Esimese värbamismängu mängijatest 82% osales juba sügiseses kandideerimisvoorus!

Kui minu jalg Energia Avastuskeskuse läve paku ületas, oli tunne selge – täna läheb mänguks! Seinad olid kaetud tuntud inimeste piltidega, põrandat kaunistas arusaamatu teipidest tehtud ruut,  nurgas seisis värviliste pallidega kott ja suurel ekraanil säras Noored Kooli logo.

Hea muusika saatel koguneval rahval polnud õrna aimuga, mis toimuma hakkab ja peab tunnistama,  et positiivne ärevusfoon oli õhus terves ruumis.  Liugleva kergusega juhtisid Aleksei (Game Club)  ja Getter (NK 4.lennu vilistlane) õhtust tegevust ning tugevalt tehtud kodutöö paistis mängu taustal silma.  Mängu eesmärk oli anda osalistele edasi Noored Kooli programmi sisu koos väärtuste, uskumuste ja hoiakutega.   Käsikäes mäng ja teooria, aitasid kinnistada räägitut ja omal nahal tunnetada, mis haakub ja mis mitte.  Põnev piloot tõi osalejateni õhtu jooksul 6 mängu:

  1. Welcome zone „Tuntud näod“
  2. Energizer „Tühi töö“
  3. LOOV icebreaker “Väiksed sammud”
  4. Grupimäng „Tugi“
  5. Elumäng „Võimalused“
  6. Lõpetamiseks „Trampliin“

Iga mängublokk oli mõtestatud ja eesmärgistatud ning selle küljes oli ka oodatav mõju. Eelkõige kogemus, mille osaleja pidi saama.  Nii samm haaval liikudes saime mõistma Noored Kooli programmi osalejate tähenduslikku tööd ja panust ühiskonda. Samuti saime tunda toetust ja hoitust, millest saab osa iga osaleja.  Grupi kehastusmine uue lennu osalejateks tõi ruumi ühtsete väärtustega kogukonna tunnetuse.

Nii nagu Noored Kooli programm on tõsine töö enesega – areng, mida ehk esiti  ettegi ei oska kujutada, oli ka õhtu kulminatsiooniks mäng  „Trampliin“.  Kui Aleksei kahtlaselt suure „asjaga“ meie ette astus, tekkis koolilapse tunne ja kõhedus, sest kooliajast meenusid sporditunnid.  Trampliini metafoorne tähendus oli armas ja tõetruu. Noored Kooli pakub võimalusi ja on hüppelauaks oma unistuste täitmisel ja maailma paremaks muutmisel.

Kui järgmisel ja ülejärgmisel päeval osalejatelt saadud tänumaile lugesin ja kandideerimistähtaja saabudes tõdesin, et 82% osalenud inimestest kandideeris, mõistsin – MÄNG ON  VÄRBAMISE VÕTI.

Seepärast käib hetkel aktiivne mõttetöö, kuidas uut mänguformaati teadlikumalt värbamises kasutada ja kuidas Noored Kooli vilistlasi sellesse kaasata.  Üks on kindel – me mängime peagi uuesti ja osalema on oodatud kõik huvilised.

Getter Leppiku mõtted: „ Mäng võimaldab huvilisel saada kogemusi ja tunda emotsioone, mida vahel on raske sõnadesse panna. Näiteks võin rääkida väga hingestatult Noored Kooli kogemusest, ent  näen, kuidas see tihti jääb siiski kaugeks. See mõistmine, mida sellel õhtul mängides kogesin oli seletamatu – seda peab ise tundma.  Ma siiralt usun, et sellel mängul on tulevikku ja leian, et see on just see, mis annab huvilistele kõige paremini edasi Noored Kooli kogemuse.  Ootan põnevusega juba järgmist korda ja rõõmustan, kui meiega liitub veel vilistlasi.“

 

Maris Viires

NK värbamis- ja turundusjuht

Heidi Uustalu kirjutab Noored Kooli osalejatest: need on inimesed, kellega saab maailma parandada

 

Noored Kooli sünnipäeval novembris tunnustas 8.lend omalt poolt haridusuuendaja Harri tiitliga Kiviõli I Keskkooli. Tunnustuse võttis vastu kooli direktor Heidi Uustalu, kes kirjutab alljärgnevalt, milline on olnud tema kogemus Noorred Kooli programmi ja osalejatega.

1. Kiviõli I keskkoolis õpetab korraga 5 NK õpetajat. Miks see nii on? 

Võib vist öelda, et meil läks nii hästi J. Olen seda juba ka eelnevalt öelnud, et kuna vaja oli nö „värsket verd“ – teistmoodi lähenemist õpetamisele, õpetaja töö mõtestamisele, siis NK seltskond oli selline kindla peale minek. Need on inimesed, kellega saab maailma parandada, neis on see säde, mis aitab ka teisi sütitada.  Nende mõtteviis, et lisaks akadeemilistele teadmistele on elus vaja ka selliseid oskusi nagu ettevõtlikkus ja eestvedamine,  loomingulisus ja leidlikkus, riskijulgust ja koostööoskus, on sellesse seltskonda lihtsalt väga sobiv.

