 kandidaati ühele kohale. Rootsi programmis on erinev aga näiteks see, et peasponsori (Nordea) poolt on igale osalejale olemas mentor/coach, kellega oma probleeme jagada ja eesmärke seada. Selline suhe  on kasulik mõlemale poolele: Nordea pangatöötajad saavad teadlikumaks Rootsi haridussüsteemist ning Teach For Sweden programmist, osalejatel on aga erapooletu isik, kes näeb õpetajate probleeme teise nurga alt.

Rootsi ja Eesti koolide vahel on üllatavalt palju erinevusi. Näiteks on naaberriigis koolitunnid erineva pikkusega, st 30 minutist 1 tunnini, õpetajad annavad keskmiselt 3-4 tundi päevas, keeletunnid toimuvad terviklikes klassikomplektides (25 inimest). Samuti tunduvad õpilased olevat klassides aasta nooremad, nad on rahulikumad, kooliasju (raamatud, töövihikud, kirjutusvahendid) on vaja vaid üksikutes tundides. Veel jäi silma, et Rootsi koolides puudub meie süsteemile üsna omane koolikell, kusjuures hilinemine tundidesse on naabrite juures pigem tavaline. Koolide vahel on aga ka sarnasusi: näiteks on koolidesse jõudmas digiajastu, meesõpetajaid on vähe nii siin- kui sealpool lahte, poiste õppeedukus on halvem kui tüdrukutel, õpilased ei ole aktiivsed vastajad ning tundides on palju näha telefone ja tahvelarvuteid.

Kõige enam pakkus mulle mõtlemisainet just koolitunni algus ja distsipliin, täpsemalt see, et puudus koolikell ning range aeg tunni alustamiseks. Teades, et Rootsi õpilaste koolirõõm on kõrge (85% 2012. aasta PISA uuringute järgi, võrreldes Eesti 66,6%-ga), tekkis küsimus: kas ja kui palju võib mõjutada vabam tunni algus õpilaste soovi õppida just siis, kui nemad on selleks valmis? Ilma õpetajapoolse sunnita? On ju 21. sajandi oskuste hulgas ka paindlikkus ja vastutustunne! Nii nagu ootus, et õpetajast peab saama juhendaja ja abistaja. Võib-olla ongi hästi, kui õpilane, kui ta pole parasjagu oma lemmikainetunnis, töötab 45 minuti asemel pool tundi, ent teeb seda omal soovil, nii et koolirõõm jääb alles?

Koolirõõmust ja PISA tulemustest saad täiendavat infot siit: http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/education/pisa-2012-results-ready-to-learn-volume-iii/percentage-of-students-who-report-being-happy-at-school_9789264201170-graph3-en#page18

Reijo Väljak, 7.lend

10 küsimust vilistlasele: Silvia Kuusk

“10 küsimust vilistlasele” on rubriik, kus igal kuul tutvustame ühe vilistlase tegevusi, kogemusi ja arusaamu nüüd, mil programm juba selja taga.

Sel korral vastab küsimustele Noored Kooli programmi 5. lennu vilistlane Silvia Kuusk, kes õpetas matemaatikat Tallinna Kunstigümnaasiumis 10.-12. klassile ja Pirita Majandusgümnaasiumis põhikoolile.

Täna on Silvia Pärnu Mai Koolis matemaatikaõpetaja ja Loov Põlvkond õpetajate täiendkoolitusprogrammi grupijuht

1.Millega tegelesid enne Noored Kooli programmi?

Õppisin Tartu Ülikoolis ja otsisin väljundit oma haridushuvile koostades gümnasistidele mõeldud videotunde matemaatikast.

2.Miks Noored Kooli programmi kandideerisid?

Noored Kooli tundus mulle väga suure väljakutsena – saada läbi tihedast valikuprotsessist, suuta olla õpetaja klassi ees ja julgeda olla eeskuju. Sisulisemalt süvenedes tundus see hea võimalus töötada koos tuleviku otsustajatega ja anda oma panus Eesti haridusse.

