Elu nagu Saksa kiirteel

2013. aasta on lõppemas ja on aeg tagasi vaadata ja kokkuvõtteid teha, et alustada 2014. aastal uue hooga. See aasta on olnud kindlasti Noored Kooli aasta, sest 14. jaanuaril sain ma teada, et olen kutsutud programmi. Enne aprilli lõppu, kui programm algas, sai tehtud palju südant, hinge ja seiklusehimu toitvaid tegevusi – Rumeenias vabatahtlikkutööd, käia Stockholmis seminaril „Peer Education – Pay it Forward”, kauaoodatud pulmareisil Hispaanias ja olla Vilniuses konverentsi ühe osa eest vastutav.

Kõik need tegevused tunduvad nii kaua aega tagasi olevat, kuna viimased neli kuud on olnud nagu Saksa kiirteel, kust on võimalik korraks maha sõita ja hinge tõmmata ainult vaheaegadel. Igapäevaselt õpin inimese arengu kohta ja avastan iseennast. Näiteks põnevaim leid enda kohta: mulle teeb kõige rohkem haiget, kui inimene arvab, et ma tahan temale või kellelegi teisele halba. Tõden, et paar hetke on olnud kui hommikul ei taha kooli minna, kuna on tekkinud arusaamatus kolleegiga või pole noorte arengut näha. Õnneks on see olnud ajutine, sest õpetajatöö pakub kõike seda mida Y-generatsioon otsib – võimalust millegi suurema nimel töötada, mitmekesiseid päevi/nädalaid, enesearengut ja tunnet, et sinu töö on tõesti vajalik.

Neljapäeval, kui viimased tunnid olid läbi, tekkis mul suur tuhin alustada järgmise veerandi planeerimist. Istudes maha mõistsin, et õpetajana (eriti alustava õpetajana) ei ole võimalik kunagi uhkeks minna, kuna alati on võimalik peeglisse vaadates leida arengu suundi – lihvida tunde, siluda suhteid õpilastega ja arendada kooli kui organisatsiooni. Olen õnnelik, et mul on võimalik kõike kolme teha, sest nii tunnen kaasatuna siinsesse kogukonda. Mul on tõeliselt vedanud koolijuhtkonna, kaasõpetajate ja väga vingete noortega, kes on andekad, targad ja omanäolised. Nende noorte inimestega, keda õpetan, võiksin minna ka jahile.

Osa meie vingest Kiviõli I Keskkooli kogukonnast 24. septembril 2013.

 

Pean lisama lühikese lõigu ka Ida-Võlumaast, kuhu kolisime Martiniga juuni alguses. Tallinnas üles kasvanud ja Tartus viis aastat õppinud ning elanud, tundub täiesti hullumeelsus kolida Ida-Virumaale. Tuttavad ja võõrad, kuuldes kuhu elame läksime, teevad ikka nägusid või küsivad naljatlevalt „Kuidas see elu siis Venemaal on?”. Elu on väga hea! Siin on palju mitmekülgsem ja väljakutseid pakkuvam kui teie kõrgharitud või siis mitte nii kõrgelt haritud meeled on kunagi kohanud. See on koht, kus kõik on võimalik, lihtsalt võta kätte ja tee ära! Ilmselt võite lugeda minu tõelist patriotismi 🙂

Pilt on tehtud Kukrusel 8. detsembril 2013. Saime juba lumelauaga sõita!

 

Sirge seljaga uuele aastale vastu minnes,

Kerttu

7. lennu osaleja

Jõulurõõm Põltsamaal

Jõulud on hea võimalus teistmoodi õppimiseks. Vaheajaootus on kõigil suur, kontrolltöötuju pole kellelgi ja seetõttu on see parim aeg mõelda rohkem üksteisele. Valik jõulumõtteid Põltsamaa Ühisgümnaasiumist:

11. klassiga tuletasime meelde, millist rõõmu saab isetehtud jõulukaardist ja selle kinkimisest.

10. klassiga meisterdasime ka hoolega, et viia jõulurõõmu teisele rühmale.

12. klassiga nautisime koos tegutsemise rõõmu köögis burgerite ja piparkookidega. Õpetaja ise oskas ainult pilte teha ja koperdas niisama ees, aga võib rõõmuga tõdeda, et burgerist ilma teda ei jäetud.