Olen õnnelik koolijuht, kes saab nendega koos sel teel „kihutada“

2. Millised olid teie teadmised ja arvamised NK programmist rohkem kui aasta tagasi enne kohtumist Kerttuga (Kerttu Sepp 7.lennust oli esimene NK õpetaja Kiviõli koolis)? 

Need olid põgusalt olemas, sest olen programmist varemalt ka õpetajat otsinud, aga kahjuks edutult. Kerttuga kohtumine andis 100%-lise kinnituse, et otsin õigeid inimesi õigest kohast ja ka kindluse, et soovin seda jätkata.

3. Kas NK õpetajaid ühenab mingi ühine nimetaja? 

See pole küll nüüd absoluutne tõde, aga mõneti küll. Mulle tundub, et tänu motiveeritusele on NK õpetajad rohkem valmis õpetajad, sest olemas on nii suur sisemine tahtmine (mis on kõige alus), entusiasm ja ka  päris arvestatav õppemeetodite pagas. Ühesõnaga – nad armastavad oma tööd ja lapsi, kellega nad koos õpivad. On pigem partner õppimises, mitte kõiketeadja ja kontrollija.  Ja neil on väga hea koostöövalmidus ja ka oskused selleks. Täiesti team´i mängijad.

4. Milline on olnud NK osalejate mõju praeguseks Kiviõli I Keskkoolile? 

Mõju ma mõõtnud pole, sest kuidas sa seda huvitatust või säravat silma ikka mõõdad. Aga julgen välja öelda, et kindlasti on rohkem aktiivset õppimist ja seetõttu kindlasti ka enam koolirõõmu. Oma entusiasmiga innustavad ja nakatavad nad ka teisi kolleege, valmis jagama oma ideid – õpetavad ka õpetajaid. Super ideepagas.

5. Kui teie saaksite suunata NK programmi edasist arengut, millele peaks NK keskenduma, mida muutma või täiendama oma tegemistes? 

Reaalne koolielu on kindlasti erinev kui ettevalmistuskoolitus suvel väikse hulga õpilaste ja NK lennukaaslaste endi seltskonnas. Natuke rohkem oleks uutele õpetajatele vaja eelnevalt reaalset koolielu tutvustada. Need suurepärased meetodid, mida nad teineteise peal väikeses seltskonnas läbi mängivad, alati nii entusiastlikku vastuvõttu õpilaste hulgas ei leia ja see tekitab tunde, et pole hakkama saanud. Kui tulemust pole, kipuvad viga endas otsima, see pole alati nii. Ka arstid ei suuda alati kõiki aidata … . Et neid sellest kurvastusest säästa, võiks ka ebaõnnestumist taluma õppida.

6. Mida saaksime programmi poolt ära teha, et NK osaleja valik oma kooli õpetajaks oleks rohkemate Eesti ja eriti Ida-Virumaa koolijuhtide teadvuses ja eelistuseks? 

Head näited teistele jagamiseks, ikka eeskuju, mis muu. Edulood.

7. Palun teie poolt ühte tulevikuennustust. Millist mõju on teie meelest NK omanud Eesti hariduses aastaks 2020?

Õpetajatöö maine on kõvasti paranenud, selle positiivse kuvandi näol, mida NK endas kannavad ja edasi annavad. Innustust on saanud ka juba töötavad õpetajad. Tänu sellele on meil on ainult sellised koolid, kus õpivad õnnelikud õpilased ja õpetavad „särasilmad“ õpetajad, kellel on selleks ajaks ka õiglane töötasu.

Jõudu teile teie tegemistes!

Margus Ots: elust Noored Kooli meeskonnas ja pärast seda

Novembris Noored Kooli sünnipäeval 2.lennu käest haridusuuendaja Harri tiitli ja tunnustuse pälvinud endine värbamis- ja kommunikatsioonijuht Margus Ots räägib, kuidas ta sattus Noored Kooli meeskonda tööle ja mida kogemus talle andis ning kuidas tundub elu pärast Noored Kooli aega.

margus2

Margus koos oma tütrega Noored Kooli koori liikmena laulupeo tule toomisel.

Miks sa liitusid NK tiimiga?

Noored Koolist olin varem ainult põgusalt kuulnud. Disainibüroos Velvet töötades sattusin aga juhuslikult ühe promoplakati peale, tollane meeskond jagas seda Facebookis ning loomulikult uskusid väga paljud sõbrad, et olen ka ise programmis osaleja.

Noored Kooli tööle minna ei olnud mul plaanis. Peale TTÜ lõpetamist hakkasin vaikselt ettevõtlusega tegelema, kui Sandra Lillemaa helistas ja värbamisjuhi konkursist rääkis. Esimene mõte ei tekitanud mingeid emotsioone, kuid viisakuse ja huvi pärast plaanisin ikka kohale minna. Mäletan, et oli erakordselt kuum juunikuu päev, mis pöördus aga kiiresti paduvihmaks ning tööintervjuule jõudsin läbimärjana. Mulle anti aega otsustamiseks vist ainult 3 päeva ja olin vahetult pärast intervjuud kindel, et ütlen „ei“.