3. Millega praegu igapäevaselt tegeled?

Töötan endiselt õpetajana. Lisaks sellele olen koostöös Artur Taeverega Loova Põlvkonna grupijuht, kus koolitame matemaatikaõpetajaid oma õpilastes paremini probleemilahendusoskust arendama.

4.Mida andis Sulle Noored Kooli programmis osalemine?

Noored Kooli programmis osalemine on mulle andnud juurde julgust, enesejuhtimise ja –analüüsi oskuseid ning palju kontakte. Tänu Noored Kooli programmile olen jõudnud põneva koostööprojektini HTMi ja Suurbritannia tarkvaraettevõtte Wolfram vahel, mille raames valmistasime arvutipõhiseid õppematerjale statistika õppimiseks. Samuti on mind läbi HTMi kaasatud õppeprotsesside kirjelduste kaasajastamise töörühma. Tänu NKle olen jõudnud ka eelpool mainitud koostööni Arturiga, mis jätkub vähemalt suveni. Muidugi on Noored Kooli andnud mulle ka mu lennukaaslased – mitmega kohtume aeg-ajalt haridusteemaliselt kokku ja teistega jälle niisama kohvitassi taga.

5. Kui Sa saaksid homme Eesti haridusministriks, siis millise reformi teeksid esimesena?

Õppija jaoks on oluline, et keskkond soodustaks õppimist ja et koolis oleks huvitav. Kui kool oleks iga õpilase jaoks huvitav, siis ei peaks me tegelema mahajääjate ja põhjuseta puudujatega. Õpilased lausa ootaksid, et kooli minna saaks. Huvitav on siis, kui uusi teadmisi saadakse probleemipõhiselt. Kõik peab algama õpilase jaoks huvitava küsimusega ja siis seda lahti harutades ja vastust mõeldes õpitaksegi selgeks erinevate ainetundide erinevaid teemasid. Kui mina saaksin homme haridusministriks, siis ma suunaks ressursse õppekavade sisuliselt probleemikesksemaks muutmiseks. Milline lust on olla õpetaja, kui õpilased lausa huviga küsivad ja ootavad järgmist tundi?!

6. Kes on Sinu suurim eeskuju? Miks just tema?

Minu suurimad eeskujud on mu vanemad. Nad on alati oma elus olnud väga ettevõtlikud ja edukad omamata kõrgharidust ning koostöös loonud oma lastele suurepärased tingimused kasvamiseks ja õppimiseks. Seejuures on nad alati rõhutanud hariduse kõrget väärtust ja seda, et kõik algab mõttest.

7. Kuidas Sa lõõgastud?

Siin on nüüd mitu varianti. Esiteks peale tööpäeva teen tule pliidi alla ja hakkan süüa tegema – mulle väga meeldib erinevaid retsete katsetada. Teiseks lähen õue ja paitan oma koeri (iga päev on nad nii armsad!). Kolmandaks teen oma töölaua paberist puhtaks, tõstan sellele oma õmblusmasina ja hakkan siis midagi oma kätega ka looma. Neljandaks lähen jalutan mere äärde, vaatan seda suurt vett ja teen pilti. Aga on üks asi, millest ma pilti teha ei oska – tähistaevas. Lummav vaatepilt. Ja kui ma saan seda kõike ühel päeval teha, siis on küll mu lemmikpäev.

8. Mis oli Sinu viimane suur elamus?

Nägin õhtul koju sõites emast põtra koos vasikaga üle tee jooksmas. Põder on nii SUUR loom. Ma polnud selle peale kunagi mõelnudki, et nad on nii pikad. Kõhe hakkas ja sõidan hämaral ajal väga ettevaatlikult metsavaheteedel.

9.Nimeta oma kolm soovi kuldkalale.

Palun valgust (seda pimedat aega on nüüd küll juba ülemõistuse palju olnud), soojust (tahan ilma salli-mütsi-kinda kombota õues jalutada juba) ja aega (suure töötuhina kõrvalt tahan rohkem oma kalleid näha ja nendega aega veeta).

