Õpetajatele tuleb uus aasta kaks korda aastas: 1. septembril ja 1. jaanuaril. Minu esimene kogemus uue kalendriaasta saabumisega koolis näitab, et koolielus ei ole aastanumbri vahetumine pooltki nii tähenduslik kui septembri saabumine. Küll aga olid õpilased täna, uue aasta esimesel koolipäeval palju rõõmsamad ja rahulikumad kui vahetult enne jõule, mil nendega viimati nägime.

Viisin neile täna kommi, et teine pool meie õppeperioodist tuleks magusam kui esimene! Nagu leidliku õpetaja puhul ikka, ei saanud õpilased kommi ilma tagamõtteta. Selle alusel, millise kommi keegi valis, oli hea neid gruppidesse jagada, et rühmatööd tegema hakata Et grupid pidid olema 3-liikmelised ja õpilasi on klassis 20, tuli osta 7 pakki erinevat kommi! Need, kes mind poes juhtusid nägema, mind vist küll päris normaalseks ei pidanud, aga ega see õpetajarahvas, eriti veel Noored Kooli rahvas, päris normaalne ei olegi!

Talvepäevadel oli juttu sellest, kuidas paljud meist loodavad pärast jõuluvaheaega „uuele tulemisele“ – vaheajal valmisid uued tööplaanid ja motivatsioonisüsteemid ning pärast lühikest kahte nädalat (ja õpetajaametis on nädalad tõesti lühikeseks kulunud!) on nüüd aeg neid katsetama ja rakendama hakata. Minu uus individuaalne lähenemine tundus õpilastele meeldivat – sai see ju nendega juba detsembris kokku lepitud. Palju küsimusi neil ei tekkinud, nii et esialgu tundub olevat piisavalt lihtne, et kõik sellest ühtemoodi aru saaksid. Elame, näeme!

Uuel aastal uue hooga,

Karin

Tartu Kutsehariduskeskuse ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja