Mõni asi tuleb lihtsalt!

Tavaline koolitund näeb välja nii, et valmistad seda ühe kuni kaks tundi ette (kui aega rohkem võib vabalt minna ka kolm-neli). Tund koosneb sissejuhatusest, siis eesmärgid ja asud teema kallale (seletav osa, juhendatud harjutamine ja iseseisev harjutamine) ning 5 min enne koolikella kordad olulised punktid veel üle. Töömahukas! Tavaline tööpäev näeb tõesti nii välja kui Reelika oma postituses kirjutas. Kiire ja tegus!

Aga vahel saab hoopis nii, et kirjutad e-maili ja mõne aja pärast vastatakse, et tule rändnäitusele järgi! Transpordid ärevalt näituse kooli, sead üles ning vaatad üle töölehed, mis on sinu eest juba ettevalmistatud! No ja siis polegi muud kui jagad õpilastele töölehed ja saadad nad näituse kallale infot otsima. Ja nii terve päev kõikide klassidega. Õpilased õpivad ja kõik on õnnelikud. Lihtne!

Või siis hoopis nii, et kirjutad kohalikku vee-ettevõttesse, et palun tulge rääkige lastele, kuidas nende kraani vesi jõuab ja kuhu see jama sealt WC-potist edasi rändab. On ju tore õpilastele „päris inimesi“ näidata, kes tulevad elust väljaspool kooli. Vastuseks oma e-mailile saad küllakutse 🙂 Tunnid jällegi vahvalt sisustatud – lapsed kaasa ja külapeale! Õpikust mingit veepuhastust on väga igav õppida, oli mulle endale ka keeruline.

Nissi Soojuses (kohalik vee-ettevõte) võttis meid vastu Anton, kes tegi väga ilusti selgeks, kust vesi tuleb, mis temaga enne kraani jõudmist tehakse ja kuidas kakavesi saab jälle puhtaks. Ei olnud vaja vihikuid, tahvlit, arvuteid, nutiseadmeid vm – lihtsalt ja loomulikult kõik selgeks!

Eliko (8.lend)

nissi soojus

Teise aasta õpetaja veebruari kolmas töönädal

4 tööpäeva, 24 kontakttundi + klassijuhatamine, 2 arenguvestlust, oma klassile kevadreisi organiseerimine, lastevanematega suhtlemine, kokku 43 töötundi.

Esmaspäev algas suure sõbrapäevateemalise kruusi kingituseks saamisega oma viiendikult.

Neljapäeval peale tunde jõudsin  tunniga 5. klassi II poolaasta töökava valmis teha.

Neljast päevast kolmel tegin trenni.

Mul oli tavalisest vähem tunde ette valmistada, sest osad seitsmendikud andsid ise tunde- täielikult nende endi idee. Mõnus oli lihtsalt kohale minna ja õpilasena pingis istuda. Vestlesin „õpetajatega“ enne ja peale nende tunde. Kõigile meeldis tundi anda, kuigi väitsid, et õpetajateks nemad ei hakka. Kuulsin „õpetajatelt“ lauseid, et appi kuidas te meid küll kuulama panete? Veel oli müstilisi probleeme 45 minutiga arvestamisel. Osade tundidega jäin väga rahule, teised olid üsna nõrgad… kuigi ülesanne oli teha selline tund, mis endale väga meeldiks.

Kummaline on see, et kui kaheksandikega unistuste koolist rääkisime, siis osade arvates peaks unistuste koolis õpilased saama ise öelda, mida tunnis teha ja saama ka tunde läbi viia, kuid kui kohe neile tundide läbiviimise võimalust pakkusin, siis keegi ei soovinud.

Reedel oli ühe seitsmenda klassi rühma II veerandi hea käitumise auhinna realiseerimine. Käisime koos paintballi mängimas. See oli mul kolmas kord õpilastega paintballi mängida. Seekord pääsesin vaid kahe sinikaga. See kolmas kord oli kõige huvitavam, sest tuli välja, et seitsmendikud käivad üsna tihti paintballis. Põnev oli näha õpilaste kirglikkust võistlusmängus. Kuna reede on mul töövaba päev, siis teatasin, et ootan õpilasi Balti jaamas ja pärast saadan uuesti bussi peale. Linnalähedase kooli võlud.

Maarja Kütt

Huvitav koolipäev Viljandis

19. veebruari hommikul seadsid 7. lennu Pirita, Kostivere ja Vaida kooli õpetajad auto hääled Viljandi poole, et osaleda Huvitava Kooli mõttekojas. Peale selle oli minul ja Tiinal kanda lauajuhi roll, mis kõlas esialgu aukartust äratavalt. Eriti kui kohale jõudes avastasin oma lauas istumas trühvikarbiga Tarmo Looduse.

Pealegi, mida tean mina Viljandimaa haridusest? Võõrkeha tundest hoolimata hakkasid arutelud kiiresti hoogu võtma ning vaated kattusid lauas olijatega nii paljugi. Kolme vestlusringiga tõime laudkonniti kõigepealt välja Viljandi hariduse tugevused ja omapära. Mõistsin, et Viljandilt on palju õppida, näiteks koolides on ettevõtlikkuse programm, karjäärikoordinaatorid, lapsevanemate nõukojad ja muud eri huvigruppide koostööd soosivad algatused. Samuti on Viljandi kutsekoolid väga tasemel, linna koolivõrk korrastatud ja toimiv.