10. Soovita mõnd head raamatut. Põhjenda.

Juturaamatu elamust mul viimasel ajal pole olnud. Soovitan ameerika psühholoogi Meg Jay raamatut “The Defining Decade”, mis paneb lugejat mõtlema selle üle, mida noor inimene oma kahekümnendates ära teha võiks. Lihtne ja tempokas lugemine, mille võib ka kaaslasele kätte suruda.

 

Kontrolltööd ja hinded – õpetajatöö lahutamatu osa

Väsimus. Pidevalt liiga vähe und. Ikka töö ja tunnid ja kool ja kontrolltööd. Kolleegid lohutavad, et see on see esimene aasta. Kodused ja lähedased toetavad nii kuis oskavad. Siiski – pidev väsimus. Ühel nädalal suutsin kuidagi oma tööd nii planeerida, et korraga oli parandada 8 pakki kontrolltöid. Kokku umbes 150 kontrolltööd. Ühe klassi kontrolltööde parandamiseks läheb ikka veel liiga kaua aega – keskmiselt ligi 2-3 tundi. Aga sellega ei ole ju veel kõik, sest kahelised soovivad hinnet parandada ja kontrolltöö uuesti kirjutada. Kolmelised soovivad mõnikord ka ja siis algab minu kui õpetaja sees siseheitlus: ühest küljest küsib mingi sisehääl, et miks peaksin seda õpilasele lubama, kui tahan talle õpetada, et tähtaegadest tuleb kinni pidada ja pingutama peab pidevalt, pealegi lubab kooli hindamisjuhend parandada vaid negatiivset hinnet; teisest küljest on inimlik soov õpilasele vastu tulla ja lasta tal asi selge(ma)ks õppida ning oma tulemust parandada. Seda eriti põhikooli lõpetajatele, sest sellest va paberist sõltub kevadel ometi nii palju. Ja ega nemad ju „süüdi“ ole, et oma viimasel kooliaastal ühe kogenematu õpetaja endale said. Aga mis sõnumi ma sellega õpilasele annan, kui luban kõike ümber ja uuesti teha? Kas päriselus saab ka niimoodi olema? Kas õpilane peaks pideva ümber ja uuesti tegemisega end ära harjutama?

Kui need tööde hunnikud ükskord parandatud saavad, siis tuleb teine vaatus: kontrolltööde tulemused. Nüüdseks (!) on juba juhtunud, et klassis on hinnet „5“ rohkem kui hinnet „2“. On see töövõit? Kas võib rõõmustada? Ja siiski on väga nõrku kolmesid ja kahtesid minu jaoks liiga palju. Peas tekib nii palju küsimusi. Kelles või milles otsida kehvade tulemuste põhjusi? Minus? Minu kogenematuses? Minu õpetamismeetodites? Õppekavas? Õpikutes? Või siiski õpilastes?

Aga kevad läheneb ja tundub, et õpilased hakkavad vaikselt harjuma. Uue õpetajaga ja uute meetoditega. Ja sellega, et heade hinnete saamiseks peab tulemus ja eelnev pingutus olema hea. Headest hinnetest teevad suuremat rõõmu ja tekitavad töövõidu tunnet õpilaste siiras tagasiside. Siinkohal väljavõtted 7.klassi muljetest uue aine geograafia õppimisel.

Geograafiaõpetus on lahe!

Mulle meeldis geograafia. Sai uusi ja põnevaid asju teada.

Arvan, et see oli väga tore õppeaine.

[Kõige huvitavam teema oli] rahvastik, sest need on kõige olulisemad teadmised geograafia juures. Sa pead teadma, kus mis riik asub.

[Meeldis] see, et me arutasime maa asju.

[Meeldis] see, et geograafia on üks põnev aine. Väga lahe aine on.

