Kooliaasta ootuses

Vähem kui pool suve on ees, kuid juba vaikselt näen unes õudusunenägusid, kus mitte ükski õpilane ei kuula mind. Isegi siis, kui olen läbinud Suvekooli Viimsis ja tean, et õpilased on heatahtlikud ning algklassides võivad nad isegi nutta, kui nad näevad, et on hilinemas esimesse tundi. Õudusunenägudeks ei ole tegelikult üldse põhjust, kuna minu kooliks saab Kiviõli I Keskkool, kus hakkan õpetama ajalugu ja ühiskonnaõpetust.

Kiviõli I Keskkool on kool kuhu iga noor õpetaja sooviks minna järgnevatel põhjustel:

  1. Juhtkonna suur toetus õpetajatele
  2. Õpetajate, õpilaste ja teiste osapoolte kaasatus otsustusprotsessidesse
  3. Kaasaegsete meetodite kasutamine tundides
  4. Õpilaste ettevõtlikust soodustav keskkond (läbi erinevate projektide, see on üks aktiivseim kool Ettevõtliku Kooli võrgustikus) Read more

Suvepoolitaja

Neljas veerand koolis kadus kuskile, kõik möödus nii kiiresti, et ma ei ole jõudnud oma mõtteid isegi kirja panna. Veerandi lõpp sulas kõigepealt suvetöölistega tegelemisega ja siis juba suvega üheks. Nüüd on siis juuli keskpaik ja sügis ei olegi enam üldse nii kaugel.

Ilmselt andis viimasel veerandil tunda ka mu halb ajaplaneerimisoskus, sest unetunde tuli väga palju näpistada, et õpilaste töid parandada, klassijuhatamisega seotud paberitööd teha. Ootamatult palju analüüsimist ja kirjalikke kokkuvõtteid – enda, laste, vanemate ja kooli tarbeks sai tehtud.

Olen õppija

Neljanda veerandi päike ilmselt hakkas mulle pähe, sest mäletan, et pärast kooli sai tihti kuskil õues peesitatud ja alles õhtul tuli elu sisse, et uuesti töökohustusi täita. Kõige lõbusam oli muidugi see, et ma eksperimenteerisin, katsetasin erinevate meetoditega tunduvalt rohkem ja suhtusin tundide läbiviimisesse loomingulisemalt, kui ma seda varem olin teinud. Eks olin selleks ajaks juba kohanenud ka, julgust andis juurde kasvanud enesekindlus ning muidugi väga head suhted õpilastega.

Aasta eest lootsin, et minu tunnis on õpilased rõõmsad, õpihimulised, viisakad inimesed, kes austavad ennast ja teisi minu… Täna ma mõtlen, et nad võiksid olla sellised igal ajal ja igal pool, mitte ainult minu tundides ja eks ma selle mõtte võtan kaasa ka uude aastasse.

Valus oli ka

Suvehakul tuli mul ka paaril korra ette suuri erimeelsusi õpilastega, mis vajasid ka õppealajuhataja sekkumist. Probleemid olid teravad ja eks ma tagant järele sain aru, et poiste emotsionaalne käitumine oli tingitud nende oskamatusest teisiti reageerida ja mina omakorda lähenesin mõtlematult, liiga impulsiivselt, hindasin laste sotsiaalseid oskusi üle. Neist olukordadest oli mul palju õppida ja tunnen, et need vead on tänaseks teinud minust parema õpetaja…. Õpetaja, kes selliseid vigu enam ei tee.

Õppeaasta lõpuks sain kõik pinged oma keeruliste poistega maha rahunenud. Suvi muudab lapsi palju, eks näis, mis nägudega nad mulle septembris otsa vaatavad.

Nüüd ootab mind ees viie klassi kohustuslik kirjandus, töökavad ja… kindlasti oli midagi veel… aga täna ma sellele veel ei mõtle, täna ma puhkan. :)

Käisin oma mürakarudega Tallinna teletornis.

 

 

 

 

 

 

 

 

Viienda klassi plikad on lihtsalt parimad kunstnikud!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6. lennu Laura-Liisa