Sedavõrd positiivselt lainelt suundusime probleemide juurde. Kuigi neid püüti käsitleda võimalikult Viljandi-keskselt, ei jäänud mulle kõlama palju erinevusi  Eesti kooli vajakajäämistest üldiselt. Nii tõid mõttekojas osalejad välja, et koolid ei oska rakendada õppijakeskset õppekava, õpilaste motivatsioon on madal, puudub ühine eesmärk ning koostöö erinevate huvirühmade vahel.

Seejärel valis iga laudkond enda jaoks põletavaima probleemi ning pakkus välja, kuidas erinevad huvirühmad võiksid seda lahendada. Niisiis jäi kogu meie mõttetöö valgele A3 paberile, kuid olen kindel, et kõikide osalejate mõtteis käis väike nihe. Oli võimas tunda, kuidas väga erinevad osapooled entusiastlikult ühise eesmärgi nimel tihedat mõttetööd tegid, nii et tagasiside vestlusringist jäi peamise emotsioonina kõlama „väsinud, kuid lootusrikas”.

Peale põneva kogemuse oli minul, Tiinal ja Merlel mõttekojas osalemisel eesmärk ka. Nimelt tahame ka oma koolis säärase ürituse korraldada, et luua pind muutusteks ja tegudeks.

Suur aitäh Sandrale selle võimaluse ja piltide eest!

PS. Loe mõttekojast lähemalt siit: http://huvitavkool.blogspot.com/

10511460_942518269099698_8347574846454802126_o10987684_942518235766368_6289483255682849347_o

Mu elu ongi just nii põnev, kui põnevaks ma selle elan

Osalesime jaanuaris KOFFil ehk Kiviõli Oma Filmifestivalil.
Suurima rõõmu ja elevusega jagame teiega filmi “Vihmauss: VÄLJAKUTSE”, mida premeeriti auhinnaga “kõige rohkem teemasse”.
Märka, mis on Su ümber ja tegutse!

Tervitused Ida-Võlumaa ettevõtlikkust Kiviõli 1. Keskkoolist
Karin ja Alice
8. lend

Kui sa soovid iga päev ameerika mägedel sõita – tule programmi Noored Kooli!

Teisipäeva hommik 7.32. Avad klassiukse. Tunne on enesekindel. Plaan tundub tänaseks olemas olevat. Esimene tund – ei lähe üldse nii nagu plaanitud, sest 20st lapsest on koolis vaid 6, teed klassi ees seistes natuke rumalat nägu ja kalkuleerid uue plaani. Sisimas õnneks tead, et järgmine tund tuleb väga hea, kuna oled sinna külalisesineja kutsunud ning usud, et too saab 22 viiendikuga imeliselt hakkama. Siis loed aga õppealajuhataja e-maili selle kohta, kas külalisesinejal oleks võimalik ka 9.klass end kuulama võtta. Reorganiseerud. Vahetunni ajal jookseb sinu juurde punt lapsi, kes ei saa täpselt aru rühmatöö kodustest ülesannetest, seletad uuesti. Seletamise alla läks 15 minutit. Täna sööma ei jõudnud. Ei ole hullu. Järgmisel hetkel meenub, et pidid täna korrapidajaõpetaja olema. Kiirelt trepist üles. Jooksed oma vastutusalla ning mõtled, et õnneks on järgmine tund on rahulik (just rahulik, mitte lihtne). Tunnis ajab üks õpilane veepudeli ümber nii, et pool klassi uputab. Likvideerid kaose. Ise teed endale pai, et suutsid meeletult rahulik olla. Viskad korraks pilgu kellale. Juba 10.46, kolm tundi on läinud lennates. Hakkad korrapidajaõpetaja ameti poole jooksma, teel takistab sind üks üheksandik ja palub abi kirjandi sissejuhatuse vormistamisel. Ütled, et sul on kiire ja teatad konsultatsiooniaja. Ise peas mõtled, et ta ei tule kunagi sinna ning peaksid teda kohe aitama. Kiire prioriteetide hindamine ning aitad sissejuhatuse loogiliseks teha. Trepist üles. Kõrvalkoridorist ründab sind kolleeg, kes ütleb, et sinu klassi õpilased läksid täna kunstiõpetuse tunnis kaklema. Lubad olukorda uurida. Jõuad korrapidajaks, 20st minutist on 14 juba kulunud. Kiire tööots, mõtled. Järgmine tund on rahulik, unistad. Jõuad klassiukseni, et avada see järgmisele klassile, sind ootavad 2 pisarates viiendikku. „Tulge, räägime!“, ütled ja paned klassi selleks ajaks eelmist peatükki kordama. Neljas tund möödub ilma tõrgedeta. Kõik on hästi. Vahetunnis veel natuke korrapidamist, kontrolltööde printimist. „Laelamp ei põle, 156ndas“, tormad majandusasjade eest vastutaja kabinetti. Viies tund, oled juba väsinud. Väljas paistab päike ning lapsed on eriti ärevad. Mängid kiirelt iseseisva töö plaani ümber ning teed rühmatöö. Endal kergem, las siis jutustavad teemakohaselt. Täna oli lühike päev. Viis tundi. Lõpetad tunni. Enamus tormab välja ja soovib head nägemist. Pakid vajalikud asjad kotti, et õhtul saaks homseks end ette valmistada. Lähed kapi juurde, otsid jope ja hakkad saapaid jalga tõmbama. Ise mõtled: „Oeh!“ Üks laps pistab pea ukse vahelt sisse: „Õpetaja, mul on sulle üks küsimus.“ Laps küsib: „Kas sa tulid siia kooli ainult tööd tegema või rõõmu tooma?“ Oled kohkunud. Laps jätkab: „Ma loodan, et rõõmu tooma, sa oled kõige rõõmsam õpetaja siin koolis!“ Jõuad koju. Palavik 37,6.

