Vilistlased korraldavad Noored Kooli kogukonnale põneva aasta!

Noored Kooli vilistlasesindus on välja käinud terve hooajajagu üritusi, millega sellel aastal kogukonnatunnet looma asutakse. Valikus on harivaid ja lõbusaid sündmusi nii silmaringi laiendamiseks kui inspiratsiooni kogumiseks. Enamik üritusi on lisaks vilistlastele ja oselejatele avatud ka Noored Kooli sõpradele.

Kalendrisse tuleks kanda järgnevad kuupäevad:

7. november – Selle hooaja esimene TEEMAÕHTU.  Kõige inspireerivamad esinejad ja vestlusring e-õppe teemadel “A-vitamiinid (e-)õppes”.

13. november – Juba nädal pärast esimest teemaõhtut toimub Noored Kooli sünnipäev! Pidulikul vastuvõtul Pae gümnaasiumis on võimalus kohata teisi osalejaid, vilistlasi, toetajaid, koolitajaid ja kõiki teisi, kes NK-d südamelähedaseks peavad. Lisaks jagatakse esmakordselt välja ka Noored Kooli kogukonna tunnustusauhindu.

17. jaanuar 2015 – Selle talve suurürituseks on VILISTLASÖÖPÄEV, kus on plaanis jagada kogemusi, kuulata vilistlaste ja osalejate lugusid haridusest ning muudelt radadelt.

6. veebruar 2015 – Järgmine põnev TEEMAÕHTU mõnel olulisel ning inspireerival teemal, mille kohta täpsem info tuleb aasta alguses.

3. aprill 2015 – Kevadpäikese käes toimub esimene NK ÕPPEKÄIK, kui on plaanis minna koos Tartusse, et saada täpsem pilt selle kohta, millised põnevad haridusalgatused ülikoolilinnas toimumas on.

8. mai 2015 – Kolmas TEEMAÕHTU valdkonnas, mis NK kogukonda selleks hetkeks enim puudutab ja käivitab.

13.-17. Juuli 2015 – plaanime ühiselt minna külastama Soome ARVAMUSFESTIVALI  http://suomiareena.fi/

August 2015 – Suve lõpetavad kaks suurüritust, Noored Kooli traditsiooniline SUVEKONVERENTS ning lisaks sellele on võimalus kõikide haridushuvilistega kohtuda ka Paides ARVAMUSFESTIVALIL.

Vilistlasrubriik: Gerli Lokk

“10 küsimust vilistlasele” on Noored Kooli uudiskirja rubriik, kus igal kuul tutvustame ühe vilistlase tegevusi, kogemusi ja arusaamu nüüd, mil programm juba selja taga.

Gerli Lokk on Noored Kooli programmi 3. lennu vilistlane, kes õpetas programmi ajal Lähte Ühisgümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust 5., 6., 10. ja 11. klassile.  Gerli töötab tänaseni Lähte Ühisgümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse (6. klassid ja 9. klass) ning ajakirjanduse õpetajana (gümnaasiumiklassid). Ühtlasi on Gerli 9.b klassi klassijuhataja ning juhendab Lähte kooli ajalehe Lügemik toimetuse tööd. Noored Kooli programmi toetamiseks käib Gerli paar korda veerandis ainedidaktilise eesmärgiga vaatlemas ka 8.lennu osalejate Kathriini ja Kaidi eesti keele ja kirjanduse tunde.

1.  Millega tegelesid enne Noored Kooli programmi?

Õppisin Tartu Ülikoolis eesti- ja soome-ugri keeleteadust, peaeriala oli eesti filoloogia, kõrvaleriala soome keel ja kirjandus.

2.  Miks Noored Kooli programmi kandideerisid?

Kandideerisin Noored Kooli programmi, sest tahtsin teha tähenduslikku tööd. Minu jaoks oli ja on oluline toetada igakülgselt oma õpilaste arengut, neid mõjutada ja olla nende jaoks olemas.

3.  Millega praegu igapäevaselt tegeled?

Kõige sellega, mida õpetajatöö endast kujutab: valmistan tunde ette, parandan ja tagasisidestan kontrolltöid/kirjandeid, viin tunde läbi, juhendan õpilasi, korraldan erinevaid üritusi, lahendan õppimise ja õpilaste omavaheliste suhetega seotud probleeme, arutan õpilastega maailmaasju.

