NS

On suvi. Puhkus on kestnud täpselt kuu, õnneks on õpetajate puhkus pikem ja veel saab rahulikult jalad seinal puhata ja veel ei pea töö asjadega tegelema. Ometi olen viimase nädala jooksul avastanud ennast üha tihedamini mõtlemast koolist ja õpetamise tööst. Suve alguses otsustasin, et mina suvel kooli asjadega ei tegele ja ei loe ka selle teemalisi raamatuid, et puhkus oleks maksimaalne ja pea saaks koolist ja tööst puhata. Ju siis on saabunud aeg, et hakata ennast tulevaks aastaks moraalselt valmis sättima.

Eelmine aasta suvel mõtlesin kuidas andsin endast maksimumi, et olla võimalikult hea õpetaja. See aasta on asjad natukene teisiti. Mõtted rändavad nendel radadel kuidas mina ise selle aasta vastu peaksin ja suudaksin olla enda vastu hea. Eelmisel aastal oli selles osas kõige suuremad puudujäägid. Sügist sai alustatud suure motivatsiooni ja energiaga ja kevadeks said mõlemad ressursid otsa. See andis väga valusalt tunda. Viimased kuu aega oli hambad ristis läbi vedamine ja pärast üheksandike eksamit oli ka tulemus käes – jäin haigeks.

Sellel aastal tahan olla enda vastu parem inimene ja võtta rohkem aega trenni tegemiseks, lugemiseks ja üksinda olemiseks.

Väike tähelepanek möödunud aastast: Täiesti hämmastav kui palju peab õpetaja ametis suhtlema ja veel hämmastavam kui väga mul oli kevadeks suhtlemisest kopp eest. No kohe üldse ei viitsinud.

Tiina L