Kogu päev möödubki ühes lõigus, ilma enteriteta. Minu meelest on see äge!

Reelika Turi, 8.lend

Päeva lõpp

Vaikelu segaduse ja kommipaberitega

Isegi kolmanda veerandil iseloomustab minu töölauda päeva lõpus üks suur segadus. Ei midagi uut siin päikese all.

Öeldakse, et kõik õpilased muutuvad aasta lõpuks oma klassijuhataja nägu. Ma siiralt loodan, et minu lapsed mitte.

9. lennule

Ühtki teist ametit mul enam pähe ei löö

Kui kõige formaalsemalt loominguline õpetajatöö

Kätkeb see endas põhjatult palju:

muret, vaeva, naeru ja nalju

tunniaega, vahetundi

särasilmi, vahel sundi

ülesandeid, kodutöid

hommikuid ja pikki öid

klassiruumi, toole, pinke

töökavasid, Youtube’i linke

eesmärke ja kokkuvõtteid

häid ja veel paremaid mõtteid

mahatõmbamisi, katseid uusi

asendustunde, tööluusi

hernesuppi, mannavahtu

ja innukust, mis iial ei jahtu

sest kütet saab ta iga päev

elu meie ümber on nii elav, ma näen

olen selle keskel ja edasi kannan

ja kuigi vahel endast 100% ei anna

või tunnis on mingi kamm,

usun ikka, et see oli õige samm!

kahetseda pole siin miskit

võta ette, proovi ja riski

Täitugu noortega Eestimaa koolid

kandideeri, nii näitad, et hoolid

Reesi Kuslap, 8. lend

76596

Illustratsioon: http://www.keepcalmandposters.com/posters/76596.png

Programmis osalejatele on Eesti haridus suur südameasi

Õpetamine ja haridus on mind huvitanud juba enne ülikooli astumist ja mida vanemaks sain, seda mitmekülgsemaks see valdkond minu jaoks muutus.

Noored Kooli programmi otsustasin kandideerida, sest nägin seda võimalusena tutvuda õpetaja ametiga ja selle läbi kogu haridussüsteemiga väga praktilisel viisil — õpetades ja nii igapäevaselt selles ametis tekkivaid probleeme lahendades. Vestlusõhtutest vilistlastega jäi mulle mulje, et selles programmis osalejatele on Eesti haridus suur südameasi ning tekitas minus soovi sarnaselt väikest viisi maailma muuta.

Ma arvan, et väljakutsuvamat ja sama suure mõjuvõimega esimest tõelist töökohta on raske leida ja seetõttu olen väga tänulik selle võimaluse eest.

Ann Alice Ehala
9.lennu uus osaleja

Noored Kooli on suurepärane hüppelaud

Noored Kooli programmi vastu tekkis mul huvi juba gümnaasiumi ajal, kui sain ise kogeda programmist tulnud noore õpetaja käe all õppimist. Nüüd on ring täis saamas ning ülikooli lõpetades olen otsustanud edasi õppimise asemel end ise õpetajana proovile panna. Usun, et suudan oma tulevastesse õpilastesse süstida entusiasmi, kirge ja uudishimu loodusainete ning meid ümbritseva maailma vastu. Leian, et Noored Kooli on suurepärane hüppelaud, olenemata sellest, mida soovin tulevikus edasi teha.

Geron Perens
Uue 9. lennu osaleja

Saan hakata elama oma unistuste elu

Tutvudes haridusprogrammi Noored Kooli sisu ja ideega, olin hetkega müüdud ning teadsin, et see on minu jaoks õige tee. Vaimustus pole pärast 9. lendu valituks osutumist kuhugi kadunud ja põnevus aina kasvab. Tänu Noored Kooli programmile saan hakata elama oma unistust juba nüüd! Tunnen, et mul on palju anda ning seejuures rikastada enda maailma. Olen väljakutseks valmis ja ootan huviga järgmisi samme sel teekonnal!”

Gerda Rohi
Verivärske Noored Kooli 9. lennu osaleja