 4.  Mida andis Sulle Noored Kooli programmis osalemine?

Noored Kooli programmis osalemine on minu jaoks ülimalt oluline eluetapp. Loetelu sellest kõigest, mida Noored Kooli programmis osalemine andis, tuleks kindlasti väga pikk. Arenesin sel ajal nii professionaalses kui isiklikus mõttes väga palju. Õppisin juhtima iseennast ja oma aega. Sain juurde erinevaid oskusi, mis on suhtlemisel ja noortega töötamisel väga tähtsad: aktiivset kuulamist ja mina-sõnumite saatmist harrastan ka pärast Noored Kooli programmi järjepidevalt. Oma lennukaaslased said väga kalliks ning hea on teada, et kuigi me igapäevaselt enam nii palju ei suhtle, on nad minu jaoks alati olemas.

5. Kui Sa saaksid homme Eesti haridusministriks, siis millise reformi teeksid esimesena?

Minu arvates on väga oluline õpetajakoolituse kvaliteet. Selleks, et koolis laste ees oleksid parimatest parimad, peaks arendama õpetajakoolituse sisu. Alustama aga peaks vastuvõtusüsteemide kriitilise hindamisega.

6. Kes on Sinu suurim eeskuju? Miks just tema?

Ma ei oskagi nimetada kindlaid eeskujusid, aga tean, et nendelt inimestelt, kellega tihedalt läbi käin, on õppida nii mõndagi.

7. Kuidas Sa lõõgastud?

Lõõgastun sporti tehes, mulle meeldib käia rühmatreeningutes ja looduses uitamas.  Zumba-trennid ja pisike jalutuskäik annavad uut energiat ja rahustavad. Meega tee ning hea raamatu lugemine on samuti lihtsad lõõgastavad naudingud. Lisaks olen avastanud, kui nauditav on tööpäeva lõpus lihtsa süžeega komöödiaseriaalide vaatamine.

8. Mis oli Sinu viimane suur elamus?

Draamateatri etendus „Laevahukk“

9. Nimeta oma kolm soovi kuldkalale.

Hetkel üheksanda klassi klassijuhatajana on mul kuldkalale üks suur soov: et minu klassi lapsed lõpetaksid põhikooli edukalt. Soovin, et neil oleksid kindlad eesmärgid, mille nimel tegutseda, ja et nad saaksid oma haridusteed jätkata enda soovidele vastavalt.

10. Soovita mõnd head raamatut. Põhjenda.

Khaled Hosseini “Tuhat hiilgavat päikest” ja ”Lohejooksja” – mõlema raamatu keskne lugu läks väga hinge.

Alan Adojaan ”On nagu pole” – väga humoorikas ja lihtne autobiograafiline raamat autori enda seiklusest erinevates riikides. Mulle meeldib selle raamatu elujaatavus!

Genka paneb noored õpetajad Eesti koolielust ja haridusteemadest räppima

Neljapäeval, 30.oktoobril koguneb grupp Noored Kooli programmi õpetajaid Tallinna ülikoolis, et Henry Kõrvitsa ehk tuntud räppar Genka käe all räppimist õppida ja koos üks Eesti koolielu puudutav lugu valmis teha. Pärast töötuba Genkaga asuvad õpetajad ka koolis õpilastega oma aines räpilugusid tegema.

Tänaseks on noortel õpetajatel olnud Genkaga juba üks kohtumine, kus räppar tutvustas räpi ajalugu ja olemust, kuulati häid räpplugusid, tehti praktilisi harjutusi ja arutati teemadel, mis noortele õpetajatele korda lähevad ja millest lugu teha tahaks. Sel neljapäeval kogunetakse uuesti, et koos riime ritta seadma hakata ning päeva lõpuks Genkaga koos ühine lugu salvestada.

Pärast räpikoolituse läbimist asuvad noored õpetajad ka oma õpilastega räppe tegema, olgu siis teemaks valemid matemaatikas, maailmageograafia, Eesti linnuliigid või ühiskonnaõpetuse tunniteemad, räpist saab vinge tööriist, mille abil noori õpitavatele teemadele teise nurga alt lähenema panna.

Õpetajate ja õpilaste loodud räpivideosid jagame pärast hittide valmimist youtube’is.

 

Foto postituse päises: ERR http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/110596ba-3ce0-46b1-8992-b386cb7352c5

 

Õpetajate päev

Sillaotsa koolis on tavaliselt olnud ikka nii, et õpetajate päeval vahetuvad rollid ning üheksandikest saavad õpetajad ja õpetajatest hoopiski eriti taltsutamatu kamp õpilasi. Sellel aastal aga jäi ressursse napiks. Nimelt on meil sellel aastal üheksandas klassis vaid kolm imetoredat õpilast.