See oli üsna kummaline tunne, mis mind hiljem peale kohtumist valdama hakkas – ei saanud isegi öösel magada, mõeldes, mida kõike on võimalik sellel ametikohal töötades korda saata. Pean ennast Eesti patrioodiks ja see panigi tol etapil eluplaane kardinaalselt muutma. Lubasin teha seda mõttes 2 aastat ja siis jätkata praeguste plaanidega. Kahest sai aga neli.

Milliseks kujunes sinu kogemus?

Väga väljakutsuvaks. Algul tundus ajaliselt võimatuna kõiki neid tegevusi ühe töökoha alt teha – st. nii kommunikatsioon, turundus, koostöösuhete loomine ja hoidmine, isiklik värbamine, esindajate meeskonna kokkupanek ja juhtimine – õppisin prioritiseerima ja delegeerima. Kiirel kampaaniaajal ei olnud harvad juhud kui sai õhtul pikemaks kontorisse jäädud ning mitu nädalavahetust järjest põllul oldud.

Kindlasti jääb meelde oma esimese lennu värbamine ja kasvuvalude protsessi läbitegemine. Olime tol hetkel ainult neljakesi, kui järsku tuli pahh! sisse ajaloo suurim, 5., lend ja nende 25 osalejat (4. lennus tol hetkel vist 11 inimest). See pani organisatsiooni ja kõik selle liikmeid korralikult proovile sundides kõiki protsesse paremini läbi mõtlema.

Pean ka oluliseks mõju suurendamist läbi koolidega koostöö ümbermõtestamisele, mille tulemusena, usun kogu südamest, jõuame lasteni Eestis, kellele Noored Kooli puudutust oleks enim vaja.

Mida olulist võtsid sellest kaasa?

Vastutustunne arenes päris kõvasti – sõltus ju minu panusest nii paljude noorte inimeste saatus. Värbamine ei tohi olla ühepoolne müügitegevus vaid sobituma organisatsiooni eesmärkidega laiemalt. Kandidaadis tuleb tekitada õiged ootused, et ta oleks klassi ees seismiseks võimalikult hästi vaimselt ette valmistatud ja poleks hilisemat pettumust. Seepärast ehitasin kogu värbamismudeli üles osalejate/vilistlaste ausate (ja raskete) muljete jagamisele ja tundub, et tegemist oli õige otsusega.

Üks väga lahe aspekt, milles erasektoris puudust tunnen on võimsa missiooni alt tegutsemine, mis võimaldab väga palju mõjukaid isikuid ja ettevõtjaid Noored Kooli lipu alla kokku tuua. Hea haridus kõnetab kõiki ja imeline oli näha Noored Koolist rääkides sära tekkimist inimeste silmades. Väga raske on mitte abistada organisatsiooni, mille mõju on nii suur. Ehk õppisin tohutult palju inimeste motiveerimise ja juhtimise kohta.

Kõige olulisem. Oskus jätkata maksimaalset motiveeritud panustamist suure ühiskondliku (ja väiksema isikliku) kasu nimel väljakutsuvast keskkonnast hoolimata kasvatab tugevalt iseloomu. See tähendab, et inimesest saab justkui peatumatu perpertum mobile, kes jätkab efektiivset tegutsemist mistahes raskuste korral J Usun, et nagu programmis osalejad, sain ka ise seda veidi juurde.

Millega sa praegu tegeled?

Jätkasin sealt kus 4 aastat tagasi pooleli jäin. Olen seotud IT ettevõttega Lumav Commerce kus ehitame e-poode, infosüsteeme kui ka lihtsamaid veebilehti. Samuti kirjutasin valmis ühe romaani, mille käsikirja üks kirjastus, üllatus-üllatus, isegi ära ostis ja kevadel ilmutama peaks.

Jätkan Noored Kooli panustamist kandidaatide soovitamisega ja ilmselt ka vabatahtlikuna valikuprotsessis. Missioon on jätnud sisse enda jälje ja olen ka tööl otsimas võimalusi kuidas haridusse panustada.

Millisena paistab NK nüüd kui oled kõrvale astunud? Kuidas meil läheb?

Olen ainult pool aastat Noored Koolist eemal olnud ja teemadega nii kursis pole, et põhjapanevaid järeldusi teha. Vilistlasliikumine tundub olevat veelgi aktiivsem ja ka individuaalsete edulugude arv kasvab. Uus värbamisjuht Maris on väga tubli uute koostöösuhete loomisel J

Ennusta midagi NK tuleviku kohta, milline on NK aastal 2020? Milline on mõju, mida me Eesti hariduses selleks ajaks oleme saavutanud?

Usun, et suurim mõju toimuks läbi Noored Kooli edukate vilistlaste, kes on tõusnud otsustajate hulka erinevates olulistes asutustes ja koostööd teevad. Kindlasti tähendab see suuri positiivseid muutusi Eesti laste hariduses. Millised need täpselt olla võiks? Seda teavad juba nemad paremini 😉

Ise näen, et NK võiks saavutada suurima mõju osalejate arvu suurendamisel (nt. väärtuspakkumisele lisaväärtuse toomisel) või kindlale probleemile/regioonile fokusseerimisel (nt. ainult vene koolidesse ja /või Ida-Virumaale).