[Meeldis] see, et sain palju uut ja huvitavat teada ning tunnid olid lõbusad. Ei meeldinud see, et need uued ja huvitavad teadmised tuli pähe tuupida.

Ma sain teada uue sõna LAAMA.

[Kõige huvitavamad uued teadmised olid] mingi laamadega asi.

Õpetaja aitas kui vaja.

Sain vastused oma küsimustele, mis mind painanud olid.

Mulle meeldis see, kuidas õpetaja õpetas. Tema õpetab teistmoodi.

[Meeldis geograafia õppimise juures] see, et sellest on mulle tulevikus rohkem kasu kui matemaatikast.

 

Sirli, 8. lend

Isetegemine paneb silmad särama

11047229_10153108141894513_1718124569_n

 

Ehedaid emotsioone ehk see esmaspäev kui ma pärast pikka päeva ei suutnud tundide ettevalmistamisega alustada ja otsustan klassi kogunenud  õpilas11051457_10153108142454513_2078286170_ntega vulkaani teha. Õnneks tulid appi kokatädid, kes varustasid meid jahu, kausside ja söögiäädikaga. (Vaja läheb veel soola, toiduvärvi, vett, söögisoodat).

Põnevust jätkus veel tänasesse. Üks noormeed oli kummikindad kaasa võtnud, lootuses, et me ka täna vulkaani teeme. Näiteks loodusõpetuse tunnis, inglise keele ringis, vahetunnis või pärast tunde. (Ta käis pidevalt kontrollimas, ega ma meelt ei ole muutnud).

Kõige kihvtim oli näha, kuidas nad katse ajal üksteisega arvestasid ja nõuandisid. Üks noormees lubas ka oma sõbrale, kes puudus, seletada, kuidas vulkaani tegemine käib.

 

Liisi Sarap

8.lend

Kuidas digitaalsed immigrandid digitaalseid pärismaalasi õpetada saavad?

Jaanuaris õnnestus mul tänu oma tööandjale käia Londonis haridustehnoloogia messil BettShow. Mess koosneb nagu ikka erinevatest pakkujatest ning ettekannetest. Ettekandeid tegid erinevad IT ettevõtted, peamiselt UK hariduseksperdid, õpetajad ja õpilased ning kõik käis ümber teema, kuidas tehnoloogia mõjutab/abistab koole.

Mõtetena võtsin nendelt ettekannetelt kaasa Apple’i hariduse valdkonna asepresidendi John D. Couchi võrdluse digitaalsetest pärismaalastest (meie õpilased) ja digitaalsetest immigrantidest (meie ise), mis paneb mõtlema, kuidas digitaalsed immigrandid digitaalseid pärismaalasi õpetada suudavad ja saavad? Samuti mõte, mida tuleb pidevalt meeles hoida, et tehnoloogia kasutuselevõtust ei piisa, kui materjalid ja ülesanded ning lähenemine jääb samaks. All on näha pilti tsitaadiga, mille üle arutlused hariduses ühe rohkem käivad.

Bett

Digitaalse klassiruumi töötuba andis ettekujutuse, et tegelikult ei pea me muretsema sellepärast, et käekirjalist oskust jääb üha vähemaks ja õpilased ei oska enam paberile kirjutada. See oskus ilmselt ongi hääbuv, kuid digitaalse tindiga pastakatega ja tahvlitega on tegelikult käekirja ja kirjutamisoskust ikka vaja, lihtsalt paberi asemel kirjutatakse tahvelarvutitesse.

Mess lõi muidugi pildi silme all väga kirjuks, sest erinevaid pakkujaid e-keskkondadele, digitaalsetele õppematerjalidele, 3d printeritele, tahvlitele jne oli niivõrd palju ja oleneb sellest, kes sinuni või kelleni sina esimesena jõuad.