Seega otsustasime, et nemad saavad proovida õpetamist algklassides. Selleks, et ka vanemate kooliastmete elu pisut põnevam oleks ning õpetajatel kuidagi erilisem olemine, toimus koolis õpetajate vahetus.

Idee pakkus meile Mari-Liisiga välja Iiris Oosalu, kes omakorda sai inspiratsiooni ETV saatejuhtide vahetusest. Meie smuugeldasime selle väärt mõtte õpetajate sekka, kes nõustusid end päevaks proovile panema – esitine umbusk (Kas pean töökavas püsima?) asendus ootusärevusega.

Selle, kes mida õpetama hakkab, said õpilased ise valida interneti-küsitluse teel. Vahetuses osalejad panime paika vastavalt sellele, kes sel päeval tunde andis – kampa lõi ka kooli direktor Karin.

Hääletuse tulemusel muutus  kehalise kasvatuse õpetaja  loodusainete spetsialistiks. Vene keele õpetajast sai üle öö inglise keele õpetaja. Matemaatika õpetajal võttis enda õlule vene keele ja kirjanduse õpetamise.  Inglise keele õpetaja praktiseeris vahelduseks eesti keele õpetamist. Loodusainete õpetaja hakkas jagama hoopis matemaatikat. Direktor sai uue rolli arvutiõpetajana. Meie Mari-Liisiga valmistasime piduliku suupistelaua, et saaksime üheskoos oma suurepärast ametit tähistada.

Vahetundides valgusid klassidest välja rõõmsate nägudega õpetajad, kes õhinaga teistega jagasid, mis tundides toimus. Matemaatika nuputamisülesanded pakkusid kõigile huvi ja nokitsemist. Õpilased koostasid kirjandustunnis õpetajate kohta mõistatusi ning need pakkusid peamurdmist ning äratundmisrõõmu. Kehaline kasvatus tegi aga hoopiski pisut kadedaks – seal oli võimalik joogat teha.

Minule andis see päev võimaluse veelgi oma kolleege tundma õppida. Meeldis ka see, et kõik õpetajad tulid kaasa ning andsid oma panuse, et see päev saaks toimuda. Tundus, et ehk kõige vahvam võis lastel olla direktori tundides, kuna seal toimus töö iPadidega. Näiteks sai 4. klass rühmades nuputada ning õigeid lahendusi otsida. Kes siis ei sooviks tunni ajal mängida?

Tagasiside õpetajatele mõistatuse vormis. Milline mõistatus on kirjutatud Airi ja milline Mari-Liisi kohta?

Airi ja Mari-Liis
Noored Kooli 7. lennu osalejad

Õpetajate päeva tähistati uhke auhinnagalaga Noored Kooli osaleja juhtimisel

Vanemuise Kontserdimajas toimus 4.oktoobril üleriigiline Aasta Õpetaja auhinnagala “Eestimaa õpib ja tänab,” mida korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit. Galal jagati tunnustust aasta silmatorkavamatele õpetajatele ning õpilastele, hariduse sõpradele ning valiti välja aasta tegu hariduses. Tunnustuskonkursile said kandidaate esitada kõik soovijad. Maakondlikud komisjonid ja riiklik komisjon valisid kokku ligi 800 kandidaadi seast välja iga kategooria parimad.

Lisaks autasustamisele olid Ain Mäeotsa lavastatud gala programmis ka sketšid Oskar Lutsu Kevade ainetel ning hulk meeleolukaid esinejaid õpilaste ning tuntumate artistide hulgast. Näitlejanna Liisa Pulga kõrval tegi õhtu- ja saatejuhina teledebüüdi Noored Kooli 7.lennu osaleja, Väike-Maarja gümnaasiumi emakeeleõpetaja Indrek Lillemägi.

Indrek, sa juhtisid sel aastal koos näitlejanna Liisa Pulgaga Eesti haridusvaldkonna ühte suuremat ja pidulikumat galat. Kirjelda oma kogemust, mida nägid ja õppisid.

Eelmisel aastal juhtisid galat Tambet Tuisk ja naisõpetaja, sel aastal otsiti Liisa Pulga kõrvale meesõpetajat. Mind soovitati, käisin proovivõtetel ja valitigi välja. Olen palju laval olnud, aga otseülekandes on vastutus suurem ja ärevust rohkem. Iga sekund oli läbi mõeldud. Olen terve elu avalikku esimest korraga kartnud ja nautinud. Kätevärinast olen lahti saanud, hirmudest mitte. Õppisin end rahustama, mõtlesin võimalikud ebaõnnestumised ja lahendused läbi. Õnneks oli kaasõhtujuht väga toetav. Saime hästi läbi, proovid olid lõbusad ja lavalgi läks teineteise abi tarvis. Sain kinnitust, kui olulised on suhted, usaldus.