10 küsimust vilistlasele – Martin Ojala

Martin Ojala on Noored Kooli programmi 1. lennu vilistlane, kes õpetas Tallinna Ühisgümnaasiumis inglise keelt 5.-11. klassidele. Praegu töötab ta tõlkijana advokaadibüroos LAWIN.

1. Millega tegelesid enne Noored Kooli programmi?

Õppisin Tartu Ülikoolis õigusteadust (inglise keel ja kirjandus kõrvalerialana)

2. Miks Noored Kooli programmi kandideerisid?

Ilmselt seetõttu, et leidsin, et see on parim viis midagi reaalselt olulist teha. Mu enda koolikogemus oli akadeemilises mõttes küll muretu, aga olin näinud ja mõistnud, kui palju head võib saavutada hea ja hooliv õpetaja (ning millist kahju suudab teha õpetaja, kes õpilasi ei mõista ja annab nende osas alla) ja uskusin, et ma suudaks lisaks oma aine õpetamisele muuta ka õpilaste koolikogemust. Rõhutan alati, et ei teinud seda otsust puhtalt altruismist (see, kas altruism kui nähtus üldse eksisteerib, on omaette arutelu). Teadmine, et ma teen midagi tähendusrikast andis põhjust enda üle uhke olla. Uskusin, et programm võimaldab mul isiklikult areneda (millest ülikoolis tundsin puudust) ning saada elamusi ja kogemusi, mida ma kuskilt mujalt ei saaks.

3. Millega praegu igapäevaselt tegeled?

Hetkel tegelen igapäevaselt peamiselt juriidiliste tekstide tõlkimisega.

4.Mida andis Sulle Noored Kooli programmis osalemine?

Programmis osalemine laiendas minu maailmapilti mõõtmatult. Õppisin analüüsima, mõistma ja aktsepteerima endast täiesti erinevaid isiksusi ja nendega koostööd tegema. Meie koolitajate toel kinnistusid õpetajaks olemise vältel minus väärtused, mida ma kannan siiani.

5. Kui Sa saaksid homme Eesti haridusministriks, siis millise reformi teeksid esimesena?

Ma olen piisavalt kaua koolis töötanud, et teada, kui väärt võimalus see oleks, ja liiga kaua koolist eemal olnud, et osata anda sellele küsimusele head (võimaluse väärtusele vastavat) vastust. Kindlasti on mitmeid olulisi reforme, mis väärivad läbiviimist, aga sama oluline on kõik muudatused ikkagi korralikult läbi mõelda. Üks asi, mida võiks Eestis kaaluda, jäi mulle meelde ajast, kui külastasime programmi raames Inglismaa koole. Seal osales tunnis õpetaja assistent, kes aitas jooksvalt vastavas aines nõrgematel õpilastel tunnis õpitavast aru saada. See mõjus hästi nii distsipliinile kui ka õppetempole.

6.  Kes on Sinu suurim eeskuju? Miks just tema?

Igavamat vastust ilmselt annab mõelda, aga ilmselt on mu suurimaks eeskujuks mu ema, sest mida rohkem ma sellele mõtlen, on temas peituv ratsionaalsuse, efektiivsuse, empaatiavõime ning rahuliku ja õiglase meele kombinatsioon lihtsalt muljetavaldav.

7. Kuidas Sa lõõgastud?

Sport ja muusika. Spordi puhul on mind alati hämmastanud, kuidas muu maailm peale vahetu keskkonna lihtsalt lakkab eksisteerimast ja pea jookseb tühjaks kõigist mõtetest, mis pole konkreetse spordiga seotud. Muusikaga on peaaegu vastupidi – see aitab oma mõtteid ja tundeid töödelda ja edasi liikuda. Lisaks olen täheldanud, et muusika valiku abil saab oma meeleoluga täiesti teadlikult manipuleerida.

8. Mis oli Sinu viimane suur elamus?

Käisin Portugalis ja proovisin esimest korda elus lainesurfi. Ma pole kunagi väga hea ujuja olnud ja väiksena kartsin vett, seega on suurtes lainetes möllamine mu jaoks oma hirmu alistamine. Lisaks on kogu selles protsessis kuidagi äge suhe inimese ja loodusjõu vahel – laine tundmaõppimine ja koostöö lainega, teades samas, et su „koostööpartner“ võib su mingi lolluse korral kui liivatera ära pühkida.

9. Nimeta oma kolm soovi kuldkalale.

Kuna pole öeldud, et need realistlikud peavad olema, siis tahaks:

1) absoluutset analüüsivõimet (st et ma suudaks kõik asjad/nähtused ära seletada)

2) maailmarahu (eelkõige sellist utoopilist, kus kogu sõjatööstuse raha kulutatakse teaduse arendamiseks)

3) ja ratsionaalse inimesena paluks järgmist kolme soovi jagavat kuldkala oma õnge otsa

10. Soovita mõnd head raamatut. Põhjenda.

Kurt Vonnegut „Timequake“ – mõnevõrra raske lugemine, aga ma panin selle raamatu vahele tabavate mõtete tähistamiseks rohkem märkmepabereid, kui ühegi teise raamatu vahele.