Inglismaal on digitaalsete õppematerjalide loomine teisel tasemel kui meil Eestis. E-õppematerjalid on täpselt õppekavadele üles ehitatud ja mõeldud erinevatele õppijatele. Minu enda kooliski hakkame vaikselt liikuma selles suunas, et mitte rääkida, millist paberõpikut võtta, vaid milliseid e-keskkondi ja digitaalseid õpikuid kasutada, kuid veel ei ole igasse ainesse eestikeelseid häid materjale.

Londonist õnnestus minna Educa messile Soome, mis oma väikestelt mõõtmetelt ja pakkujate vähesuselt jäi kordades alla Londoni messile, kuid paar head praktilist ideed sai sealtki kaasa. Siinkohal teen neile kohe reklaami. Üks on keeploop http://www.keeploop.com/, mis toimib nutitelefonile kinnitatult nagu mikroskoop ja võimaldab seeläbi jäädvustada mikromaailma. Teine idee asendab ehk tulevikus kõik tahvlid. Nimelt on võimalik katta seinad ja lauad läbipaistva kihiga, kuhu tahvlimarkerite saab peale joonistada, kirjutada. Palju pinda grupitöödeks ja loovuse arendamiseks.

Messidel käimine aitas paljudele uutele mõtetele kaasa ning kogu see kirev ja pakkumiste rohke maailm meie ümber vajab oskust teha õigeid otsuseid lähtudes koolis seatud prioriteetidest.

Maarja Urb

(Külalis)õpetaja kingades

Soov minna kooli tundi andma – olemas. Kokkulepe Kopli Kunstikooli kolmanda klassi õpetaja Katriga

– olemas. Kolm päeva veel külalistunni toimumiseni ja sisend Katrilt õpilastele kasulike teemade

kohta – olemas.

 

tagasi kooliSuhtlemine, suhtluskanalid, viisakus… Aga mida täpselt ma tahan neile ühe külalistunniga edasi

anda? Paar tundi internetis surfamist ja ideede korjamist – esimese õhtu tulemus on mitu erinevat

meetodit ja mõtet, aga ükski neist ei ole omaette piisavalt hea.

Järgmisel õhtul tuleb ka kandev idee .. mitteverbaalne kommunikatsioon. Kehahoiakud, viisid kuidas

teiste tunnetest aru saab. Selleni jõudmiseks läks aega päris mitu tundi.

Väga kogenud esinejad võivad ehk tundi anda suhteliselt vähese ettevalmistusega. Mina lähen

põhjalikuma ettevalmistuse teed – nii palju kui kaehl õhtul pere ja töö kõrvalt aega saan võtta.

Tunniplaan – eesmärgid, meetodid. Mida täpselt mis ajal tunnis teen. Üle mõelda ka ei tasu, aga

tagantjärele targalt ütlen, et mõni koht oleks võinud olla veel selgemalt valmis mõeldid.

Reede hommik algab äpardusega. Pean kell 8 õpilaste ees seisma, aga leian end 7:45 hoopis vale

kooli ukse ees taksole järele vaatamas. Tajun enda asendatavust – ma tean, et mis iganes ei juhtuks,

on klassis päris õpetaja. Õpetaja, kes hoolimata sellest, et on selles rollis olnud vaid viis kuud, suudab

tekkida võivad lüngad kergelt täita. Jõuan siiski kell 8 koos kellaga õigesse klassi õiges koolis. Trammi

ja jooksuga.

 

Esimene pool tunnist läheb väga hästi. Suudan üheks ülesandeks terve klassi vaikuses tööle panna.

Valitud meetod tõesti töötas. Tunni teine pool toob mind küll jalgupidi maale tagasi. Hmm.. klassi

gruppidena tööle panemine on raskem kui ma arvasin. Selle aja peale, kui viimane grupp oma

ülesande saab, on esimestel juba jutuvadinat ja sõnavõtte palju tulemas. Et õpilasi kaasas hoida,

peaks tunni tempo oluliselt kiirem olema ja tööjuhendite andmine palju selgem. Õppimiskohad

joonistuvad selgelt välja.