Mida õpetajate päev sinu enda jaoks tähendab?

Õpetajate päeva ei maksa tähtsustada kui õpetajate tunnustamise päeva. Küll aga on see hea vaheldus kooliellu, tullakse mugavustsoonist välja, nähakse üksteist tavapärasest erinevates rollides, märgatakse, avastatakse.

Kas sinu hinnangul selline tunnustus (Eesti parim klassiõpetaja vms) muudab midagi? Mida?

Rääkisin pärast galat mitmete selle aasta laureaatidega. Mul on olnud õnn õppida nii parima gümnaasiumiõpetaja Aare Ristikivi kui ka parima juhendaja Mihkel Kree käe all. Aare ütles, et tõeliselt motiveerivat tunnustust ei anta edasi laval. Mulle tundub, et säärased tiitlid äratavad inimesi tuimusest, laureaat saab palju tähelepanu, palju välja ütlemata jäänud tänusid antakse edasi.

Gala tekitas minus aga palju mõtteid õpetajate tunnustamise kohta laiemalt. Räägime palju kujundavast hindamisest, kuid õpetajatöö motivatsiooni üle arutledes no ikka põhiteemadeks raha, koormus ja aunimetused. Ka pedagoog vajab vaheastmeid, millele toetudes edasi minna, lõpphindamine või tasu on osa motivatsioonist. Üksteise tundide külastamine ja tagasisidestamine võiks olla palju tavapärasem. Kui õpetajaid ei hinnata kujundlikult, ei oska nemadki oma õpilasi nõnda hinnata.

Õpetajate päeva auhinnagalat on võimalik järele vaadata siit:
http://etv.err.ee/v/p%C3%A4evakajasaated/saated/ec5e57c5-161f-46ef-8d9d-ba3197bb7e32

 

 

 

 

 

Mis ma Mehhikost kaasa võtsin?

Mis? Teach For All võrgustiku aastakonverents „Leadership for Change
Kus? Puebla, Mehhiko
Millal? Oktoobri III nädal
Kes? 35 Teach For All võrgustikku kuuluva haridusorganisatsiooni esindajad, koostööparnterid ja mõttekaaslased

400 inimest rohkem kui 35 erinevast riigist jagasid üksteisega oma kogemusi ning otsisid koos vastuseid komplekssetele küsimustele nagu: Mida on vaja muutusteks klassiruumis ja süsteemis laiemalt? Kuidas toetame oma osalejate, vilistlaste ning õpilaste liidripotentsiaali arengut? Mida tähendab muutuste juhtimine õpilaste, klaasiruumi, kooli, süsteemi ja meie organisatsioonide kontekstis?

Neile küsimustele otsisime vastuseid konverentsi seinade vahel toimunud seminarides, loengutel, töötubades, vestlustes kui ka väljaspool, külastades kogukondi, kus töötavad Noored Kooli sõsaorganisatsiooni Enseña por México osalejad.

Sukeldumine Mehhiko ellu ehk koolikülastus

Veidi taustainfot: Mehhikos elab 113 miljonit inimest, kellest 47% elavad allpool vaesuspiiri. Mehhiko õpilaste teadmised ja oskused on keskmiselt 2 aastat maas OECD keskmiste õpilaste teadmistest. 75% lastes tekitab matemaatika ärevust. 100 õpilasest, kes alustavad kooliõpinguid, lõpetavad keskkooli 36 ning ülikoolis jätkavad õpinguid vaid 13.  Eesti õpilastele võib tunduda uskumatu, kuid 26 miljonist Mehhiko keskkooliõpilasest omab õpingute keskel ligipääsu internetile vaid 4 miljonit.

Mul oli rõõm ja au külastada väikest kogukonda kahetunnise bussisõidu kaugusel Pueblast, kus perekondade peamiseks elatusallikaks oli maisipõldude harimine. Tegemist oli keskkooliga, kus õppis kokku 88 15–17-aastast  noort ning töötas viis õpetajat.

Noored olid elevil – nad ei olnud varem ühtegi eurooplast (rääkimata siis eestlasest) kohanud.  Oma kodukülast olid nad käinud vaid ühetunnise bussisõidu kaugusel.  Kuigi nende reisipagas oli väike, olid nad uudishimulikud ning igaühel neist oli oma tulevikuunistus – kes soovis saada advokaadiks, kes sisekujundajaks, kes tahtis õppida keeli, keda paelusid loodusteadused.