Ulla Ilisson: haridusteema kõnetas mind kohe.

Noored Kooli värske nõukogu liige Ulla Ilisson räägib lähemalt, miks ta on otsutanud panustada Noored Kooli ja “Tagasi kooli” ettevõtmiste arengusse.

1. Milline on olnud teie kokkupuude Noored Kooli programmiga seni? Millisena näete oma rolli organisatsiooni nõukogus?

Swedbanki jaepanganduse juhina on mul hea meel selle üle, et meie ettevõttes on ühiskonda panustamine olulisel kohal ning töötajaid julgustatakse-toetatakse oma teadmisi ja oskusi vabatahtlikuna jagama. Olen saanud juba mitu aastat omalt poolt kaasa aidata Tagasi Kooli algatuse arendamisele ning olen seda aktiivselt tutvustanud nii panga töötajate kui avalikkuse ees. Olen mitmeid kordi külalisõpetajana koolis käinud ja võin kinnitada, et see on ka enda jaoks väga arendav kogemus. Tagasi Kooli on suurepärane võimalus viia koolidesse väga erinevaid ühiskonna liikmeid ja pakkuda lastele seeläbi inspireerivaid koolitunde. Noored Kooli nõukogus saan ühendada senise kogemuse kokkupuutest koolimaailmaga ja anda oma panuse kahe tugeva hariduselu muutva ettevõtmise ühise mõju arendamisse.

2. Miks Swedbank Noored Kooli programmi toetab ja sellele nii ulatuslikult kaasa aitab? Millisena näete NK mõju Eesti haridusele (näiteks aastaks 2020)?

Rääkides nii enda kui Swedbanki nimel – soovime anda oma osa Eesti laste hariduse mitmekesisemaks muutmisse, innustades pangatöötajaid eelkõige oma finantsteadmisi klassiruumides jagama. Finantsteemad on meie põhitegevus ning vastutustundlik toimetamine ühiskonnas eeldab, et me jagaks sellealast teadmist ka võimalikult palju edasi. Lisaks külalisõpetaja rollile saame pakkuda oma teadmisi Noored Kooli arendamisel ning peegeldada erasektori nägemust võimalikest koostöösuhetest.

Me nägime olulisi programmi ja oma tegevuse kokkupuutepunkte ning seetõttu me usume, et saame Noored Kooli strateegilise partnerina ühiskonnas reaalselt muutust luua. Panime õla alla, sest arvame, et iga Eesti laps väärib väga head haridust. Kas see teostub kümne või kahekümne aastaga – Swedbanki pikaajaline toetus aitab tagada, et Noored Kooli suudaks selle ka ellu viia.

3. Lisaks Swedbanki taustale, seotusele algatusega Tagasi kooli ning nüüd ka Noored Kooli le, mida me veel võiks Ulla Ilissoni kohta teada? Teie kogemus ja südameteemad Eesti ühiskonnas?

Juhina on iga minu tund arvel ja eelkõige saan rakendada energiat oma töötajate innustamisel, toetamisel, olla eeskujuks ning kutsuda ka teisi kaasa lööma.

Kui pakuti võimalust osaleda Tagasi Kooli algatuse juures – haridusteema kõnetas mind kohe. Olen valmis jätkuvalt panustama, sest nii ema, aktiivse ühiskonnaliikme kui endise õpilasena tundsin, et Eesti koolipäevades looksid muutust tuua põnevaid kohtumised inspireerivate inimestega.

Panka seostatakse eelkõige pangakontorite ja pangakaardiga, aga praktikutena saame olla abiks igapäevaelu ja teadmiste ühendamisel ka nii turvalise internetikasutuse kui moodsa panganduse valdkonnas. Noored juba teavad, et maailm mahub nutitelefoni kujul igaühele taskusse. Meie saame kaasa aidata info levitamisel, kuidas e-ja m-maailma teadlikult ja turvaliselt avastada. Ja seda mitte ainult noortele, vaid ka teistele ühiskonnaliikmetele.

ulla-340x208

Indrek Lillemägi valiti õpilaste poolt kõige sõbralikumaks õpetajaks

Eesti Õpilasesinduste Liit kutsus oma liikmeid üles tunnustama õpilassõbralikke õpetajaid ning esitama neid üleriigilisele konkursile. Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilaste esindajad valisid kõige õpilassõbralikumaks Noored Kooli osaleja Indrek Lillemägi. Õpilased tõid oma valiku põhjendusena välja, et õpetaja Indreks Lillemägiga pidavat alati rääkida saama ning ta on vastutulelik ja rahulik ning naeratab palju.
Õpilased kinkisid oma eesti keele, kirjanduse ning filosoofia õpetajale kingituseks suure pildi ja aukirja.
“Säärast tagasisidet saada on suurepärane tunne. Vahel jääb ekslikult mulje, et õpilased ei märka pingutust, ei oska õpetaja südamest tehtud tööd hinnata. See auhind annab ilmselt motivatsiooni pikaks ajaks. On kosutav teada, et mu tööl on viljad. Õpetajad kipuvad ise oma töökoorma all kokku vajuma ja silmasära kaotama. Usun, et naeratus ja töömõnu ei jää kellelgi tähelepanuta,” kommenteeris õpilaste tunnustuse tähtsust noor õpetaja ise.