Jõuluaeg on alati koolis eriline. Mida lähemale tuleb viimane koolipäev ja jõulukontsert, seda säravamaid naeratusi kooli peal näha võib. Seda nii õpilaste kui õpetajate seas.

Soovin kõigile ilusat jõuluaega ja entusiasmi uuel aastal.

Agne Kosk, 6. lend

Õpetaja kõige südamlikumas Eesti linnas kõige paremate laste juures (keegi neist küll pole jõuluvana ulakate nimekirjas)

NK vilistlaste I ajutrust uurib Teach for All võrgustiku kogemusi

Kutsusin paar nädalat tagasi meie vilistlasi üles ühinema ajutrustiga. Üleskutse oli lihtne – koolitusjuht vajab abi, et läbi töötada materjale Teach for All võrgustiku koolitusprogrammide kohta. Selleks, et 8. lend saaks võimalikult hea koolituse, on oluline taaskord üle vaadata, kas on midagi, mida saame teistelt riikidelt õppida. Lihtsalt ülevaateks ja meeldetuletuseks tuletan meelde, et Teach for All võrgustikku kuulub praegu 32 programmi, mis olemuselt viivad ellu sama mudelit kui Noored Kooli, kuid ülesehituselt võivad olla küllaltki erinevad. Kõige vanemad riigid selles võrgustikus on (vanuse järjekorras) USA, UK ja Eesti.

Listikirja ja väikse individuaalse mõjutamise tulemusena leidsin täpselt õiged inimesed, et süveneda Bulgaaria, UK, USA, Mehhiko ja Austraalia kogemustesse. Tundub, et huvipakkuv oleks ka India, aga hetkel pole selle riigi uurijat/süvenejat veel leidnud (nii et ajutrustis on veel üks “vaba” koht). 

Iga riigi puhul on arutluses järgmised punktid:

a) selle riigi üldine kontekst (millised hariduslikud probleemid? Kus on nende ebavõrdsus? Kui võimalik, siis nt. miniatuurne ülevaade PISA tulemustest – et luua võrdlust Eestiga jne)

b) Nende programmi üldine ülesehitus (kui pikk on suvekool, mis teemasid käsitletakse ja milla, kas 2 aasta jooksul on ka koolitused või ainult mentorlus? Millist tuge osalejatele üldse pakutakse? Kas/kuidas tagatakse Teaching As Leadership kompetentside areng.

c) 2(-4) kõige olulisemat positiivset aspekti, mida võiks kaaluda meie koolituses ka kasutada/arvestada.

Esimesel kohtumisel 17.12 rääkis Sandra Lillemaa (2. lend) Bulgaaria koolitusprogrammist ning Kärt Toomel (3. lend) tegi sissejuhatuse Teach Firsti massiivse kogemustepagasi ja detailselt dokumenteeritud tegevuste radadele. Oli huvitav nii üldgeograafiliselt kui ka konkreetselt koolituse arendamise seisukohast. Tundub, et kõige olulisemad õppetunnid Bulgaariast puudutavad liidrikoolitust (nt. on Bulgaarias osalejatel mentorid erasektorist, kes aitavad osalejatel programmi käigus avada võimalusi “elus pärast programmi”) ning Teach Firsti puhul jäi esialgu kõlama koolipoolse toe intensiivsus ja loomulikkus (kuidas selle suunas liikuda, on esialgu veel väike pähkel).

Järgmine tunnine kohtumine toimub suure tõenäosusega  jaanuari esimesel täisnädalal mõnel tööpäeva õhtul (algusega 17.00 Telliskivi 60A), aga aeg on veel osalistega kooskõlastamisel (kindlasti jõuavad täpsustused ka siia). Need kokkusaamised on NK kogukonna huvilistele lahkelt avatud – seega, kel janu, sel jalad! Liituda võib nii füüsilises reaalsuses kui ka digitaalses ruumis (Skype’i kaudu). Kui soovite seda viimast võimalust kasutada, siis andke mulle sellest eelnevalt teada. Järgmisel kohtumisel tutvume kindlasti Austraalia koolitusega, loodame jõuda tegeleda ka Teach Firsti, TfAmerica ja Ensenja por Mexico koolitusplaanidega.

Suur tänu kõigile vilistlastele, kes oma vabast ajast ja ülevoolavast entusiasmist on otsustanud kaasa lüüa!

NK koolitusjuht, Helene

helene.urva[at]nooredkooli.ee