Õpilaste ja õpetajate kõrval tulid meid tervitama ka lapsevanemad. Nad võtsid osa tundidest ning kuhjasid lõunalaua üle koduste roogadega.

Kogesin, et igal õpilasel on oma unistus ning lapsevanemad selles kogukonnas peavad haridust oluliseks – soovivad, et nende lastel oleks võimalus rohkem õppida, kui neil endil oli. Valdav osa õpilasi jääb pärast kooli lõpetamist elama samasse kogukonda, asub tööle maisipõldudele, et aidata oma perekonda. Perekonna toetamine ja kogukonnale tagasi andmine oli nii õpilaste kui ka lapsevanemate jaoks oluline.

Kogukonnakülastus pani mind tugevalt mõtlema selle peale, mis on kooli eesmärk või ülesanne. Kus on tasakaal õpilase individuaalsete unistuste ja kogukonna vajaduste vahel? Mida tähendab „väga hea haridus“ erinevates kogukondades?

Ma ei tulnud Mehhikost tagasi vastustega. Ja ma arvan, et nii ongi hea. Las need kaasa võetud küsimused juhivad minu õppimist edasi.

Inspireerivad näited

Lisaks küsimustele võtsin Mehhikost kaasa inspireerivaid näiteid Noored Kooli sõsarorganisatsioonide ja nende osalejate ning vilistlaste tegemistest.

  • Teach For America alustas 2013. aasta sügisel uue liidriprogrammiga SSLF (School Systems Leadership Fellowship). Tegemist on üheaastase programmiga, mis on mõeldud vilistlastele, kes soovivad karjääri jätkata hariduse juhtimise valdkonnas. Loe programmist lähemalt!
  • Teach For India asutaja Shaheen Mistri kirjutas loo „Maya“ ning tegi sellest koos lastega muusikali. Tänaseks on muusikalist välja kasvanud Maya õppekava, mis loob võimaluse läbi kunsti toetada õpilaste akadeemilist arengut ning väärtuste ja hoiakute kujunemist tervikuna. Uuri rohkem Maya muusikali kohta.
  • Teach First on loonud virtuaalise keskkonna MyLDP, mis aitab osalejatel oma arenguteekonda kujundada, suunata ja jälgida.
  • Teach For Bulgaria vilistlane asutas MTÜ Wishbox, mille eesmärgiks on pakkuda keskkooliõpilastele karjäärinõustamist ning luua platvorm, mis annab õpilastele võimaluse ühiskonnas kaasa rääkida ja aktiivselt panustada.
  • Enseña por Colombia osaleja toetab jalgpalli abil tüdrukute tõekspidamiste, väärtuste, sotsiaalsete harjumuste kujunemist ning õppeedukuse tõusu. Ta lõi esimese tüdrukute jalgpallimeeskonna koolis ning terves kogukonnas – Huracan FC Urabá. Teach For All võrgustikus on jalgpalli idee levima hakanud – erinevate riikide õpilaste jalgpalli projekte ühendab The Huracán Foundation.
Iiris
Noored Kooli valiku- ja vilistlasuhete juht
Noored Kooli 4. lennu vilistlane

Uus traditsioon on alanud: Noored Kooli vilistlasõhtud

Kui sügises tuules vahtraleht liugles

ja erksinises taevas siis päike meid paitas

olid kuldsed kased ja vahtrad veel alles,

ümber meie vaid hiilimas looduse vaikus.

Tõi rong meid kokku ja metsani viis

koos lehtede sahinas käisime siis

Me teel olid järved kui vetepeeglid, 

mis sügise märke endiski reetsid.

Sel matkal kus roni vaid mägede vahel

ei olnud me ümber ei laaned ei luhad

ja kuigi meil jätkus ka rohkemaks tahet,

sai samme ka nõnda meil kaksteist tuhat.

Oli hõrgutav õhtusöök osaks me retkest

nii tervitussalat kui kohvi ja kook.

Lisas saun me õhtule parimad hetked

olid laual siis näksid ja kosutav jook.

Noored Kooli vilistlasõhtu sügismatk Nelijärvele

18. oktoobril 2014

Aitäh osalejatele: Kerli (3. lend), Maarja (4. lend) ja Jaan, Reeno (5. lend), Liina (5. lend), Agne J (6. lend), Maarja (7. lend), Anne (8. lend) ning Krisjtan L (8. lend).

Video: http://youtu.be/wnH7rwn5Y6M