Miks-miks-miks??

(Illustreerival pildil on Joonmeedia visuaalne kokkuvõte algatuse Huvitav Kool mõttekojast)

Tugeva Eesti Kooli idee sai alguse Teach for All’i konverentsilt Mumbais, kus Kerttul ja minul oli suur rõõm Noored Kooli osalejatena viibida. Viiepäevase arutelu keskseteks teemadeks olid kontekstuaalse visiooni loomine, õpilane kui liider (student leadership=õpilaste liiderlikkus?) ja nende seos paljukiidetud “väga hea haridusega”. Nende küsimustega tegelevate ettekannete kuulamine ja sellest johtuvad arutelud tekitasid ohtralt maailmaparandajalikke mõtteid. Kuna n+1 korda päevas tuli vastata ka küsimustele Eesti hariduse hetkeseisu ja peamiste probleemide kohta, tekkiski meil diskussioon – missugustel alustel me tegelikul neid vastuseid anname? Võime küll kõnelda PISA tulemustest ja üldisest hariduskorraldusest, kuid enamasti vastame oma igapäevaprobleemidest ja “külajuttudest” lähtuvalt. See aga peegeldab väga olulist lünka Eesti hariduskorralduses. Kust saavad adekvaatset tagasisidet oma töö kohta koolid ise? Kuidas teavad kohalikud omavalitsused, haridusministeerium ja riigijuhid üldiselt, mis koolides toimub ja missugused on arengukohad? Seega kui Rebecca Cramer, kes on Teach Firsti vilistlane ja lõi pärast programmi lõpetamist oma kooli (Reach Academy Feltham), mainis oma ettekandes, et Suurbritannias on olemas sõltumatu organisatsioon Ofsted, mis tegeleb koolide hindamisega, oligi idee meis sündinud.

Planeeritava organisatsiooni eesmärgid oleksid meie mõtteis järgmised:

  • Hinnata koolide efektiivsust   erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt (nt õpilaste, õpetajate, lapsevanemate rahulolu; õpetamise kvaliteet JA akadeemilised    tulemused), mis võimaldaks anda tagasisidet

○     kooli juhtkonnale,

○     kohalikele omavalitsustele,

○     ministeeriumile,

○     riigile,

○     lapsevanematele,

○     õpetajatele

○     jne.

  • Aidata koolidel vastavalt uuringutulemustele lahendusi välja töötada (näiteks õpetajate toetamise ja tagasisidestamise kaudu).

Põhieesmärk on koolide arengu ja kohanemise toetamine. Haridussüsteemi rattad pöörlevad väga aeglaselt ja praegu oleme me olukorras, kus riiklikult on kõik korras – RÕK on igati tasemel, väärtused omal kohal, kõik klapib, kuid muutused jäävad pidama umbes koolimaja ukselävel. Ja ei, kõigi õpetajate väljavahetamine NK osalejate vastu ei ole lahendus. Tuleb aidata praegu koolides töötavatel inimestel järjest teadlikumaks saada sellest, mida nende töölt oodatakse ja missugune on olukord praegu, sest ainult selle teadmise põhjal on võimalik efektiivseid uuendusi ellu viia.

Järgnevalt tuleb põhjalikult tegeleda uurimistööga. Kas vajadus on olemas? Kuidas nende eesmärkide elluviimine reaalne võiks olla? Kerttu rääkis Triin Noorkõivuga (HTM) ja sai teada, et põhimõtteliselt tegelevad või on tegelenud koolide hindamisega HTMi välishindamisosakond, TÜ eetikakeskus, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Rajaleidja, kuid kõik nad on uurinud erinevaid vaatepunkte ja ühtset süsteemi ei ole siiani loodud. Seega on meil plaanis uurida nii koolides kui ka kohalikes omavalitsustes, missugust tagasisidet ja kust nad praegu saavad, ning missugused oleksid nende vajadused. Kindlasti vajame oma eesmärkide saavutamisel erinevate koostööpartnerite abi.

Ideede jagamiseks ja tagasiside saamiseks oleme loonud ajaveebi, mis asub aadressil tugeveestikool.blogspot.com

Ootame sinna kõiksuguseid kommentaare ja arvamusavaldusi!

Marili ja Kerttu

7.lend

 

 

 

Jõulumeisterdamise trall

Reede õhtul toimus Tallinna 32. Keskkoolis Noored Kooli jõulutrall, mille teemaks oli tänamine ja märkamine. Plaanis oli kaartide meisterdamine, kingitused, tants, trall ja jõuluvana. Tantsu ja jõuluvana osa jäi tagasihoidlikuks, see-eest meisterdamisest, trallist ja kingitustest puudust ei tulnud.