 

Kui tunni andmine tuleb hästi välja ja lapsed silmade särades kaasa teevad, saab erilise kordamineku

emotsiooni. Kui saab tekkinud küsimuste ja lärmi toel kiirelt teada, mis hästi ei töötanud, saab

motivatsiooni juurde õppida, uuesti proovida ja paremaks saada. Keelekümbluse kolmanda klassi

õpetamise boonus on kallistused ja küsimused, kas ma tulen veel tagasi. Tahaksin küll.

 

Kristi Klaasmägi

Õpetaja koolitus ehk imeline teadus Šveitsis

Juba üpris oma õpetaja karjääri alguses kuulsin võimalusest külastada Šveitsis tuumauuringute keskust CERN. Toona tundus mulle füüsika õpetamine veel kauge ja võimalus CERNi külastada, arvestades soovijate hulka pea võimatu. Siiski otsustasin sügisel kandideerida ja  paar nädalat hiljem avasin värisevate kätegaOLYMPUS DIGITAL CAMERA kirja. Selgus, et mul on võimalik minna nädalaks Šveitsi. Küsisin koolist ka luba, olles samal ajal juba otsustanud, et kui nad ei luba siis võtan palgata puhkust, sest selliseid võimalusi ei tule elus palju. Pelgasin natuke ka, sest olin ilmselgelt teistest füüsika õpetajatest pea kaks korda noorem ja ka oma teadmiste poolest mitte päris füüsik veel.

Juba reisi alguses sain tuttavaks paljude huvitavate füüsika õpetajatega ja minu üllatuseks oli meie reisiseltskond suurepärane. Ma ei hakka teid 2015-02-19 17.47.30vaevama osakeste füüsikaga, kellel on huvi küsige! Selle asemel julgustan kõiki noori õpetajaid oma vanemate ja kogenumate kolleegidega suhtlema. Pärast väsitavaid loenguid küsisin esmapilgul endale rumalana tunduvaid küsimusi ja sain tihti üllatavalt teada, et seda teemat alles uuritakse ja keegi ei teagi. See oli minu jaoks huvitav ja aus lähenemine võrreldes kooli füüsikaga, kus  tihti on vaid üks õige vastus, mille üle pikemalt ei arutleta.

Samal ajal sain aidata mõnda asja inglise keelest eesti keelde tõlkida ja läbi selle ka ise asju paremini läbi mõelda. Saime ise teha udukambrit ja külastada põnevaid eksponaate, teaduslaboreid ja muidugi osakestekiirendit! Viimasel päeval rentisime auto ja käisime Chamonixis Alpides ja seiklesime EvianiIMG_5130 linnakeses, pimedas jõudsime ka lumistele serpentiinidele. Üheks minu isiklikuks parimaks hetkeks oli võimalus Tesla poodi külastada, mille juhuslikult suurepärase Genfiga tutvudes leitsime. Loodan, et Haridus ja teadusministeerium rahastab ka edaspidi Eesti Füüsika Seltsi ja võimaldab õpetajatele ühiseid erialaseid väljasõite. Usun, et õppisin füüsika kohta sellelt reisilt meeletult ja sain ka kontakte kelle poole edaspidi küsimustega julgelt pöörduda.

 

 

Liisi Sarap

8.lend

Loov matemaatika

Täna hommikul ärkasin ma pühapäeva kohta ebaloomulikult vara, et meile kodutööks jäänud essee valmis kirjutada. Aga juba pool tundi hiljem pidin sellest tegevusest loobuma, sest minuga juhtus jälle üks ebatavaline asi: esimest korda minu pea 30 eluaasta jooksul tuli luulemuusa ja ei jätnud mind enne rahule, kui riimid valmis kirjutatud ja tulemus videosse võetud.

Öelge veel, et matemaatika on ainult tuim arvutamine… Mind ta igatahes ilmselgelt inspireerib. See öeldud, jätan teid, armsad sõbrad, videot vaatama ja lõpetan siiski ka oma essee.

Anne Ruusmann (8. lend)