Pidu algas 7. lennu etteastega: teise aasta õpetajad kehastusid kingipakkideks ning esitasid oma versiooni loost „You Can Leave Your Hat On“. Suurte ja kohmakate kingipakkidena tulid nad üsna keerulise ülesandega hästi toime, numbrist õhkas peenetundelisust ja sensuaalsust. Etteaste pälvis suure aplusi, misjärel pidu jätkus söögi, joogi ja meisterdamise lainel.

Mida aeg edasi, seda rohkem inimesi kogunes laudade ümber ning kaartide meisterdamine saavutas täisvõimsuse. Igas laudkonnas oli palju sigimist-sagimist, kes laenas kellelt liimi, kes kääre, kes jänesekujulist šablooni. Õhkkond oli mõnus ning töökas. Tundus lausa, nagu käimas oleks tööõpetuse tund, mis kõigile rõõmu pakub. Vahepeal oli aga põhjust sõrmed vatitupsudest ja liimist puhtaks pühkida, sest algamas olid ühistegevused.

Peokülalised jagati nelja gruppi. Iga grupp sai kaks märksõna – üks neist oli Noored Kooli väärtus ning teine jõulupeoga seonduv. Sõnade põhjal pidi 15 minuti jooksul välja mõtlema kava, mida teistele esitada. Nagu ülesande alguses juba arvata võis, olid lahendused väga erinevad. Sai kallistada, laulda, sõnu ära arvata, mööda saali ringi tuiata (taigna ja vormi mäng) ning lühikest etendust vaadata. Kõige tähtsam eesmärk täideti muidugi mitmekordselt – kõikidel tundus lõbus ja hea olevat. Pärast ühistegevusi jätkus meisterdamine.

Kuigi pidu ei kestnud kaua ning julgelt eksperimenteeriv muusikavalik ei meelitanud inimesi tantsupõrandale, oli siiski väga tore taas kord kokku saada ning teha midagi südantsoojendavat – meeles pidada ning tänada inimesi ja organisatsioone, kes on tänamist väärt. Minul oli igatahes väga hea meel, et sain meisterdada kaardi oma endisele koolile, sest ilma koolita poleks ma täna see, kes ma olen. Aitäh peo korraldajatele ja külalistele vahva õhtu eest!

Reesi Kuslap
8. lend

Quo vadis, Noored Koori?

Üks väike laul oli Haapsalu rannas maas tol 2012. aasta suvel, mil 6. lend Noored Kooli suvekonverentsi õhtust pidu planeeris. Ent poolhumoorikat ühislaulmist Öö ja Ilm (vt siia) kavandades ei osanud ilmselt keegi meist aimata, kui suureks see kõik kasvada võib. Too laul ei jäänud sinna Haapsalu randa maha, vaid Maarja Urb 4. lennust korjas selle üles. Emotsioon, mida too suvine ühislaulmine paljude pedagoogide hinge istutas, ei jäänud ühekordseks väreluseks, vaid sai tänu Maarja aktiivsele eestvedamisele ja tagantlükkamisele võimaluse kesta edasi.

Kui Maarja meile juba samal sügisel koorijuhi vaadata ja katsuda tõi, nägi nii mõnigi lauluhuvilistest üht dirigenti esimest korda elus nii lähedalt. Edmar Tuul kuulis aga ilmselt esimest korda elus koos laulmas (laulmist püüdmas – toim.) rühma, kus ülisuur laulutahe ja lauluoskus ei käinud alati tingimata käsikäes. Ent teadupoolest on Noored Kooli kogukonna hinnangul kõik võimalik ning ajaga õppisime meie tundma Edmarit ja Edmar meid ning ühislaulmistest sai üks suur kooskasvamine paremateks inimesteks tervikuna.

Maarja, meie koorielu koordineerija abil ja tõukel sai koor helerohelised T-särgid, mille järgi meid rahvasummas ära tunda. Võtsime nimeks Noored Koori (või pikemalt ka Edmar Tuule nimeline Noored Kooli segakoor Noored Koori), saime esimesed esinemised ja lausa järgmisedki. Kõigi ühine ja suurim eesmärk oli aga läbida programm „Ma pean saama laulupeole või muidu suren“.

Selles programmis kandsid meid edasi laululaagrid, lõputud naljad paremale, aga enamasti mõistagi vasakule, mõnikord varahommikunigi kestnud mauramised, kogukonna jõulupeod ja lõpuaktused, ettelaulmised laulupeole pääsemiseks koos kooridega, kelle oskused tahtsid aeg-ajalt meist nii mõnelgi hinge kinni võtta. Ent hing jäi kõigil sisse ning 2014. aasta suvel võis Edmar laulukaare ees istudes meid ülisuure imetlusega vaadata, meie aga õhinaga laulda taandumisest, tuljakut tantsivatest memmedest-taatidest, muusikast, puudutamisest ja armastavate silmade sinimustvalgest.

Ära tegime!

Aitäh, Maarja, selle lõputu koordineerimise ja tagant utsitamise eest! Aitäh, Edmar, et sa ei löönud käega, vaid kasvasid koos meiega, andes nende koos veedetud tundide ja päevade jooksul endast kõik, mis anda oli! Aitäh häälerühmade vanematele, aitäh kõigile lauljatele – nii neile, kes 2 aastat vastu pidasid, kui neile, kes vahepeal uusi väljakutseid otsima suundusid! Aitäh, publik, tormiliste aplauside eest nendel kahel käel üles loetavail, ent see-eest meie jaoks ääretult väärtuslikel kontsertidel!

Quo vadis, Noored Koori? See on küsimus, millele pole veel praegu vastust. Identiteedi ja uute eesmärkide otsimine alles käib. Ent ma olen veendunud, et ükskord me teeme teiega selle loo siin koos ära niikuinii!

Triin Toomesaar, 6. lend

Milline on üks Itaalia kool?

Sügisvaheajal avanes mul võimalus külastada Erasmus+ töövarjutuse projektiga Põhja-Itaalias asuva Sassuolo linna kooli nimega Istituto A. F. Formiggini – Liceo* Scientifico e Classico. Lähetuse peamisteks eesmärkideks oli kogemuste vahetamine, sealse haridussüsteemiga tutvumine ning kontaktide loomine. Umbes 40 000 elanikuga linnas veetsin koos kahe kolleegiga neli päikeselist ja põnevat päeva ning vaatlesin usuõpetuse, kirjanduse, itaalia ja inglise keele tunde.

Esimesena märkasin seda, et õpilased olid kuidagi väga sotsiaalsed. Koridorides ei olnud näha nutiseadmetest helendavaid nägusid, vaid elavaid ja rõõmsameelseid noori, sest koolis on telefoni jms kasutamine keelatud.

Koolipäev Sassuolos algas 7.53 ning lõppes 12.53, kell helises vaid selleks, et tunni lõppemisest märku anda. Õpetaja võttis selle peale tunni kuidagi kokku, pakib õpikud, kõlarid ja muu vajaliku väikesesse kohvrisse ning suundus järgmisesse tundi.

Tunnid kestsid (peaaegu) 60 minutit, päevas oli neid kokku viis koos ühe 10-minutilise vahetunniga. Vahepeal läheb ju kõht tühjaks ja tuleb pitsat või saia nosida. Kuna koolipäevad on lühikesed, siis saavad Itaalia õpilased ka laupäeva hommikul rõõmsalt kooli poole tatsuda, kusjuures iga päev on ette nähtud kolm tundi kodus õppimist.

Ühes klassis oli 20-30 õpilast, kel oli jalas teksapüks ja kulunud kets, seljas kampsun ja Eastpaki kott. Samades toonides oli ka koolimaja nii seest kui väljast. Mis seal ikka ehtida, kui klassist liikuma ei pea, koolipäev on üürike ning kontserte ja muid üritusi eriti ei toimu.

Õpetajate normkoormus on 18 tundi, õpilastel on 27 tundi nädalas. Peale selle võetakse aktiivselt osa projektidest, õppekäikudest ja ka meeleavaldustest.

E-kool on vaid viimase paari aasta nähtus, kõikides klassides on mustad kivitahvlid, tööd reguleerib paberimajandus.

Ühtpidi tervistav, kuid teisalt ka mõningaid küsimusi tekitas asjaolu, et ka puudega õpilased olid tavalisse õppetöösse integreeritud. Kõikides tundides nad ei osalenud, kuid iga õpilasega tegeles tuutor ja õpetaja, kes abistasid neid eraldi klassis ning viisid neid ka tavatundidesse.

Õpetajate toas vaadati mind kui üht imepärast nähtust. Mitte sellepärast, et ma kuidagi väga erineksin ühest keskmisest itaallannast, vaid seetõttu, et niivõrd noori õpetajaid Itaalias ei leidu.

Üldiselt oli õpilaste ja õpetajate vaheline suhe oli soe ja austav. Õpilased kargasid kiirelt pingist appi, et Ubuntuga hädas olevat õpetajat abistada või vaatlejale tooli pakkuda. Selle sooja sügisvaheajaga sain taas kinnitust, et kõige olulisem ongi just mõnus usaldav suhe õpilaste ja õpetajate vahel. Tore oli näha motiveeritud ja säravaid inimesi, kes suhtlesid omavahel ilma vahepealse ekraanita ning kes ei kiirustanud koolikella peale tundi lõpetama (ega ka alustama).

*Liceo tähendab meie mõistes vabatahtlikku viie aasta pikkust gümnaasiumit (õpilased on 14-19-aastased) ning ettevalmistust ülikooliks.

Paar pilti ka – muidu ju ei juhtunud.

Tunnid läbi

 

Õhtune Sassuolo peaväljak

 

Armas võõrustaja (ja suurepärane kokk) Diana kooli projektidele osutamas

 

Bologna tänav meeleavaldusega

 

Kolleegiga Reggios


Sooja südant ja heldeid päkapikke
Laura (7. lend)